4-14-6346/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-14-6346

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2014.a, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-14-6346

Kohtunik

Heiki Kolk

Väärteoasi G.A kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna patrullteenistuse 21.07.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,14,001336.

Kaebuse esitaja G.A (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Tulbi tn 2, Võru linn, Võru maakond).

Kaitsja Feliks Luiksaar (Feliks Luiksaar õigusbüroo, Lembitu 2A, Võru 65608, e-post ) feliksluiksaar@hot.ee

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond (asukoht: Kreutzwaldi 52, Võru linn).

Väärteoasja arutamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133, 134, 135 kohus o t s u s t a s : 1. G.A kaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru

politseijaoskonna patrullteenistuse 21.07.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

2860,14,001336 osaliselt, so määratud karistuse rahatrahvi määra ning kohaldatud lisakaristuse tähtaja osas. Tühistatud osas teha uus otsus. 3. Mõista G.A-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.

2 (7) Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE932200221023778606

AS Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või

EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri 10220145154665. Tähtajaks

rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 4. Kohaldada G.A-le Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Selgitada G.A-le, et lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele peab isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest või alates kohtuotsusest, selle

lõpposast teadasaamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna

patrullteenistuse 21.07.2014.a otsusega väärteoasjas nr 2860,14,001336 määrati G.A-le

karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 47 trahviühikut s.o 188 eurot ja lisakaristusena liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3

kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt G.A 29.06.2014.a kella 11.30 ajal Võru

Maakonnas, Sõmerpalu vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 244. kilomeetril juhtis

mootorsõidukit Mercedes-Benz E-350 reg.nr 323BKB asulavälisel teel kiirusega 118 +/- 4 km/h, lubatud antud teelõigul 90 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, kiirus mõõdetud seadmega Stalker MDR II nr AS004121. Sellise tegevusega rikkus G.A LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

2. G.A lepinguline kaitsja Feliks Luiksaar esitas 07.08.2014.a kohtule kaebuse,

milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja palub jätta G.A

suhtes kohaldamata kohtuvälise menetleja poolt lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks või alternatiivvariandina vähendada seda miinimumini. G.A kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas põhjendamata. G.A esitas juba väärteoprotokollis puhtsüdamliku kahetsuse ja palve mitte kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

3 (7)

Kohtuväline menetleja seda ei arvestanud ja lähtus otsuse tegemisel üldteoreetilist laadi arutlusest. Kaitsja leiab, et lisakaristuse kohaldamine ei ole G.A-le süüksarvatava väärteo iseloomu arvestades põhjendatud ja proportsionaalne konkreetse rikkumise tehiolusid

silmas pidades. Kiiruse ületamine leidis aset pühapäeval ennelõunal hõreda liiklusega

paikkonnas. G.A on varasemalt karistatud kiiruse ületamise eest, kuid 8 trahvi kehtivus on tingitud asjaolust, et ta ei tasunud koheselt pärast karistuste kohaldamist rahatrahve. Trahvide kohesel tasumisel oleks kehtivaid karistusi 10 asemel 2, arvestades KarRS § 24 lg 1 p 1 sätestatut. Kaitsja leiab, et G.A süü ei ole suur, tema suhtes ei esine karistust raskendavaid asjaolusid, G.A ülalpidamisel on 3 alaealist last, keda ta peab igal

hommikul kooli ja lasteaeda toimetama, G.A on töötu, ta püüab elatist teenida äritegevusega ja selles osas on mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu sissetuleku teenimise osas oluline. Samuti on G.A pidev vajadus oma kõrges eas ja puudega ema ja ema elukaaslase tervisega seonduvate vajaduste rahuldamiseks, mistõttu on G.A vaja juhtimisõigust ema elukohta jõudmiseks. G.A on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süüteo toimepanemisest vaid põhikaristuse kohaldamisega. Teise poole nõusolekul nõustub G.A asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja kohtuistungist osa võtta ei soovi.

3. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt

koostatud otsuse muutmata või alternatiivvariandina vähendada seda miinimumini. Otsuse

tegemisel arvestati G.A poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, kuid samas arvestati ka asjaoluga, et sõidukiiruse valik on sõidukijuhi teadlik valik ning vaid juht ise saab oma sõidukiirust mõjutada. Vaadates G.A karistusregistri õiendit, on näha, et temal on 17 kehtivat väärteokaristust, millest 10 on just sõidukiiruse ületamise eest. Viimati karistati G.A lubatud sõidukiiruse ületamise eest 31.03.2014.a rahatrahviga ning jooksva aasta jooksul on teda karistatud sõidukiiruse ületamise eest 3-l korral. Kuni käesoleva ajani on

G.A puhul sõidukiiruse ületamise eest rakendatud karistusliigina rahatrahvi (10 korral). Nendest vaid 4-l korral oli ka rahatrahv tasutud. Kui isik tunneb, et ei suuda õigeaegselt ning korraga kogu summat tasuda, siis on seaduseandja andnud ka võimaluse esitada avaldus rahatrahvi ositi tasumiseks, kuid seda G.A teinud ei ole ja karistusregistri märgetes on väärteokaristus kehtiv. Seega kõiki asjaolusid arvesse võttes sai öelda, et karistus – rahatrahv

ei ole G.A puhul oma eesmärki täitnud. Karistuse rahatrahvi määramisel ei ole eesmärk mitte riigi rahakoti täitmine, vaid karistuse määramisel on lähtutud Karistusseadustiku

§ 56 lg 1 mõttest - karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. Vaadates G.A karistusregistrit, võib

piltlikult öelda, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud ning ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Kuidas muidu selgitada asjaolu, et teda on korduvalt ühe ja sama väärteo eest

karistatud. G.A puhul rakendati lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmine just sellepärast, et teda on varasemalt korduvalt karistatud rahatrahviga ning seega antud võimalus enda käitumise parandamiseks, kuid nagu näha ei ole see tema sõidukiiruse valikut suutnud muuta. Seega oli otsuse tegemisel kohtuväline menetleja seisukohal, et G.A puhul

tuleb lisaks rahalisele karistusele rakendada ka lisakaristust - juhtimisõiguse äravõtmist lootuses, et äkki see karistusliik paneb teda edaspidi mõtlema oma sõidukiiruse valikule.

3.1. Kohtuväline menetleja märkis karistuspoliitika osas seda, et kuna sellel aastal on

liiklusõnnetuste, liiklusõnnetustes vigastatute ning liiklussurmade arv järsult kasvanud ning statistika põhjal võib öelda, et selle põhjuseks on just juhilubadeta juhid, joobes juhid, liigne

sõidukiirus, kergliikluses osalevad liiklejad ning turvavarustuse mittenõuetekohane kasutamine, siis selliste rikkumiste puhul suhtub politsei karistamisel keskmisest karmimalt.

Seega selliste rikkumiste puhul ei piirdu politsei pelgalt rahatrahviga, vaid peatab ka juhtimisõiguse.

4 (7)

Kõige selle tegevuse mõte on panna inimesi mõtlema ning vähendada liiklusõnnetuste,

liiklusõnnetustes vigastada saanute ning hukkunute arvu. Äratada juhtide tähelepanu ning kutsuda neid kaasa mõtlema, et miks sellised õnnetused juhtuvad. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJNEDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et on nõus asja lahendmaisega

kirjalikus menetluses. Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud ja kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Teo toimepanemise hetkel kehtinud ning ka käesoleval ajal kehtiva LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel

teel 90 kilomeetrit tunnis. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve

kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli G.A poolt rikkumise

toimepanemise ajal ehk 29.06.2014.a kella 11.30 ajal Võru Maakonnas, Sõmerpalu vallas,

