2-13-40096/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-40096

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

3. oktoober 2014. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

2-13-40096

Tsiviilasi

Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Vassili

Zonenberg vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

492,4 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

hageja

Intrum

Justitia

Debt

Finance

AG

(registrikood 020.3.020.910-7; asukoht Alpenstrasse

2, Zug, 6300, Switzerland)

•

hageja lepinguline esindaja Reelika Tagaväli

(isikukood

48008230267;

e-post

Reelika.Tagavali@intrum.com)

•

kostja Vassili Zonenberg (isikukood 36906022777,

elukoht rahvastikuregistri järgi XXXX, tegelik

elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Vassili Zonenberg vastu osaliselt.

2. Välja mõista Vassili Zonenbergilt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks

18.02.2011 sõlmitud kiirlaenulepingu alusel põhivõlgnevus 280 eurot, käsitlustasu 60

eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 20 eurot ning viivis 66,5 eurot, kokku 426

(nelisada kakskümmend kuus) eurot ja 50 senti.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Välja mõista Vassili Zonenbergilt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks

menetluskulu summas 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 96 senti (riivilõiv võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega).

3. Välja mõista Vassili Zonenbergilt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale kiirlaenu andes

oma majandustegevuse raames ning arvestades lepingu olemust võib eeldada, et kostja oli

hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu 20 eurot meeldetuletuskirjade saatmise

eest. Hagiavaldusest nähtuvalt on ka laenuandja enne nõude loovutamist saatnud kostjale

kaks meeldetuletuskirja kogumaksumusega 20 eurot, mille hageja on arvestanud

hagiavalduses välja toodud laenulepingust tuleneva võlgnevuse 395 euro hulka.

Laenulepingu üldtingimuste p 8.3 kohaselt kohustus laenutaotleja laenu või käitluskulu

mittetähtaegsel

tasumisel

tasuma

laenuandja

poolt

laenutaotlejale

saadetud

meeletuletuskirjade eest ning meeldetuletuskirja saatmine maksis laenutaotlejale 10 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Järelmaksulepingule

kohaldatavaid

üldtingimusi

tuleb

kohtu

hinnangul

pidada

tüüptingimusteks. Hagiavalduse kohaselt on nii hageja kui ka laenuandja saatnud kumbki

kostjale kaks meeldetuletuskirja, igaüks maksumusega 10 eurot, kokku 40 eurot. Kohus

leiab, et lepingu üldtingimustes kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus on

ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, mille kohaselt laenutaotlejale saadetava

meeldetuletuskirja maksumus on 10 eurot. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud

meeldetuletuskirja maksumus 5 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

võla sissenõudekulu 20 eurot. Hageja poolt hagiavalduses välja toodud laenulepingust

tuleneva võlgnevuse nõue tuleb 20 euro ulatuses jätta rahuldamata.

VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate makseta tasumisega viivitamise korral

nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on

tühine.

Lepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt oli laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga

rikkumise korral trahvi 35 eurot. Laenuandja nõudis kostjalt trahvi summas 35 eurot. Hageja

on trahvinõude arvestanud hagiavalduses välja toodud laenulepingust tuleneva võlgnevuse

395 euro hulka. Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 tuleb nõue vastavas osas jätta rahuldamata.

Üldtingimuste p 8.1 ja 8.2 kohaselt kohustus laenutaotleja laenu mittetähtaegse tagastamise

korral tasuma viivist 9,5% aastas. Kokku lepitud viivis vastas lepingu sõlmimise hetkel

kehtinud seadusjärgsele viivise määrale. Hageja ei ole arvestanud seadusjärgse viivisemäära

muutumist. Hageja on arvestanud viivist alates 21.03.2011 kuni 14.02.2014 võlasummalt 280

eurolt summas 77,40 eurot.

VÕS § 113 lg 1 (21.03.2011 kehtinud redaktsioon) kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013

jõustunud redaktsiooni kohaselt lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärale kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt perioodil 21.03.2011 kuni 30.06.2011 oli

8% aastas, 01.07.2011 kuni 31.12.2011 8,25% aastas, 01.01.2012 kuni 31.12.2012 8% aastas,

01.01.2013 kuni 14.04.2013 7,75% aastas, alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 8,75% aastas,

alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 8,5% aastas ning alates 01.01.2014 kuni 14.02.2014 (hagi

koostamise aeg) 8,25% aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.03.2011 kuni 30.06.2011 summas 6,26

eurot (280 eurot x 8% x 102 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2011 kuni 31.12.2011

11,64 eurot (280 eurot x 8,25% x 184 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2012 kuni

31.12.2012 22,4 eurot (280 eurot x 8%); perioodi eest 01.01.2013 kuni 14.04.2013 6,18 eurot

(280 eurot x 7,75% x 104 päeva / 365 päeva); perioodi eest 15.04.2013 kuni 30.06.2013

summas 5,17 eurot (280 eurot × 8,75% × 77 päeva / 365 päeva); perioodi eest alates

01.07.2013 kuni 31.12.2013 summas 12 eurot (280 eurot × 8,5% × 184 päeva / 365 päeva)

ning perioodi eest 01.01.2014 kuni 14.02.2014 summas 2,85 eurot (280 eurot × 8,25% × 45

päeva / 365 päeva), kokku 66,5 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 280 eurot,

käsitlustasu 60 eurot, sissenõudekulu 20 eurot ning viivis 66,5 eurot, kokku 426,5 eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 86,62% ulatuses ja hageja kanda 13,38% ulatuses.

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 64,96 eurot (riivilõiv võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

Hageja on palunud välja mõista riigilõivu 75 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. TsMS § 1741 lg 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Kohus selgitab, et nimetatud sätte alusel ei saa kohus

hagimenetluses tagaseljaotsuse tegemisel määrata 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulude

katteks sõltumata kulu tegelikust kandmisest. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 3 määratakse

tagaseljaotsuses kostja hüvitatavad menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude

nimekirja alusel.

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu eurot (riivilõiv võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik