3-14-51031/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51031 Haldusasi XXX kaebus Tartu Ringkonnakohtu tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XXX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja XXX

RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata XXX esialgse õiguskaitse taotlus keelata kaebajalt tsiviilasjas nr XXXXXXXXX määratud kohtukulude sissenõudmine. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX esitas 04.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) kohustada Tartu Ringkonnakohut lisama tsiviilasja nr XXXXXXXXX toimikusse kaebaja 06.02.2009. a apellatsioonkaebuse lisa 1 ning 20.04.2009. a avalduse lisad 1 ja 2, mille Tartu Ringkonnakohus õigusvastaselt toimikust välja jättis; 2) teha ettekirjutus toimingu (Tartu Ringkonnakohtu tegevusetus kaebaja esitatud dokumentide lisamiseks toimikusse) tagajärgede kõrvaldamise kohta, st taastada tsiviilasja nr XXXXXXXXX menetlus ringkonnakohtu otsuse tegemise eelse seisuga; 3) teha kindlaks Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009. a otsuse tühisus ja õigusvastasus tsiviilasjas nr XXXXXXXXX , sest oli võltsitud kohtuasja toimikut; 4) kohustada Tartu Ringkonnakohut tegema tsiviilasjas nr XXXXXXXXX uus otsus, võttes arvesse toimikust õigusvastaselt eemaldatud dokumente; 5) keelata tsiviilasjas nr XXXXXXXXX kaebajalt kohtukulude väljamõistmine ja täitemenetluse algatamine Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009. a otsuse alusel;

2 6) teha esialgse õiguskaitse määrus, millega keelata tsiviilasjas nr XXXXXXXXX menetluse jätkamine ja kaebajalt selles määratud kohtukulude sissenõudmine seniks, kuni ei ole jõustunud käesolevas asjas tehtud kohtuotsus.

Kaebusele oli lisatud ka taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel ja riigi õigusabi saamiseks, et koostada korrektne kaebus.

2. Tartu Halduskohus tagastas 09.06.2014. a määrusega XXX kaebuse (p 1) ning jättis läbi vaatamata tema esialgse õiguskaitse taotluse (p 2) ja riigi õigusabi taotluse (p 3). Määruse kohaselt kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, kuna tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega. Vastavalt HKMS §-le 4 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Eraõigussuhtest tulenev kohtuasi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt tsiviilasi ning pädevaks kohtuks tsiviilasju lahendama on TsMS § 9 kohaselt esimese astmena maakohtud, teise astmena ringkonnakohtud ja viimasena Riigikohus. Kohus leidis, et mingi konkreetse tsiviilasja raames maakohtu poolt tehtud toimingute õiguspärasust ei ole võimalik kontrollida halduskohtumenetluses. Selleks on seadus ette näinud muud õiguskaitsevahendid. Nimelt on kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetes kohtu poolt tsiviilasjas tehtud lahendite edasikaebeõigus, millega isikul on võimalus oma õigusi kaitsta, kui ta kohtu tegevusega enda tsiviilasja menetlemisel ei nõustu. Seega on kõnealuse vaidluse lahendamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord kui halduskohtumenetlus, mille raames kaebaja oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta saab. Halduskohtul ei ole pädevust teha tsiviilkohtule ettekirjutust, kuidas mingit kohtuasja menetleda või milliseid tõendeid tsiviilasja juurde võtta, samuti ei saa halduskohus teha tsiviilasja menetlevale kohtule muid ettekirjutusi. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr XXXXXXXXX Tartu Ringkonnakohus 21.05.2014 teinud määruse, millega jättis muutmata Tartu Maakohtu 30.12.2013. a määruse menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise kohta. Kaebajal on võimalik käesolevas kaebuses osundatud asjaolud välja tuua Riigikohtule esitatavas määruskaebuses Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014. a määruse peale. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebus tagastatakse ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ilma kaebuse esitamiseta ei ole tulenevalt HKMS § 249 lg-st 5 lubatav. Halduskohus ei ole pädev menetlema ka käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Tsiviilasju lahendavad TsMS § 9 kohaselt maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014. a määruse edasikaebamise korras tsiviilasjas nr XXXXXXXXX on selgitatud, et XXX l on võimalik taotleda määruskaebuse esitamisel menetlusabi (s.o ka riigi õigusabi), milleks aga tuleb esitada tähtaja kestel määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. Seega saab kaebaja tsiviilasjas nr XXXXXXXXX taotleda riigi õigusabi koos Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014. a määruse peale esitatava määruskaebusega, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks riigi õigusabi taotlust ise Riigikohtule edastada, vaid jättis halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kuna XXX kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võtnud kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuses.

3 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. XXX esitas 25.06.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määruse tühistamiseks. Kaebaja palus, et kõik tema taotlused võetaks halduskohtu menetlusse ning kohtukulud jäetaks riigi kanda. Kaebaja märkis, et Tartu Ringkonnakohus peaks lahendama tema esialgse õiguskaitse taotluse ja keelama kaebajalt tsiviilasjas nr XXXXXXXXX määratud kohtukulude sissenõudmise, kuni pole jõustunud käesolevas asjas tehtud kohtuotsus, millega lisatakse puuduvad dokumendid tsiviilasja toimikusse ja kohtuotsus teistitakse. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Halduskohtu määrus õigusvastane ja tuleks tervikuna tühistada. Määruskaebuse põhjendused: 3.1. Kaebaja ei nõustu, et tegemist on eraõigussuhetest tuleneva kohtuasjaga. Vaidlustatud Tartu Ringkonnakohtu tegevus pandi toime küll eraõigusliku kohtuasja menetlemisel, kuid tsiviilasja menetlenud Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud on ametiisikud, kelle tegevust ei saanud vaidlustada tsiviilkohtumenetluse käigus, sest kaebaja nägi alles pärast kohtuotsuse jõustumist, et tsiviilasja toimikus ei olnud neid dokumente, mille ta Tartu Ringkonnakohtule oli esitanud. Kaebaja ei tulnud selle peale, et kohtuasja toimikut võidakse võltsida. Toimiku võltsimist peab saama vaidlustada kaebusega seda võltsinud isikute peale. 3.2. Kaebaja ei nõustu, et ta saaks oma rikutud õigusi kaitsta, kui kaebaks edasi tsiviilasjas tehtud lahendi peale. Selles asjas on menetlus juba lõppenud ja tema hagi jäi rahuldamata. Kaebaja esitas küll ka taotluse Riigikohtule, et tal võimaldataks Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale määruskaebus esitada ja antaks menetlusabi, kuid kuna tsiviilasja nr XXXXXXXXX toimikus ei olnud neid olulisi dokumente, mida kaebaja oli oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks tõenditena esitanud, siis Riigikohus ei andnud talle menetlusabi ega võimaldanud advokaati. Pere raske materiaalse olukorra tõttu puudus kaebajal võimalus advokaati palgata ning seetõttu kassatsioonkaebus Riigikohtusse ei jõudnudki ja otsus jõustus. Kui Tartu Maakohus 30.12.2013. a määrusega kaebajalt menetluskulud välja mõistis, siis selle määruse vaidlustamisel ei hinda ükski kohus enam seda, kas kohtuotsus oli seaduslik ja kas kohtunike tegevus oli seadusega vastavuses. Pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku võltsimise avastamise korral hageja poolt esitatud kaebuse lahendamiseks puudub TsMS-is menetluskord. Kuna võltsijad olid ametiisikud ja kaebaja suhe nendega oli avalik-õiguslik, siis peaks kaebaja kaebuse lahendamine olema halduskohtu pädevuses. 3.3. Kaebaja esitas kohe pärast vaidlusaluse Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määruse saamist Tartu Ringkonnakohtu kohtunike peale hagiavalduse Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus leidis 13.06.2014. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-53144, et ka tema pädevuses pole sellise hagi lahendamine ja kaebaja peaks taotlema kohtuotsuse teistmist uute asjaolude ilmnemise tõttu. Sedasama kaebaja ju Tartu Halduskohtult taotles. Teistmist pole mõtet taotleda enne, kui Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasja nr XXXXXXXXX toimikusse lisanud need kolm dokumenti, mis sealt välja olid jäetud. Väljajäetud dokumentide lisamist tsiviilasja toimikusse ei saa kaebaja nõuda mingi muu menetluse kui halduskohtumenetluse kaudu. 3.4. Tartu Halduskohus ja Tartu Maakohus arvasid mõlemad, et kaebajal on võimalik kaebuses osundatud asjaolud välja tuua Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014. a määrust vaidlustades. Kaebaja esitaski eelnimetatud määruse peale enda koostatud määruskaebuse Riigikohtule, kuid Riigikohus keeldus talle järjekordselt riigi õigusabi võimaldamast. Kaebaja ei tea, kuidas ta saaks endale riigi õigusabi korras advokaadi, kes esitaks teistmisavalduse tsiviilasjas nr XXXXXXXXX .

4. Tartu Halduskohus jättis 15.08.2014. a määrusega rahuldamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jättis määruskaebuse käiguta (p-d 1 ja 2). XXX määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotlus jäeti rahuldamata (p 3).

4 5. Tartu Halduskohus võttis 04.09.2014. a määrusega XXX määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määruse peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 09.06.2014. a määruses toodud põhjendustega, mille alusel halduskohus XXX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastas ning jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse. Eeltoodu tõttu ja lähtudes HKMS §-dest 201 lg 4 ning 203 lg 2 ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi käesolevas määruses korrata.

7.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et asjaolud, et Tartu Ringkonnakohus on riigiasutus (kohtuasutus) ja selle kohtunikud, sh tsiviilasju lahendavad kohtunikud, on kohtuteenistujad, ei muuda kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebust ja selles kirjeldatud vaidlust veel HKMS § 4 mõistes avalik-õiguslikuks vaidluseks, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja leiab, et tegemist on tsiviilasja menetlemisel ametiisiku poolt toime pandud võltsimisega, siis sellise sisuga vaidluste lahendamine ja avalduste menetlemine toimub kriminaalõiguse alusel. Samas on kaebaja viidanud ka sellele, et sisuliselt võib tegemist olla teistmise alusega tsiviilasjas, kuna ta avastas alles pärast 11.05.2009. a kohtuotsuse jõustumist väidetava toimiku võltsimise. Kui kaebaja leidis, et tegemist on tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse teistmise alusega uute asjaolude ilmnemise tõttu, siis oleks tal tulnud vastavalt TsMS §-dele 702 lg 1 ja 706 lg 1 esitada tsiviilasjas 11.05.2009 tehtud kohtuotsusega seonduv teistmisavaldus Riigikohtule. Ükski menetlusseadustik ei sätesta, et tsiviilasjas tehtud otsusega seonduv teistmisavaldus tuleks esitada halduskohtule ja et sellise avalduse esitamine oleks halduskohtu pädevuses.

TsMS § 704 lg 3 kohaselt ei või aga tsiviilasjas teistmisavaldust enam esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat, välja arvatud juhul, kui teistmisavaldus esitatakse põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8 nimetatud juhul. Viimatimainitud põhjustel võib teistmisavalduse esitada 10 aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009. a otsus jõustus asja materjalidest nähtuvalt 26.06.2009 ja selle otsuse põhjendavas osas ning resolutsioonis on selgelt kirjas ka see, et hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik maakohtus ja ringkonnakohtus selle asjaga seonduvalt kantud menetluskulud XXX kanda. Eeltoodust tulenevalt pidi XXX le olema arusaadav, et kui pärast 11.05.2009. a otsuse jõustumist esitab kostja maakohtule avalduse omapoolsete menetluskulude kindlaksmääramiseks, siis tuleb vastavas kohtumääruses kindlaksmääratud vastaspoole menetluskulud määruse jõustumise korral hüvitada temal. Kuna ringkonnakohtu 11.05.2009. a otsus jõustus 26.06.2009, siis pärast 26.06.2014 ei ole XXX l ilmselt enam võimalik selle otsusega seonduvalt ka teistmisavaldust esitada, sest otsuse jõustumisest on viis aastat möödas. Samas oli XXX l võimalus teistmisavaldus 2009. a otsusega seoses esitada veel ka ajal, kui maakohus ja ringkonnakohus tegid 2013 ja 2014. a oma määrused AS Plantex menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas nr XXXXXXXXX ja mõistsid menetluskulud XXX lt välja. Sellisele võimalusele viitas õigesti ka Tartu Maakohus oma 13.06.2014. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-53144. Kaebaja väide, et tal ei ole mõtet teistmist taotleda enne, kui Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasja nr XXXXXXXXX toimikusse lisanud need kolm dokumenti, mis sealt väidetavalt õigusvastaselt välja olid jäetud, ei ole TsMS §-s 702 loetletud teistmise aluseid silmas pidades õige, sest just teistmismenetluses olekski ilmselt otsustatud selle üle, kas XXX väited tsiviilasja nr XXXXXXXXX toimikusse ringkonnakohtu poolt dokumentide õigusvastase lisamata jätmise kohta on õiged ja kas need väited on käsitatavad

5 uue asjaoluna, mis tingiks teistmisavalduse rahuldamise ja ringkonnakohtu 11.05.2009. a otsuse tühistamise või muutmise. Kui kaebaja soovis riigi õigusabi selleks, et esitada teistmisavaldust tsiviilasjas tehtud 11.05.2009. a otsuse suhtes, siis tulnuks tal RÕS § 10 lg 51 järgi esitada vastav taotlus Riigikohtule, mitte aga halduskohtule. Samuti ei ole RÕS § 10 alusel halduskohtu pädevuses riigi õigusabi andmine juhtudel, kui isik soovib esitada avaldusi politseile või prokuratuurile, nagu XXX halduskohtule esitatud kaebuses on märkinud (tl 3). Samuti ei ole XXX kaebusest nähtuvalt taotlenud riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses seoses käesoleva kaebuse menetlemisega ega ka mõne muu haldusasjaga seonduva kaebuse esitamiseks halduskohtule. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus oma 09.06.2014. a määrusega õigesti XXX kaebuse ning jättis põhjendatult läbi vaatamata tema esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse. Seetõttu jääb XXX määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määrus muutmata. 9. 25.06.2014. a määruskaebuses (tl 22) on kaebaja märkinud, et Tartu Ringkonnakohus peaks lahendama tema esialgse õiguskaitse taotluse ja keelama kaebajalt tsiviilasjas nr XXXXXXXXX määratud kohtukulude sissenõudmise, kuni pole jõustunud käesolevas asjas tehtud kohtuotsus, millega lisatakse puuduvad dokumendid tsiviilasja toimikusse ja kohtuotsus teistitakse. Sellisest sõnastusest võib järeldada, et kaebaja esitas eraldi ka ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Haldusasja menetlemisega seonduvalt halduskohtumenetluses esitatavat võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlus reguleerivad HKMS-is §-d 249-254. Ükski neist ei näe ette võimalust, et halduskohtumenetluses saaks esialgse õiguskaitse rakendamine toimuda viisil, et haldusasju menetlev kohus keelaks isiku suhtes tsiviilasjas tehtud ja jõustunud otsuse alusel määratud kohtukulude sissenõudmise. Halduskohus tagastas 09.06.2014. a määrusega põhjendatult XXX kaebuse, mis seondus tsiviilasja nr XXXXXXXXX menetlemisega ringkonnakohtus ja selles asjas XXX lt menetluskulude väljamõistmisega kostja kasuks halduskohtul sellise kaebuse läbivaatamiseks pädevuse puudumise tõttu. Kuna ringkonnakohus jätab halduskohtu viidatud määruse muutmata, siis puudub ka ringkonnakohtul seaduslik alus ja pädevus menetleda sisuliselt kaebaja taotlust keelata temalt tsiviilasjas nr XXXXXXXXX määratud kohtukulude sissenõudmine ning ringkonnakohus jätab seetõttu kaebaja sellesisulise esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/