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 244. kilomeetril G.A poolt juhitava mootorsõiduki Mercedes-Benz E-350 reg.nr 323BKB sõidukiiruseks 118 +/ 4 km/h. Lubatud - suurimaks sõidukiiruseks mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Eelnevast nähtub, et G.A ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 24 km/h. Tunnistaja Kuldar Kukke ütlustest nähtuvalt oli

ta 29.06.2014.a tööl, kella 11.30 ajal mõõtsid Jaak Oppariga Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee 244. kilomeetril valget värvi Mercedes-Benz sõidukiiruseks 118 +/ 4 km/h, kus - suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Sõiduk liikus Tartu suunas, sõiduk peeti kinni Osulas, Võrumaal, sõidukit juhtis G.A

(xxx), kes tunnistas rikkumist ning viibis sõidukis üksinda. Tulenevalt

eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et G.A 29.06.2014.a kella 11.30 ajal Võru

Maakonnas, Sõmerpalu vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 244.kilomeetril ületas mootorsõidukit Mercedes-Benz E-350 reg.nr 323BKB juhtides LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 24 km/h, millega pani toime LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo. Kohus loeb tõendatuks, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu oli keelatud nii teo toimepanemise ajal kui ka hetkel kehtiva LS § 15 lg 1 p 1 järgi. Arvestades G.A poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise asjaolusid, on kohus seisukohal, et G.A pani väärteo toime tahtlikult, kuna ta teadis, et ületab suurimat lubatud sõidukiirust ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu. Kohus leiab, et G.A poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi, tema tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. 6. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

5 (7)

Kohtuväline menetleja on G.A-le põhikaristuseks määranud rahatrahvi 47

trahviühikut ehk 188 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3

kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvesse võetud asjaolu, et liiklusohutuse

seisukohalt mõjutab sõidukiirus õnnetusse sattumise võimalust ja õnnetuse raskusastet. Suuremate kiiruste juures on sõidukijuhil raskem õigeaegselt reageerida ja liiklusõnnetust ära hoida. Suure kiiruse puhul on reageerimisaja jooksul läbitud vahemaa pikem, samuti on pikem

pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud tee. Lisaks sellele mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Otsuse tegemisel on arvestatud

menetlusaluse isiku poolt väljendatud teo puhtsüdamlikku kahetsust. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et menetlusalusel isikul on vastavalt karistusregistri õiendile 10 kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest, seega kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

6.1 Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja väärteootsuses karistust ning lisakaristust määrates arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega, isiku varasemaid õigusrikkumisi, samuti

karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kuid on jätnud arvestamata

toimepandud süüteo asjaolud ja süüdlase isiku. Riigikohus on 13. detsembri 2013.a otsuse kohtuasjas nr 3-1-1-122-13 punktis 10 asunud seisukohale, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut ning lähtuda asjaolust, et kuivõrd

samalaadseid süütegusid pannakse ühiskonnas toime massiliselt, tuleb nende piiramiseks

määrata süüdlastele rangemaid karistusi ning kohaldada lisakaristusi. Riigikohus on sama lahendi punktis 10 märkinud, et samas ei saa ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele

lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Viidatud

otsuse punktis 11 on Riigikohus sedastanud järgnevat „Võttes arvesse, et sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid

rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele

tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb“. Eeltoodust tulenevalt seisneb

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk eripreventiivses toimes, tagamaks isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimist. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline

menetleja väärteootsuses piisavalt põhistanud lisakaristuse kohaldamise kestvust so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, et

kuna menetlusalusel isikul on karistusregistri õiendi kohaselt 10 kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest, tuleb lisaks rahatrahvile kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Samas on

kohtuväline menetleja jätnud põhistamata, millised G.A süüd või tema isikut iseloomustavad asjaolud muudavad uue samalaadse õigusvastase teo toimepanemise võimaluse

tavapärasest suuremaks. Nimetatud asjaolu on kohtuväline menetleja kohtule saadetud

kohtuvälise menetleja seisukohas täpsustanud, märkides, et G.A on varasemalt sõidukiiruse ületamise eest karistatud 10-l korral rahatrahviga, kuid nendest vaid 4-l korral oli

ka rahatrahv tasutud. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus – rahatrahv – ei ole G.A puhul oma eesmärki täitnud, kuna isik on jätkanud samaliigiliste õigusvastaste tegude toimepanemist, seega kohaldati tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus

rõhutab, et kohtuväline menetleja on rahatrahvi määrates ja lisakaristust kohaldades jätnud arvestamata toimepandud süüteo asjaolud. Kohtu hinnangul ja tulenevalt riigikohtu praktikast tuleb karistuse mõistmisel lisaks arvestada ka asjaoluga, et G.A poolt toimepandud

tegu ei põhjustanud kellelegi tervise riket, vara kahjustamist ega raskeid tagajärgi, G.A

viibis lubatud sõidukiirust ületades mootorsõidukis üksi, seega ei viibinud autos kaassõitjaid, kelle turvalisuse oleks ta võinud ohtu seada. Samuti tuleb arvestada, et G.A on oma tegu tunnistanud ning siiralt kahetsenud. G.A on esitatud kaebuses märkinud, et juhtimisõiguse äravõtmine teeb võimatuks tema alaealiste laste kooli ja lasteaeda toimetamise, samuti sõltub pere sissetulek G.A juhilubade olemasolust, et isik saaks elatise teenimiseks äritegevusega tegeleda ning sõidukit juhtida.

6 (7)

Kohtuväline menetleja ei ole kohtule saadetud kirjalikus seisukohas nimetatud asjaolusid

hinnanud ega selles osas oma seisukohta väljendanud, kuidas võiks mõjutada lisakaristuse

kohaldamine G.A edasist elukorraldust, sissetuleku teenimist ja toimetulekut.

Kohus loeb G.A karistust kergendavaks asjaoluks tema poolt avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

7. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada selles märgitud karistuse määra ning kohaldatud lisakaristuse pikkuse osas, selles osas teeb kohus uue otsuse. Kohtuväline menetleja on pidanud otstarbekaks karistada G.A LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning ka kohus peab nimetatud karistusliiki põhjendatuks. Samas aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega, s.o 47 trahviühikuga. LS § 227 lg 2 näeb ette võimaluse karistada juhti

mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohus leiab, et

arvestades G.A süü suurust ja teo toimepanemise asjaolusid, ei ole sanktsiooni

keskmise määra lähedane karistus siiski põhjendatud. Kohtuväline menetleja on otsuse

tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kohtu hinnangul ei kajastu nimetatud karistust kergendav asjaolu karistuse määras. Arvestada tuleb sellega, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määr jäi LS § 227 lg 2 järgi vastutust ette nägeva kiiruseületamise alampiiri lähedale (24 km/h), seega juba ainuüksi sõidukiiruse

ületamise määrast tulenevalt oleks pidanud G.A-le määratav rahatrahv olema väiksem kui määratud 47 trahviühikut. Rikkumine on toime pandud pühapäeval ennelõunasel

ajal, mil võib eeldada ka väiksemat liiklustihedust. Kaebuse esitaja on oma tegevust kahetsenud. G.A on ülalpidamisel 3 alaealist last, mille tõendamiseks on kaebuse esitaja esitanud alaealiste laste sünnitunnistuste ning sünni tõendi koopiad. Samas tuleb kohtul arvestada ka sellega, et G.A on varasemalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 10-l korral karistatud, viimati 31.03.2014.a rahatrahviga 15 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et vastavalt teo toimepanemise asjaoludele, G.A poolt juhitava sõiduki kiirusele ning arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, et kaebuse esitajal on ülalpidamisel 3 alaealist last, samuti tema varasemat käitumist liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemisel

(lubatud sõidukiiruse ületamisel), tuleb talle määrata LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot. 7.1 Kohus leiab, et väärteootsusega kohaldatud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine 3 kuuks ei ole kohtuvälise menetleja poolt piisavalt põhistatud. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kõiki asjaolusid kogumis, arvestamata on jäetud teo toimepanemise ja isikust tulenevaid asjaolud. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas põhjendanud G.A-le lisakaristuse kohaldamist sellega, et G.A on varasemalt korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid rahatrahv ei ole kaebuse esitaja puhul oma eesmärki täitnud, vaid

G.A on jätkanud süütegude toimepanemist. G.A on esitatud kaebuses

märkinud, et vajab juhilube alaealiste laste kooli ja lasteaeda sõidutamiseks. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on G.A esitanud Puiga Põhikooli tõendi, millest nähtuvalt õpib G.A tütar M. T. Puiga Põhikoolis, ning Võru L. O. tõendi, millest nähtuvalt on G.A poeg M. T.1 arvatud L. O. koosseisu. Kaebuse esitaja on kaebuses lisaks märkinud, et tal on pidev vajadus oma kõrges eas ja puudega ema ja ema elukaaslase tervisega

seonduvate vajaduste rahuldamiseks, mistõttu on G.A vaja juhtimisõigust ema elukohta jõudmiseks. Kohus märgib, et hoolimata kaitsja lubadusest, ei ole nimetatud asjaolu tõendamiseks kaebuse esitaja ühtegi tõendit esitanud, millest lähtuvalt saaks väita, et G.A peab lisaks alaealistele lastele ka kõrges vanuses ja puudega ema aitama või toetama.

7 (7)

Kohus on seisukohal, et iseenesest asjaolu, et G.A vajab juhtimisõigust oma

igapäevaste toimetuste täitmiseks, s.h laste kooli ja lasteaeda toimetamiseks, ei välista

lisakaristuse kohaldamist. Kuna G.A ei ole isik, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu, siis ei esine juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid. Kohus

märgib, et lisakaristuse kohaldamise vajadust tuleb kaaluda. Lisakaristuse kohaldamine on vaieldamatult põhjendatud süstemaatiliste rikkujate osas. Nähtuvalt karistusregistri õiendist on

kaebuse esitajat väärteokorras karistatud 17-l korral, neist 10-l korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest, viimati 31.03.2014.a LS § 227 lg 1 alusel 15 trahviühikuga, mis on käesoleva ajani tasumata. Samuti on G.A tasumata talle 19.11.2013.a LS § 227 lg 3 alusel määratud rahatrahv 120 trahviühikut ehk 480 eurot. Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine mõjub karistusena ainult siis, kui isik kasutab mootorsõidukit oma igapäevaelus.

Sellisel juhul avaldab juhtimisõiguse äravõtmine isikule vajalikku eripreventiivset mõju, tuletades isikule igapäevaselt meelde toimepandud väärtegu ja sundides teda selle üle järele mõtlema. Kohus on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvid kaaluvad üles G.A isikust tulenevad asjaolud, s.h juhtimisõiguse vajaduse igapäevatoimetuste teostamiseks, seega

on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud tulenevalt isiku varasemast karistatusest lubatud

sõidukiiruse ületamisel. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades G.A varasemaid õigusrikkumisi, aga samas ka tema poolt esiletoodud asjaolusid perekonnaseisu kohta, peab kohus vajalikuks kohaldada isiku suhtes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist miinimummääras. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on G.A-le määranud lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus leiab, et G.A-le tuleb määrata lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kohus on seisukohal, et määratud lisakaristuse aeg, s.o 1 kuu on piisav selleks, et G.A saaks teha toimepandust õiged järeldused ning käituda edaspidi liikluses seaduskuulekalt. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse kohaldamine ei tohi kaasa tuua asjakohatuid kannatusi tema pereliikmete. Samas on lisakaristuse kohaldamine miinimummääras selge

märguanne G.A-le , et osaledes juhina liikluses tuleb liiklusseaduses sätestatud

nõuetest kinni pidada, vastasel juhul järgneb rangem karistus seda nii põhikaristuse kui ka lisakaristusena.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik