2-13-42519/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-42519

Tsiviilasi

Nortal AS hagi K.K vastu 26 203 euro ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebus 5 674,74 eurot

Vastuapellatsioonkaebus 22 743,37 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.K apellatsioonkaebus

Nortal AS-i vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

16. september 2014

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): K.K (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindajad vandeadvokaat Triin Biesenger-Jussmann ja

advokaat Reesa Paatsi

Vastuapellant (hageja): Nortal AS (registrikood 10391131),

esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsus

osas, milles rahuldati Nortal AS hagi K.K vastu osaliselt

summas 5240,60 senti ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta Nortal AS hagi K.K vastu täielikult

rahuldamata.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014

otsus muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1. Jätta Nortal AS hagi K.K vastu 26 203 euro ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks täielikult rahuldamata.

3.2. Jätta menetluskulud maakohtus Nortal AS kanda.

3.3. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu

16. septembri 2013 määrusega hagi tagamise abinõuna

rakendatud kohtulike hüpoteekide seadmine.“

4. K.K apellatsioonkaebus rahuldada, Nortal AS-i

vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Nortal AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nortal AS (hageja) esitas 13. septembril 2013 hagi K.K (kostja) vastu 26 203 euro ja viivise

väljamõistmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 24.08.2010 sõlmitud tööleping, mille punkt 10 nägi kostjale

ette konkurentsipiirangu, mis kehtis kuni 24.05.2013. Punkt 9.1 sätestas tähtajatu ärisaladuse

hoidmise kohustuse.

Eesti Energia AS kuulutas 29.04.2013 välja veebikeskkondade arendamise hanke (edaspidi:

hange), mille tulemusena tunnistati edukaks I OÜ pakkumine. Hageja ja I OÜ on omavahel

konkurendid (mõlema tegevusala on EMTAK järgi programmeerimine, konsultatsioonid jms

tegevused). Kostja osales I OÜ pakkumises I OÜ meeskonnaliikmena kui arendaja tema

konkurentsipiirangu kehtivuse ajal. I OÜ sai pakkumuse eest kõrgeima hinnangu just

projektmeeskonnaliikmetele antud kõrgeima hinde tõttu. Eluliselt ei saa olla usutav kostja lisamine

hanke pakkumusse I OÜ meeskonnaliikmeks ilma kostja enda teadmiseta (CV sisaldab detailset

informatsiooni kostja töökogemuse, projektides osalemiste ja erialase täiendkoolituse kohta, mis

ei ole avalik informatsioon).

24.04.2013 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 24.05.2013, lepingu

lõpetamise põhjusena ei maininud kostja konkurendi juurde tööle asumist. Ainult ilma vastava

informatsioonita oli hageja nõus ütlema üles pärast töölepingu lõppemist kohaldatava

konkurentsipiirangu kokkuleppe samal päeval töösuhte lõppemisega.

I OÜ pakkumuse dokumentide hulgas oli hankes osalenud kostja põhjalik CV, mis sisaldas

informatsiooni hageja projektidest, milles kostja on osalenud. See teave on üksikasjalik ülevaade

hageja äripartnerite ja klientidele osutatud teenustest, sh informatsioon projektide algus- ja

lõpukuupäevadest, osutatud teenuste sisust, mahust ja teenuse osutamisel kasutatud

projektijuhtimis- ja arendusmetoodikast. Nimetatud informatsioon ei ole avalik ning kujutab

endast hageja ärisaladust töölepingu p 9.2 järgi.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvi nõue konkurentsipiirangu kohustuse

rikkumise eest summas 13 095,40 eurot (2 619,08 eurot/kuus x 5 kuud) ning ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumise eest summas 13 095,40 eurot (2 619,08 eurot/kuus x 5 kuud). Leppetrahvi

nõue on muutunud sissenõutavaks 11.09.2013. VÕS § 113 lg 1 alusel on kostja kohustatud tasuma

viiviseid 13.09.2013 seisuga summas 12,20 eurot ning alates 14.09.2013 kuni nõuete

rahuldamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Alternatiivselt taotles hageja leppetrahvi ja viivise nõude

vähendamist määrani null või minimaalse võimaliku summani.

Vastuväidete kohaselt on töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu ja leppetrahvi tingimused

tüüptingimustena tühised. Konkurentsipiirang punktis 10.2 on sätestatud sedavõrd laialt, et see

piirab kostja tegevust ebaproportsionaalselt. Punktis 10.3 nimetatud tegevused, mille suhtes

konkurentsipiirang kehtib, on sätestatud kostjat kahjustavalt ebamõistlikult laialt. Tarkvaraarendus

on väga lai mõiste ja konsultatsioon tegevusalana on täiendava selgituseta mõistetav kõikehõlmava

tegevusena mis tahes valdkonnas. Punktis 10.3.3 sätestatud tingimuse üle puudub kostjal kontroll.

Punktis 10.4 sätestatud tingimus on sõnastatud nö lahtiselt, s.t töötajal ei ole objektiivselt võimalik

hinnata ning aru saada, millist tegevust peetakse konkureerivaks. Hageja ei ole konkretiseerinud,

millist tegevust töölepingu punktide 10.4, 10.4.1 ja 10.4.2 tähenduses kujutab endast kolmanda

isiku poolt kostja nimetamine pakkumuse dokumentide hulgas. VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt on

tühine ka punktis 10.8 sätestatud tingimus (leppetrahv).

Juhul kui kohus asub seisukohale, et nimetatud tingimused ei ole tüüptingimustena tühised, esitas

kostja alternatiivse õigusliku käsitluse, mille kohaselt tuleneb loetletud tingimuste tühisus TLS

§ 23 lg-st 4 (töölepingus sisalduv konkurentsipiirang ei ole esemeliselt mõistlikult ega äratuntavalt

piiritletud).

Kostja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud. CV esitamine pakkumuse dokumentide hulgas, mille

võimalik tulem on hankelepingust lähtuvalt töötamine pärast töölepingu ning konkurentsipiirangu

lõppemist ei kujuta endast hagejaga konkureerivat tegevust. Käesoleval juhul lükkas Eesti Energia

AS kõik pakkumused tagasi, st välistatud oleks olnud ka tulevikus hangitud tööde teostamine. I

OÜ ja Eesti Energia AS-i vahelise hankelepingu sõlmimise juhul ei oleks kostja alustanud tööd I

OÜ kasuks enne 25.05.2013 (ka pakkumuses oli avaldatud, et kostja on kuni maini hageja töötaja).

Eesti Energia AS kuulutas hanke välja pärast seda, kui kostja oli esitanud hagejale töölepingu

korralise ülesütlemise avalduse ning hageja oli konkurentsipiirangu üles öelnud. Mõistlik isik

hakkab tööd otsima kohe, kui töösuhte lõpetamisest on teatatud. Kostja ei pidanud oma edasisi

karjäärivalikuid avaldama. Aastate jooksul on välja kujunenud tava, et kõikide töölepingute

lõppemise juhul ütleb hageja üles ka konkurentsipiirangu.

Töölepingus sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustus on sarnaselt konkurentsipiirangule

tüüptingimusena tühine. Hageja ei ole töölepingus täitnud kohustust määrata saladusena määratud

teabe sisu. Mingi konkreetse teabe ärisaladuseks pidamise eeldus on VÕS § 625 lg-st 1 lähtuvalt

tööandja õigustatud huvi. Kostja ei ole ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunud. Teave on hageja

enda poolt avaldatud ja Eesti Energia AS-ile kui hankijale teada. Täpset tundide mahtu pole

pakkumuses esitatud.

Hageja poolt nõutava leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur ning seda tuleb VÕS § 162 lg 1

alusel vähendada. Hageja poolt viiviste tasumise nõude esitamine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus tegi 26. veebruaril 2014 otsuse, millega:

1) rahuldas Nortal AS hagi K.K vastu osaliselt;

2) mõistis K.Klt Nortal AS kasuks välja 5 240,60 eurot, millest 5 238,16 eurot on leppetrahv ja

2,44 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 13.09.2013 seisuga;

3) mõistis K.Klt Nortal AS kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt 5 238,16 eurot

alates 14.09.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

mitte enam kui 5 235,72 eurot;

4) jättis Tartu Maakohtu 16.09.2012 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud kohtulike

hüpoteekide seadmise jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna;

5) jättis poolte menetluskulud 20% ulatuses K.K ja 80% ulatuses Nortal AS kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja tõendanud, et Nortal AS kasutab oma töötajate suhtes

eelnevalt välja töötatud tingimustega töölepinguid kavatsusega kasutada neid tingimusi tulevikus

sõlmitavates töölepingutes ja, et sellest tingituna puudub töötajatel lepingu tingimuste üle

läbirääkimiste võimalus. Kohtu arvates vastab kostjaga sõlmitud tööleping oma väliste tunnuste

poolest tüüptingimustega lepingu tunnustele.

Kuigi

tüüptingimuste

kasutamise

korral

on

üldjuhul

tegemist

pooltevahelise

läbirääkimispositsiooni ebavõrdsusega, ei pruugi tüüptingimus olla ebamõistlikult kahjustav

lepingutingimus. Tüüptingimuste kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 järgi.

Kostja töölepingu p-s 10 on kehtestatud konkurentsipiirang. Kostja ei ole esitanud sellekohast

vastuväidet, et tema oma ametikoha ja tööülesannete tõttu ei ole saanud tutvuda tööandja

klientidega või, et tal ei ole olnud juurdepääsu tööandja kliendisuhetega seotud andmetele ega

tööandja tootmis- ja ärisaladustele. Vaidlust ei ole ka selles, et IT-valdkonnas on

konkurentsipiirangu kasutamine põhjendatud ja tavaline ega kujuta endast seetõttu ebamõistlikku

lepingulise riski ümberjaotust.

Kohtu hinnangul on töölepingu p-s 10.2 tegemist konkurentsipiirangu ajalise ja ruumilise

piiritlemisega. Kohtu arvates ei saa pidada ebamõistlikuks konkurentsipiirangu kohaldamist

töölepingu kehtivuse ajal. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et konkurentsipiirang on töölepingus

sätestatud kostjat kahjustavalt ebamõistlikult laialt. Punktis 10 toodud loetlust nähtub, et tööandja

on töölepingus määranud kindlaks tegevusalad, mida peetakse konkureerivaks (tarkvaraarendus,

konsultatsioon ja muud Nortali püsivad põhitegevusalad), aga ka konkureerivad tegevused

(töö- või võlaõigusliku lepingu alusel konkurendi juures töötamine; konkureerival tegevusalal

konkurendi kasuks tegutsemine või talle teenuse osutamine; töötajate või teenistujate värbamine

või mõjutamine tööandja juurest lahkuma) ja konkurendi (tööandjaga samasse gruppi kuuluv

äriühing).

Kohus oli seisukohal, et kaks äriühingut, kes mõlemad osalevad samas veebikeskkondade

arendamise hanke pakkumuses ja osutuvad teiste hulgas kvalifitseerituks, on omavahel

konkurendid ka siis, kui nende tegevusalad täielikult ei kattu.

Kohus leiab, et keelates kostjal tööandjaga (tarkvaraarendajaga) muul viisil konkureerimise, pidi

kostjaga sarnane mõistlik isik (programmeerija või süsteemianalüütik) samadel asjaoludel

mõistma, et konkurentsipiirang kehtib konkreetse töötaja ja tarkvaraarenduse kui tegevusala suhtes

üksnes töötaja kompetentsi ulatuses ehk konkurendi juures või konkurendi heaks on keelatud

tegevus, mis on ka sisult konkureeriv. Sisult konkureerivaks saab pidada veebi- ja

iseteeninduskeskkondade arendamist ning sama töö tegemist hageja konkurendi juures. Kostja

CV-st nähtuvalt töötab ta alates 2013 maikuust I OÜ-s süsteemiarhitektina, kusjuures tema

põhilised tööülesanded on jäänud endiseks, lisandunud on infosüsteemide disain.

TLS § 26 lg 1 lubab kokku leppida leppetrahvis. Hageja on toonud välja, et ta tegeleb üldiste

IT-alaste lahenduste väljatöötamisega, olles seetõttu seotud ressursirohkete ning kallite

projektidega ja, et konkurentsipiirangu rikkumise tagajärjel tekib ilmselge risk seoses võimalike

kaasnevate kahjudega. Arvestades asjaolu, et konkurentsipiirangut sisaldava lepingu rikkumisel

võib kahju tõendamine osutuda võimatuks või ebamõistlikult kulukaks, aga ka leppetrahvi

survefunktsiooni, on leppetrahvi kohaldamine õigustatud.

Tulenevalt lepingulise suhte olemusest ja konkurentsipiirangu eesmärgist ei saa kohtu arvates

leppetrahvi kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pidada ebamõistlikult suureks. Kohus on

seisukohal, et kostja töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu ja leppetrahvi tingimused ei ole

tüüptingimustena tühised.

Vaidlust ei ole selles, et Eesti Energia veebikeskkondade hange kuulutati välja ja pakkumused

esitati ajal, kui kostja töötas hageja juures ja tema suhtes kehtis konkurentsipiirang. Tööandjaga

muul viisil konkureerimine võib tähendada ka konkurendi positsiooni parendamist töötaja poolt

tegevusalal,

millel

konkurent

tööandajaga

konkureerib.

Üheks

arendajaks

I

OÜ

meeskonnaliikmena oli kostja, kelle CV vastab hankedokumentides ettenähtud meeskonnaliikme

CV vormile. Kuivõrd kostja CV sisaldab kuude ja aastate täpsusega tema eluloolisi andmeid,

töökogemust, täiendkoolitustega seonduvat teavet, sertifikaatide omamist ja põhikompetentse, siis

on põhjendatud hageja kahtlus, et kostjapoolse tegevuseta ei saanud olla I OÜ teada kogu

nimetatud informatsioon. Kohus oli seisukohal, et viidatud tegevus kujutas endast konkureerivat

tegevust ja kuivõrd kostja töötas sellel ajal hageja juures programmeerijana ning tema suhtes kehtis

konkurentsipiirang, on tegemist konkurentsipiirangu rikkumisega töölepingu p-de 10.2, 10.3.1 ja

10.4.1 ning TLS § 23 lg 1 järgi. Lepingu rikkumine ei ole vabandatav ja seega vastutab kostja

konkurentsipiirangu rikkumise eest.

Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud leppetrahvi nõudmine maksimaalses määras,

mistõttu kohus vähendas hageja poolt nõutavat leppetrahvi. Kohus arvestas seejuures leppetrahvi

eesmärki, aga ka asjaolu, et rikkumine leidis aset pärast töölepingu ja konkurentsipiirangu

ülesütlemist, et Eesti Energia lükkas kõik pakkumused tagasi ja et hagejale ei ole kahju tekkinud.

Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud leppetrahv summas 5238,16 eurot ehk kahekordse

kuutöötasu ulatuses (2 kuud × 2 619,08 eurot).

Riigikohus on osundanud, et seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, kusjuures leppetrahvinõue muutub VÕS § 82

lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse

rikkumisest (vt 3-2-1-69-08 p 24).

Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks kohustuse

rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamisele on viivise

põhieesmärgiks ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. 13.09.2013 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 2,44 eurot.

Nõudes viivise vähendamist, peab võlgnik tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul põhjendatud

vähendada viivist alla seadusjärgse määra vaatamata asjaolule, et hagejale ei ole kahju tekkinud.

Iseenesest on seaduslik ka viivise arvestamise lõpptähtpäeva sidumine leppetrahvi maksmisega (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-08 p 25). Samas peab kohus põhjendatuks piirata lisanduva viivise

suurust põhinõude suurusega, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 14.09.2013

välja viivise põhinõudelt 5238,16 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte

enam kui 5235,72 eurot.

Saladuse hoidmise kohustuse üldsisu tuleneb VÕS § 625 lg-st 1, mis töösuhte kontekstis tähendab,

et töötaja peab töölepingu täitmise ajal hoidma saladuses talle töösuhtega seoses teatavaks saanud

asjaolusid, mille saladuses hoidmise vastu on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma tööandja

tootmis- või ärisaladust. Vaidluse korral tuleb kohtul võimalikult täpselt välja selgitada, mis on

konkreetses äriühingus ärisaladuseks.

Riigikohus on leidnud, et ärisaladuse mõiste ja selle avaldamise õiguspärasuse või õigusvastasuse

kindlakstegemisel on võimalik arvestada ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide

lepingu (edaspidi TRIPS-lepingu) art 39 p 2 sätteid (vt 3-2-1-103-08 p 20).

Kohus selgitab, et töötajate kogemused (erinevates projektides osalemise läbi) ja teadmised

(põhikompetentsid) ei ole tööandja ärisaladus, nagu ei ole saladuseks ka info, mis on kõigile vabalt

kättesaadav ehk saladusega ei ole tegemist siis, kui info on lisaks töötajatele kättesaadav ka

üldsusele. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et üldsusele on teada asjaolu, et

hageja on osutanud teenuseid muu hulgas sellistele suurklientidele nagu Eesti Energia AS ja EMT.

Seega on selles osas tegemist avaliku teabega.

Asjaolude, mis on ärisaladus ja milles seisneb selle õigustamatu avaldamine töötaja poolt,

tõendamiskoormus on tööandjal (vt 3-2-1-103-08 p 21). Hageja ei ole menetluses esile toonud, et

kostja CV-s edastatu oleks sisaldanud taolisi andmeid, mille suhtes võiks eeldada hageja huvi

pidada neid andmeid I OÜ ja Eesti Energia AS kui CV adressaadi eest saladuses. Kohus märgib,

et viidatud andmed on hankedokumentide kohaselt pakkujate kvalifitseerimise tingimusteks ja

need on avaldatud isikutele, kes tavapäraselt vaidluse all olevat laadi teabega tegelevadki.

Kuivõrd TLS § 6 lg-st 3 ja § 22 lg-st 1 lähtuvalt on tööandja kohustuseks esitada töötajale

mõistetaval ning arusaadaval viisil saladusena määratud teabe sisu tööandja õigustatud huvist

lähtudes, et töötaja saaks töösuhtes tegutseda õiguspäraselt ning vältida töösuhte lõppemist või

leppetrahvi maksmist, kuid hageja seda antud juhul teinud ei ole, siis tuleb töölepingu p-des 9.1 ja

9.2 sätestatud tingimused lugeda tüüptingimustena tühiseks VÕS § 42 lg 1 ja 2 järgi. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu väidetava ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega

seonduvalt leppetrahvi nõuet.

TsMS § 445 lg-st 2 tulenevalt peab kohus põhjendatuks hagi osalist rahuldamist arvestades jätta

Tartu Maakohtu 16.09.2013 hagi tagamise määrus jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

TsMS § 163 lg 1 alusel jättis maakohus 20% menetluskuludest kostja ja 80% hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K.K esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsuse

tühistamist osas, milles Nortal AS-i hagi osaliselt rahuldati ning uue otsuse tegemist, millega jätta

Nortal AS hagi täielikult rahuldamata. Samuti taotleb apellant Tartu Maakohtu 16. septembri

2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise tühistamist ning menetluskulude jätmist Nortal AS

kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 ning ebaõigesti kohaldanud VÕS § 42

lg-t 1 ja TLS § 23 lg-t 3, asudes seisukohale, et konkurentsipiirang, sh selle rikkumise eest ette

nähtud leppetrahv, ei ole töölepingus sätestatud apellanti kahjustavalt ebamõistlikult laialt.

Konkurentsipiirang ei ole esemeliselt piiratud: tarkvaraarendus on väga lai mõiste ning

konsultatsioon tegevusalana on täiendava selgituseta mõistetav kõikehõlmava tegevusena

mistahes valdkonnas. Tegevused, mis kujutavad endast konkureerivat tegevust töösuhtes, ei ole

töölepingus määratletud. On ebaõige maakohtu seisukoht, et leppetrahvi suurus iseenesest ei ole

piisav alus lugeda leppetrahvi tühiseks;

2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TLS § 23 lg-t 3, jätnud kohaldamata TLS § 23 lg 4 ning

rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, asudes seisukohale, et töölepingus sisalduv

konkurentsipiirang on esemeliselt mõistlikult piiritletud. Tegemist on alternatiivse käsitlusega,

mida tuleb hinnata juhul, kui kohus leiab, et konkurentsipiirang, sh selle rikkumise eest ette nähtud

leppetrahv, ei ole tüüptingimusena tühine;

3) on maakohus rikkunud TsMS § 230 lg-t 1, § 231 lg-t 1, § 232 lg-t 1, § 436 lg-t ja § 442 lg-t 8,

asudes seisukohale, et kostja on rikkunud konkurentsipiirangut. Menetluses ei ole tõendatud

apellandipoolset tegevust, mis võiks endast kujutada konkurentsipiirangu rikkumist. Kolmanda

isiku poolt apellandi CV esitamine hankemenetluses ei kujuta endast veebi- ja

iseteeninduskeskkondade arendamist ning sama töö tegemist vastustaja konkurendi juures.

Apellant ei osalenud kolmanda isiku meeskonnaliikmena pakkumuses. Osalemine viitab aktiivsele

tegevusele, mida vastustaja ei ole tõendanud. Kuivõrd hankemenetluses ei jõutud hankelepingu

sõlmimiseni, ei saanud apellant objektiivselt mingeid tegevusi teha. Vastustaja ei ole tõendanud,

et apellant oleks kolmandale isikule mingeid andmeid hankes osalemiseks esitanud;

4) on maakohus teostanud diskretsiooniõigust leppetrahvi väljamõistmisel puudulikult, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi kahe kuue töötas ulatuses. Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi

põhjendust, miks maakohtu hinnangul on põhjendatud leppetrahv kahe kuu töötasu ulatuses.

Maakohtu poolt nimetatud asjaoludele tuginevalt oleks tulnud leppetrahvi vähendada nullini ning

alternatiivselt minimaalse võimaliku summani, mis ei peaks olema suurem kui 10 päeva töötasu

(periood arvates Eesti Energia AS-i hankes pakkumuste esitamise tähtpäev kuni töösuhte

lõppemiseni);

5) on maakohus viivise väljamõistmisel teostanud kaalutlusõigust puudulikult. Maakohus on

viivise nõude rahuldamist alusetult põhjendatud sellega, et viivise instituut kannab endas kahju

hüvitamise lihtsustamise eesmärki. On põhjendatud viivise nõude vähendamine nullini ning

alternatiivselt minimaalse võimaliku määrani (seaduses sätestatud määr ei kujuta endast

minimaalset võimalikku);

6) on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud, kuna maakohus on teinud põhjendamata ning

ebaõige otsuse.

5. Nortal AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on põhjendamatud apellandi seisukohad seoses töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu

kokkuleppe ja leppetrahvi tüüptingimusena tühisuse osas. Nimetatud tingimused ei ole

tüüptingimused. Maakohus on põhjendanud, et konkurentsipiirang on esemeliselt, geograafiliselt

ja ajaliselt piiritletud ega kahjusta ebamõistlikult töötaja huve;

2) on põhjendamatu apellandi seisukoht seoses konkurentsipiirangu kokkuleppe vastuoluga

TLS-ga. Kohtuotsuse lk-del 12-13 on maakohus põhjalikult analüüsinud konkurentsipiirangu

esemelist määratletust ning selle vastavust seadusele ja jõudnud õigele järeldusele, et

konkurentsipiirangu kõik tingimused vastavad TLS-is esitatud nõuetele;

3)

on

põhjendamatud

apellandi

seisukohad

seoses

konkurentsipiirangu

väidetava

mitterikkumisega. Maakohus on õigesti leidnud, et tööandjaga muul viisil konkureerimine võib

tähendada ka konkurendi positsiooni parendamist töötaja poolt tegevusalal, millel konkurent

tööandjaga konkureerib. Eesti Energia AS-i hankes osalenud I OÜ projektmeeskonnaliikmena

pakkumuses osalemine kujutab endast konkurentsipiirangu rikkumist;

4) on põhjendamatud apellandi seisukohad seoses leppetrahvi suurusega. Maakohus on jõudnud

õigele järeldusele, et leppetrahv kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pole apellandile

ebamõistlikult suur. Vastustaja pole kordagi väitnud, et talle pole kahju tekkinud. VÕS § 161 järgi

ei oma kahju olemasolu leppetrahvi maksmapanekul tähendust;

5) on põhjendamatu apellandi seisukoht seoses viiviste väljamõistmisega. Kahju tekkimine ei ole

välistatud põhjusel, et vastustaja pole seda käesolevas menetluses apellandilt nõudnud;

6) on põhjendamatu apellandi seisukoht menetluskulude jaotuse osas. Kuna hagi kuulub

rahuldamisele täies ulatuses, tuleb kõik menetluskulud jätta apellandi kanda.

6. Nortal AS esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014

otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis Nortal AS hagi K.K vastu rahuldamata, ja uue

otsuse tegemist, millega rahuldada Nortal AS hagi K.K vastu täies ulatuses. Menetluskulud palub

vastuapellant jätta K.K kanda.

Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata leppetrahvinõude seoses ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumisega. Töölepingu punktide 9.1 ja 9.2 näol ei ole tegemist tüüptingimustega, sest

K.K oli võimalus töölepingu sisu muuta või selle detailide osas läbi rääkida. K.M e-kirju ei saa

seostada K.K töölepinguga, kuna K.K sõlmis töölepingu umbes aasta aega pärast tõendina esitatud

e-kirjavahetust. Samast tõendist nähtub üheselt, et kirja adressaatidele on esitatud palve ja on

võimalik pidada läbirääkimisi töölepingu tingimuste, sh ärisaladuse hoidmise kohustust

reguleerivate punktide, üle. K.K ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel on punktid 9.1 ja 9.2

kvalifitseeritavad tüüptingimustena (tõendamiskoormis tuleneb Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-150-

06). Lisaks Eesti Energiale avaldas K.K ärisaladust ka I OÜ-le. K.K poolt kolmandatele isikutele

avaldatud andmetest nähtus, kui efektiivne on Nortal AS konkreetset metoodikat kasutades

konkreetses projektis on olnud, seega oli Nortal AS-il õigustatud huvi ärisaladuse hoidmise vastu;

2) on maakohus ebaõigesti jätnud välja mõistmata leppetrahvi konkurentsipiirangu kokkuleppe

rikkumise eest töölepingus ettenähtud täismääras. Töölepingu punkti 10 näol pole tegemist

tüüptingimusega. Konkurentsipiirangu kokkuleppe näol on tegemist kahepoolselt läbi räägitud

ning eraldiseisva võlaõigusliku kokkuleppega (RKTKo 3-2-1-6-13). Maakohus on ebaõigesti

kohaldanud VÕS § 162 lg-t 1 ja vähendanud leppetrahvi, tuginedes vastuolulistele põhjendustele

(samas on maakohus leidnud, et leppetrahv kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pole

ebamõistlikult suur). Käesoleval juhul on õigustatud leppetrahvi nõudmine viiekordse kuutöötasu

ulatuses. Asjaolu, et vastustaja pole kahju hüvitamist nõudnud, ei tähenda, et vastustajale pole

kahju tekkinud. VÕS § 161 lg 1 järgi ei oma kahju olemasolu leppetrahvi maksmapanekul

tähendust;

3) kuna hagi kuulub täielikule rahuldamisele, on maakohus ebaõigesti arvestanud viiviseid ja

jaotanud menetluskulud.

7. K.K vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti asunud seisukohale, et pooltevaheline tööleping oli tüüptingimustel

sõlmitud leping. See, kas tingimused on välja töötatud paar kuud või paar aastat enne nende

kasutamist, ei muuda seda, et tingimused on eelnevalt välja töötatud ning neid isiku suhtes

kasutatakse, s.o tegemist on tüüptingimustega;

2) on maakohus õigesti leidnud, et töölepingu punktides 9.1 ja 9.2 sätestatud tingimused on

tüüptingimustena tühised ning Nortal AS-il pole seega K.K vastu väidetava ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumisega seonduvalt leppetrahvi nõuet;

3) on maakohus õigesti jätnud Nortal AS-i kasuks K.Klt väidetava konkurentsipiirangu rikkumise

eest välja mõistmata leppetrahvi töölepingu toodud määras. Konkurentsipiirangu tühisuse tõttu

ning alternatiivselt rikkumise puudumise tõttu ei ole Nortal AS-il K.K vastu konkurentsipiiranguga

seonduvalt leppetrahvi nõuet;

4) on maakohus viiviste väljamõistmisel teostanud kaalutlusõigust puudulikult;

5) on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsuse osas, milles

rahuldati Nortal AS hagi K.K vastu osaliselt summas 5240,60 senti ja teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega jätab täielikult rahuldamata Nortal AS hagi K.K vastu.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 otsus muutmata.

9. K.K apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu vaidlustatud otsus tühistada osas, milles

hagi rahuldati. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

9.1. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt

mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.

Õige on maakohtu seisukoht, et töölepingu punktis 10 sätestatud konkurentsipiirang on

ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Apellant ei ole

esitanud vastuväiteid seoses sellega, et konkurentsipiirang ei oleks ajaliselt ja ruumiliselt

piiritletud, vastuväited puudutavad konkurentsipiirangu esemelist piiritlemist. Ringkonnakohus

leiab, et konkurentsipiirang on töölepingu p-des 10.3. ja 10.4. (I kd tl 37) esemeliselt äratuntavalt

piiritletud. Töölepingu viidatud punktidest nähtub, et tööandja on määranud kindlaks tegevusalad,

mida peetakse konkureerivaks (tarkvaraarendus, konsultatsioon ja muud Nortali püsivad

põhitegevusalad), aga ka konkureerivad tegevused (töö- või võlaõigusliku lepingu alusel

konkurendi juures töötamine; konkureerival tegevusalal konkurendi kasuks tegutsemine või talle

teenuse osutamine; töötajate või teenistujate värbamine või mõjutamine tööandja juurest lahkuma)

ja konkurendi (tööandjaga samasse gruppi kuuluv äriühing). Maakohus on õigesti asunud

seisukohale, et keelates kostjal tööandjaga (tarkvaraarendajaga) muul viisil konkureerimise, pidi

kostjaga sarnane mõistlik isik (programmeerija või süsteemianalüütik) samadel asjaoludel

mõistma, et konkurentsipiirang kehtib konkreetse töötaja ja tarkvaraarenduse kui tegevusala suhtes

üksnes töötaja kompetentsi ulatuses ehk konkurendi juures või konkurendi heaks on keelatud

tegevus, mis on ka sisult konkureeriv. Ringkonnakohus nõustub nimetatud maakohtu seisukohaga.

Lähtudes eeltoodust ei ole konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 alusel tühine.

9.2. TLS § 26 lg 1 järgi võivad töötaja ja tööandja kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse

rikkumise leppetrahvis.

Pooled on töölepingu punktis 10.8. kokku leppinud, et töötaja on kohustatud konkurentsipiirangu

rikkumise eest tasuma tööandjale leppetrahvi kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses iga rikkumise

eest.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. VÕS § 42 lg 3 sätestab

tüüptingimuse tühisuse eelkõige tarbija kaitseks. Tarbija on VÕS § 34 kohaselt füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei ole seotud iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Ringkonnakohus leiab,

et tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat.

Tulenevalt lepingulise suhte olemusest ja konkurentsipiirangu eesmärgist ei saa antud juhul

leppetrahvi kuni viiekordse kuutöötasu ulatuses pidada ebamõistlikult suureks ning seetõttu ei ole

leppetrahvi kokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Leppetrahvi kokkuleppe sõnastus („kuni

viiekordse kuutöötasu ulatuses“) jätab võimaluse leppetrahvi suuruse määramisel arvestada

rikkumise raskust, laadi ja tagajärgi.

9.3. Õige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tõendatud ei ole kostjapoolne

konkurentsipiirangu rikkumine ning seetõttu on maakohus ebaõigesti hagi osaliselt rahuldanud.

TLS § 23 lg 1 järgi konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada

tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse

alal.

Hageja väitel on kostja rikkunud konkurentsipiirangut sellega, et osales konkurentsipiirangu

kehtivuse ajal I OÜ poolt hankemenetluses esitatud pakkumuses meeskonnaliikmena kui arendaja.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta konkurentsipiirangut rikkunud, sest kolmanda isiku (I OÜ)

poolt kostja CV esitamine hankemenetluses ei kujuta endast veebi- ja iseteeninduskeskkondade

arendamist ning sama töö tegemist hageja konkurendi juures.

Maakohus on asunud seisukohale, et tööandjaga muul viisil konkureerimine võib tähendada

konkurendi positsiooni parendamist töötaja poolt tegevusalal, millel konkurent tööandjaga

konkureerib, s.o maakohus on leidnud, et kostja kui meeskonnaliikme CV lisamisega I OÜ

pakkumusele parendas kostja I OÜ positsiooni hankemenetluses ning rikkus sellega

konkurentsipiirangut. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellise seisukohaga.

Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks

konkurentsipiirangu

kehtivuse

ajal

osalenud

I

OÜ

meeskonnaliikmena

pakkumuse

ettevalmistamisel, s.o et kostja oleks töötanud tööandja konkurendi juures. Ainuüksi see, et I OÜ

hankemenetluses pakkumusega koos esitas ka kostja kui meeskonnliikme CV, ei tõenda

kostjapoolset osalemist pakkumuses (sh pakkumuse ettevalmistamisel), s.o ei ole tõendatud kostja

aktiivne tegevus tööandja konkurendi juures (nt andmete andmine I OÜ-le hankes osalemiseks

jms) konkurentsipiirangu kehtivuse ajal. Asjaolu, et I OÜ sai võrreldes Nortal AS-ga

hankemenetluses rohkem punkte eelkõige seetõttu, et tema poolt pakutavate projekti

meeskonnaliikmete kvalifikatsioon ja kompetent ning kogemus oli parem (kõrgem), ei tähenda

seda, et kostja rikkudes konkurentsipiirangut parendas I OÜ positsiooni hankemenetluses.

9.4. Kuna ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole rikkunud konkurentsipiirangut, siis puudub alus

leppetrahvi väljamõistmiseks. Samuti puudub vajadus vastata apellatsioonkaebuse põhjendustele,

mis on esitatud seoses maakohtu poolt väljamõistetud viivise suurusega.

10. Nortal

AS

vastuapellatsioonkaebus

tuleb

jätta

rahuldamata.

Vastuseks

vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Maakohus on õigustatult jätnud rahuldamata leppetrahvi nõude seoses ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumisega ning vastuapellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on alusetud.

Õige on maakohtu seisukoht, et töölepingu punktide 9.1 ja 9.2 näol on tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes,

kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuste sisu.

VÕS § 35 lg-st 1 tulenevalt peab hageja tõendama selle, et pooled rääkisid töölepingu punktides

9.1. ja 9.2. sätestatud lepingutingimused eraldi läbi ja kostjal oli võimalik nende sisu mõjutada.

Antud juhul ei ole hageja viidatud asjaolu tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas

(kasutab) Nortal AS töölepingute sõlmimisel eelnevalt väljatöötatud tingimusi. Nimetatud asjaolu

tõendavad toimikus olevad K.Mi e-kirjad (kd II tl 45-47). Asjaolu, et e-kirjavahetus on toimunud

ligikaudu aasta enne töölepingu sõlmimist kostjaga, ei välista tüüptingimuste kasutamist hageja

poolt kostjaga sõlmitud lepingus, sest hageja ei ole tõendanud, et kostjaga räägiti

lepingutingimused eraldi läbi ja, et kostjal oli võimalik nende sisu mõjutada.

Ekslik on hageja väide, et e-kirjavahetusest nähtub, et adressaatidel oli võimalik pidada

läbirääkimisi töölepingu tingimuste üle. Kirjavahetuse kohaselt „kuna meil on mitu töölepingu

põhja kasutusel, siis otsustasime need kõik ühtlustada ja kõigil vanad töölepingud asendada

uutega“. Samuti on kirjavahetuses märgitud, et „Kõigil on enne allkirjastamist võimalus

töölepinguga tutvuda ja kui tekib küsimusi, siis andke mulle teada“. Eelviidatust ei tulene, et

töötajatel oleks olnud võimalik töölepingu sisu muuta või selle detailide osas läbi rääkida.

10.2. TLS § 22 lg 1 kohaselt vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva

seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta

kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p-s 9 on sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustus.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et töölepingu p-des 9.1. ja 9.2. sätestatud tingimused on

tüüptingimustena tühised VÕS § 42 lg 1 ja 2 järgi, sest hageja tööandjana ei ole esitanud kostjale

kui töötajale mõistetaval ja arusaadaval viisil saladusena määratud teabe sisu tööandja õigustatud

huvist lähtudes. Töölepingu p-des 9.1. ja 9.2. on määratletud teave, mille saladuses hoidmiseks on

tööandjal õigustatud huvi. Asjaolu, et igal üksikul juhul on vaja otsustada, kas teatud andmete või

asjaolude saladuses hoidmise suhtes on tööandjal õigustatud huvi või mitte, ei muuda töölepingu

p-d 9.1. ja 9.2. tühiseks.

10.3. Kuna töölepingu p-d 9.1. ja 9.2. ei ole tüüptingimustena tühised, siis tuleb kindlaks teha, kas

kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust.

Hageja väitel rikkus kostja ärisaladuse hoidmise kohustust sellega, et tema CV-st nähtub, kui

efektiivne on Nortal AS konkreetset metoodikat kasutades konkreetses projektis olnud. Kostja on

vaielnud hageja väitele vastu ning vastuväite kohaselt on CV-s esitatud projektide ligikaudne

ajaline maht ja meetodi osas on tegemist kaubanduslikku väärtust omava teabega, ning mingi

projekti osas teatud meetodite kasutamine ning projekti läbiviimiseks kasutatav töömaht on teada

ka kolmandatele isikutele, kes antud valdkonnas tegelevad.

Ringkonnakohus leiab, et kostja CV-s kajastatu ei ole käsitletav kostjapoolse ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumisena. Asjaolu, et kostja CV-s on märgitud, millistes projektides ta on osalenud,

samuti projektide ligikaudne maht ja kasutatud metoodika, ei tõenda kostja poolt saladuse

hoidmise kohustuse rikkumist. Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatav tööandja

huvide kaitsega. Käesoleva juhul kostja CV-s märgitu ei riku kostja huve, sest CV oli esitatud

hankemenetluse käigus Eesti Energia AS-le ning CV-s ei sisaldu selliseid andmeid, mille suhtes

võiks eeldada hageja huvi pidada neid kolmandate isikute ees saladuses.

Kuna kostja ei ole rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, siis puudub alus temalt töölepingu

p-s 9.5. sätestatud leppetrahvi väljamõistmiseks.

10.4. Arvestades käesoleva otsuse p-s 10.1. märgitut on õige maakohtu seisukoht, et töölepingu

p 10 (konkurentsipiirang) on tüüptingimus, ning vastuapellandi vastupidine väide on alusetu.

Vastuapellandi väite kohaselt tuleb välja mõista leppetrahv konkurentsipiirangu kokkuleppe

rikkumise eest töölepingus ettenähtud täismääras, s.o viiekordse kuutöötasu ulatuses. Kuna

ringkonnakohus asus käesoleva otsuse p-s 9.3. seisukohale, et kostja ei ole rikkunud

konkurentsipiirangut,

siis

puudub

alus

üldse

leppetrahvi

väljamõistmiseks

ja

vastuapellatsioonkaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.

11. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Samuti jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson