3-14-50015/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

3.oktoober 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-14-50015

Haldusasi

S.G.i kaebus Eesti Töötukassa toimingute – töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise kohta ja töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta puuduliku informatsiooni edastamiseõigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: S.G.; Vastustaja: Eesti Töötukassa.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt . 2. Tunnistada õigusvastaseks Eesti Töötukassa toiming, mis seisnes kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise kohta puuduliku informatsiooni edastamises. 3. Jätta kummagi poole menetluskulu tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 8 on 3.11.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

2 1. S.G. esitas 03.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.12.2013 töötuskindlustushüvitise määramise otsusele nr 113040744 ( tl 3-5). Vaidlustatud otsusega määrati S.G.ile vastavalt töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-dele 6-12, tulumaksuseaduse (TuMS) § 20 lg-le 2, § 41 p-le 6 ja § 43 lg 1 p-le 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 ple 8 ja § 7 lg-le 3 ning võttes aluseks Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna Tondi büroo kaudu Eesti Töötukassale 27.11.2013 esitatud S.G.i avalduse ja töötuskindlustuse andmekogu andmed töötuskindlustushüvitis hüvitise maksmise perioodiga 04.12.2013- 28.11.2014. Hüvitise suurus kalendripäevas alates 04.12.2013 kuni 13.03.2014 on 34.02 eurot (otsuse p 2.5) ja alates 14.03.2014 kuni 28.11.2014 on 27.22 eurot (otsuse p 2.6) ( tl 7-8). Kohtule 03.01.2014 esitatud kaebuses vaidlustas S.G. Eesti Töötukassa 03.12.2013 töötuskindlustushüvitise määramise otsuse nr 113040744 p-des 2.5 ja 2.6 fikseeritud hüvitise suurused ning palus kohustada Eesti Töötukassat määrama S.G.ile töötuskindlustushüvitise suurused vastavalt 2014. aastaks kehtestatud Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasule, makstes välja vähemalt juba määratud summad Eesti Töötukassa 03.12.2013 otsuses nr 113040744 fikseeritud korras kuni kohtu poolt S.G.i kaebusele langetatud kohtuotsuse jõustumiseni.

2.Kaebuse asjaolude välja selgitamiseks pöördus halduskohus 29.01.2014 kohtunõudega Eesti Töötukassa poole ( tl 35), millele Eesti Töötukassa vastas 05.02.2014 ( tl 41).

3.26.03.2014 määruses (tl 43-46) leidis halduskohus, et S.G.i kaebus Eesti Töötukassa 03.12.2013 otsuse nr 113040744 punktidele 2.5 ja 2.6 ja Eesti Töötukassa kohustamiseks on ilmselgelt perspektiivitu. Ühtlasi märkis kohus, et kuigi kaebaja argument, et kaebajale edastati puudulikku informatsiooni töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise ning töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta, ei saa samas ( s.o.26.03.2014) määruses toodud selgitustest tulenevalt olla aluseks Eesti Töötukassa 03.12.2013 otsuse nr 113040744 osaliseks tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks arvestada S.G.ile töötuskindlustushüvitist 2014. a Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordse suuruse alusel, on S.G.il teoreetiliselt võimalik taotleda Eesti Töötukassalt tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leidis kohtule esitatud andmete pinnalt, et hüvitamiskaebust ei saaks pidada ka ilmselgelt perspektiivituks. Kohus selgitas, et juhul kui kaebaja soovib esitada hüvitamisnõude, siis peab ta arvestama, et rahalise hüvitise nõudmisel tuleb kaebuse täienduses ära näidata hüvitise suurus (HKMS § 38 lg 2 ls 1). Kohus selgitas, et hüvitise suurus määrab kohtu jaoks ära asja lahendamise piirid, kuid hüvitise summat on kaebajal edasises menetluses võimalik nii suurendada kui ka vähendada. Samuti juhtis kohus kaebaja tähelepanu riigilõivu seaduse (RLS) § 57¹ lg-le 2 ja selgitas, et kui muudetud kaebuselt tuleks tasuda rohkem riigilõivu, kui tasuti algselt kaebuselt, tuleb kaebajal täiendavalt tasuda riigilõivude vahe. Eeltoodud puuduste kõrvaldamiseks jättis kohus kaebuse käiguta.

4.Kohtu määratud tähtajal kaebuse täiendamiseks esitas S.G. taotluse kohtule kaebuse täienduse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 2014 aasta lõpuni, kuivõrd varasemalt ei ole tal kahju suurus teada. Juhul, kui kohus leiab, et kaebuse täienduse tähtaega pikendada ei saa, palus kaebaja menetluse lõpetada ( tl 52).

5.05.05.2014 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ning jättis S.G.i kaebuse teistkordselt käiguta, ühtlasi andis kohus kaebajale tähtaja kaebuse muutmise taotluse kohtule esitamiseks ( tl 53-55). Kohus juhtis kaebaja tähelepanu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 ls-le 2, mille kohaselt võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus

3 sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada.Kohus selgitas, et kaebusest nähtuvalt on Eesti Töötukassa toiminguteks, millega kaebajale võidi kahju tekitada, töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise ning töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta puuduliku informatsiooni kaebajale edastamine. Arvestades eeltoodut ja kohtu 26.03.2014 määruses väljendatud seisukohta, et hüvitamiskaebust ei saaks pidada ka ilmselgelt perspektiivituks, tegi kohus kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks: kaebaja saab kohtult taotleda Eesti Töötukassa tegevuse, mis seisnes töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise ning töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta puuduliku informatsiooni kaebajale edastamises, õigusvastasuse tuvastamist. Kohtu eeltoodud ettepanekuga nõustumisel tuli kaebuse esitajal kohtule esitada vastav selgesõnaline taotlus, et kohus saaks nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise osas võtta kaebuse menetlusse. Kohus täpsustas, et algselt kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot oleks sellisel juhul võimalik arvestada muudetud kaebuse eest tasumisele kuuluvaks riigilõivuks ning kaebajal ei oleks vaja tasuda täiendavalt riigilõivu. Kohus selgitas, et nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise kaebuse funktsiooniks oleks sellisel juhul olla n-ö eelkaebuseks enne hilisemat hüvitamiskaebust.

6.Kohtu määratud tähtajal esitas S.G. kohtule kaebuse muutmise taotluse ( tl 60-62). Kaebaja palus kohtul tuvastada, kas Eesti Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise kohta puuduliku informatsiooni edastamine oli õigusvastane.

7. 20.05.2014 määruses ( tl 66-70) leidis kohus, et arvestades 05.05.2014 määrusega kaebuse esitajale tehtud ettepanekut kaaluda kaebuse muutmist, kuivõrd HKMS § 45 lg 2 ls 2 kohaselt võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada ning arvestades kohtu 26.03.2014 määruses väljendatud seisukohta, et hüvitamiskaebust ei saaks pidada ka ilmselgelt perspektiivituks, on kaebuse muutmine taotletud viisil otstarbekas ja lubatav. Seega rahuldas kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Lisaks selgitas kohus, et HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule arusaadavalt on kaebaja eesmärgiks kohtule kaebuse esitamisel olnud Eesti Töötukassa toimingute –töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise ning töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta puuduliku informatsiooni kaebajale edastamine – õigusvastasuse tuvastamine. Kohus märkis, et kaebuse muutmise taotluses palub kaebaja tuvastada, kas Eesti Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise kohta puuduliku informatsiooni edastamine oli õigusvastane. Kaebuse muutmise taotluses Eesti Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta puuduliku informatsiooni kaebajale edastamise õigusvastasuse tuvastamist taotletud ei ole. Arvestades lisaks kaebuse muutmise 11.05.2014 taotluse sisule ka esialgse (03.01.2014 esitatud) kaebuse sisu, tõlgendas kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb lisaks Eesti Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise kohta puuduliku informatsiooni edastamise õigusvastasuse tuvastamisele ka töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta puuduliku informatsiooni kaebajale edastamise õigusvastasuse tuvastamist.

II KAEBUSE MOTIIVID

8. Kaebaja märgib, et teda koondati töökohalt 31.08.2013.a.ning 02.09.2013 pöördus ta Eesti Töötukassa poole päringuga, millele sai vastuse 03.09.2013 nr 7-4/1142. Vastus sisaldas muu hulgas infot töötuskindlustushüvitise suurusest. Vastuse kohaselt on ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest alljärgnev protsent kindlustatu

4 keskmisest ühe kalendripäeva töötasust :-50% esimesest kuni 100.kalendripäevani ja 40% 101- st kuni perioodi lõpuni. Kaebaja mõistis vastusest, et ravikindlustus kaob 2 kuu möödumisel eelmise töölepingu lõppemise kuupäevast. Samuti sai kaebaja vastusest aru nii, et ta saab ennast töötuna registreerida 36 kuu jooksul pärast endise töölepingu lõpetamist, millise perioodi jooksul säilib tal ka õigus töötuskindlustushüvitisele ja et selle suurus sõltub üksnes kaebaja endise palga suurusest.Töötuna registreeriti kaebaja 27.11.2013.a. Vastus ei sisaldanud täielikku informatsiooni, et töötuskindlustushüvitise suurus ei või ületada maksimaalset lubatud summat, teisisõnuet hüvitise maksimaalsuurus on vastavalt 50% ja hiljem 40% mitte kaebaja senisest palga suurusest, vaid töötuna registreerimise aastaks kehtestatud kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust.Juhul kui 50 % endisest palgast ületab pooleks jagatud kolmekordset Eesti keskmist ühe kalendripäeva töötasu suurust, võetakse hüvitise määramisel aluseks viimane. Samuti ei sisaldanud vastustaja vastus infot, et kolmekordse Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu vaadatakse üle kord aastas kalendriaasta 3.-ks tööpäevaks ( siiamaani ainult) suurendamise suunas, aga eelnevalt määratud töötuskindlustushüvitise suurusi üle ei vaadata. Seega leiab kaebaja, et ta sai vastusega mittetäieliku ja sisuliselt eksitava info. Otsustavaks teguriks valikul, millal töötuna registreeruda, sai kaebaja jaoks ravikindlustuse kehtivuse kaotus novembris 2013. Kaebaja pöördus töötukassasse küsimusega, kas ta saab registreeruda töötuna ja saada haigekassa kindlus kohe, nt alates 1.12.2013, kuid töötuskindlustushüvitist taotleda hiljem, näit.alates 1.03.2014, juhul kui ei õnnestu uut töökohta leida. Sellele saadud vastusest 06.11.2013 nr 7-4/11421 sai kaebaja aru, et niimoodi ei saa. Kuna kaebaja põeb kroonilist haigust, otsustas ta töötuna kiire registreerimise kasuks. Kui kaebaja sai kätte töötuskindlustuse määramise otsuse, pöördus ta päringuga töötukassasse, küsides muu hulgas, millal vaadatakse ümber ja millal ja kuidas avalikustatakse Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Vastuses töötukassa avalike suhete osakonna infospetsialistviitas jälle kaebaja hüvitise arvutamise käigu seletamisel protsentides osale kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust, mitte kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust ( 25/27.12.2013 kirjavahetus). Kaebaja otsustas pöörduda töötukassa teiste spetsialistide poole .03.01.2014 teavitas töötukassa peaspetsialist kaebajat sellest, et esimesed 100 päeva on maksimaalne töötuskindlustushüvitis 2014.aastal 37.94 e kalendripäevas,seega kaebajale määratud ühe päeva hüvitise summast 3,92 eurot rohkem. Kaebaja märgib, et tema jaoks tähendab see ca 117, 60 eurot rahalist kaotust kuus ning töötule on see tuntav summa. Kaebaja peab ebaloogiliseks, et 2013.a. ei saanud ta ühtegi hüvitist ning peab hakkama saama hüvitist ajal, kui uus suurem töötuskindlustuse hüvitise alus juba hakkas kehtima. Seega kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et töötukassa eksitas kaebajat töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise ning töötuskindlustushüvitise taotlemise küsimuses ning töötukassa antud eksitav info hüvitise taotlemisel põhjustas olukorra, et kaebajale määrati hüvitis 2013.a. Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordse suuruse alusel. Kaebuse esitaja ei oleks õige informatsiooni saamisel 2013.a. hüvitist taotlenud.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

9.Eesti Töötukassa ( töötukassa) on seiskohal, et ta ei ole eksitavat informatsiooni andnud ning vastustaja tegevus on olnud õiguspärane.

10.Kaebaja töösuhe lõppes koondamise tõttu 31.08.2013.a. Kaebaja pöördus töötukassa poole 2.09.2013 selgitustaotlusega, milles lisaks muudele küsimustele uurib, kui kiiresti peaks töötuna arvele registreeruma, et säiliks õigus töötuskindlustushüvitisele ning kas tasulisel õppevormil õppides õigus hüvitisele/toetusele säilib. Vastustaja vastas neile küsimustele

5 3.09.2013 ja lisaks selgitas täiendavalt, et töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust – 50 % esimesest kuni 100. kalendripäevani ja 40% 101-st kuni 360.kalendripäevani. Ülaltoodud selgitust on alusetu pidada õigusvastaseks, kuna selgitus tuleneb otseselt töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 9 lg 4.

11.27.11.2013 pöördus kaebuse esitaja töötukassasse sooviga töötuna arvele võtta ning taotleda töötuskindlustushüvitist ja esitas vastavad avaldused. Konsultandi selgituste kohaselt tundis kaebaja arvelevõtmise protsessis huvi hüvitise suuruse, maksmise perioodi, menetlusaja ja hüvitise ülemmäära kohta, mida konsultant selgitas. Konsultandi selgituste kohaselt ei küsinud kaebaja, mis on hüvitise maksimumsuurus ning konsultant ei saa eeldada, teadmata kaebaja töötasusid, et kaebaja on maksimumhüvitise saaja.Juhul kui oleks olnud küsimus konkreetsest kaebaja hüvitise suuruse summast, siis ei ole töövahenduskonsultandi pädevuses selgitada konkreetse hüvitise summa suurust.Sellisel juhul edastab konsultant küsimuse vastamiseks hüvitiste ja toetuste osakonnale.

12.Vabariigi Valitsuse 14.12.2006 määrusega nr 253 kehtestatud “Töötuskindlustuse seaduse alusel Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise kord”§ 2 lg 3 kohaselt Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu eelmsel kalendriaastal arvutab Eesti Töötukassa Maksuja Tolliameti andmete alusel hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmandal tööpäeval. Seega küsimusele, kas järgmisel aastal hüvitise päevamäär muutub ja kuidas see võib mõjutada määratud hüvitse suurust, ei oleks olnud ka võimalik konkreetselt vastata, sest keskmise ühe kalendripäeva tasu muutumine selgus 3.01.2014.a., kui töötukassa juhatuse 03.01.2014 otsusega kinnitati ühe kalendripäeva keskmine tasu ehk töötuskindlustushüvitise maksimaalsuurus 2014.aastal.

13.Kaebaja saatis töötukassale järgmise päringu 25.12.2013 seoses 03.12.2013 hüvitise määramise otsusega. Vastuses selgitab töötukassa hüvitise suurust, arvutuskäiku, millal avalikustatakse Eesti keskmine ühe kalendripäeva tasu jm. Hüvitise suuruse ja selle arvutamise korda on selgitatud töötukassa kodulehel Täiendavalt märgib vastustaja, et otsuse töötuskindlustushüvitist taotleda tegi isik ise ja tal oli selleks piisavalt infot.Haldusorgan ei või isikule valikut peale suruda ega teha valikut isiku eest. Vastustaja üksnes selgitab hüvitise määramisega seotud asjaolusid.

14.Eeltoodust nähtub, et vastustaja ei ole andnud kaebajale ebaõiget infot ja töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise ning töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta edastatud informatsioon ei olnud puudulik. Vastustaja on informatsiooni edastamisel käitunud kohaselt ja õiguspäraselt, mille tulemusel on kaebajale määratud hüvitis vastavalt kehtivale õigusele.

IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

15.Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja vastuväidete ja põhjendustega. Kaebaja palub jätta tähelepanuta vastustaja vastuväidetele lisatud dokumendid (kaebaja 25.12.2013 selgitustaotlus ja sellele antud töötukassa vastus) kui pärast 03.12.2013 töötuskindlustushüvitise määramise otsuse nr 113040744 tegemist.

6 Enne töötuskindlustushüvitise määramise avaldues esitamist ( 27.11.2013) esitas vastustaja 03.09.2013 vastuse 7-4/1142 ja 06.11.2013 nr 7-4/11421. Kaebaja rõhutab, et 03.09.2013 vastuse 7-4/1142 puhul eksitati kaebajat töötuskindlustuse maksimumsuuruse arvutamisega ning puudub oluline info, kui suur on 2013.a. Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, millal seda vaadatakse üle ja avalikustatakse ning et töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata. Samuti märgib kaebaja, et kodulehel olev info 16.04.2013 ei sisaldanud infot, et kalendriaasta vahetumisel töötuskindlustushüvitise suurust ümbet ei arvutata.

Töötukassa 06.11.2013 nr 7-4/11421 vastus eksitas kaebajat selles,et töötuskindlustushüvitist võib taotleda eradi töötuna arvele võtmisest.

Lisaks leiab kaebaja, et vastustaja väide, mille kohaselt konsultandi selgituste kohaselt tundis kaebaja arvelevõtmise protsessis huvi hüvitise suuruse, maksmise perioodi, menetlusaja ja hüvitise ülemmäära kohta, mida konsultant selgitas, ebausutavat ja mittekontrollitavat infot, mille kaebaja palub jätta tähelepanuta.

16.Vastustaja Jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning selgitab täiendavalt, et hüvitise suuruse ja selle arvutamise korda on selgitanud nii töötukassa kodulehe eelmistel versioonidel kui ka viimati selles osas 3.01.2014 uuendatud kodulehel. Kuna keskmise ühe kalendripäeva tasu muutumine selgus 3.01.2014, tehti vastav täiendus kodulehele samal päeval ja lisati selgitus kalendriaasta vahetumisel hüvitise suuruse mitteümberarvutamise kohta. TKindlS § 9 lg-st 7 tulenevalt töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata. Seadused on elektrooniliselt kättesaadavad ning vastav link TKindlS-le on toodud ka töötukassa kodulehel.

V KOHTU SEISUKOHT

17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid , leiab, et kaebus Eesti Töötukassa toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, milles kaebaja taotles Eesti Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise kohta kaebajale puuduliku informatsiooni edastamise õigusvastasuse tuvastamist. 18. Kaebuse esitaja poolt 02.09.2013 töötukassale esitatud küsimustele (tl 20) antud 03.09.2013 vastuse( tl 17-20) koostamise ajal kehtinud redaktsioonis sätestas töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 9 lg 4: ) Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust: 1) 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani; 2) 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani. Eeltoodust tulenevalt arvutatakse töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva töötasust, mis leitakse TKindlS § 9 lg-te 1-3 alusel. Sealjuures sätestavad sama paragrahvi lõiked 1 ja 11 , milliste tasude summa võetakse arvesse ning lg 2 kohaselt jagatakse lõigetes 1 või 11 nimetatud tasude summa arvuga 270. Samas sätestab § 9 lg 3:“ Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel arvutatud kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamise alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimati nimetatu alusel“. Samuti sätestab TKindlS § 9 lg 6, et Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamise korra kehtestab

7 Vabariigi Valitsus määrusega ning lg 7 kohaselt töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

Asjas esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kaebuse esitaja 02.09.2013 esitanud rea küsimusi ( tl 20), sh on esitatud küsimus:“kui kiiresti pean töötuna arvele registreeruma, et mul säiliksid õigused hüvitistele/ toetustele, mis sõltuvad endise palga suurusest“. Sellele küsimusele on 03.09.2013 antud vastus: „Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu ühe kalendripäeva töötasust:50% esimesest kuni 100. kalendripäevani; - 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.“ ( tl 18). Esitatud küsimusest nähtuvalt huvitab kaebajat see, et ta töötuna arvelevõtmisel ei viivitaks ülearu kaua selliselt, et ta seeläbi kaotaks õiguse hüvitistele /toetustele, mis sõltuvad tema palga suurusest.Sisuliselt ei ole 03.09.2013 vastuses ( tl 18) vastatud küsimusele, kui kiiresti peab kaebaja ennast töötuna arvele võtma , et säiliksid õigused hüvitistele mis sõltuvad kaebaja palga suurusest, vaid on antud selgitus selles osas, millistele tingimustele peab vastama kindlustatu töötuskindlustushüvitise saamiseks ning on esitatud ka mittetäielik informatsioon töötuskindlustushüvitise suuruse kohta, mis selgituse puudulikkuse tõttu on oma sisult õigusvastane. Vastustaja väited selgituse vastavusest TKindlS § 9 lg-le 4 on põhjendamatud. Kuivõrd kaebaja esitatud ülalnimetatud küsimusele ei andnud töötukassa sisulist vastust ning kaebaja märkis seetõttu 4.09.2013 kirjas, et ta ei saanud vastusest aru ning palus uuesti selgitust selles, kui kiiresti peab ta end töötuna registreerima, et säiliksid õigused hüvitistele „ja just viimase töökoha palga andmete alusel“ ( tl 17) , siis leiab kohus, arvestades, et kaebuse esitaja on kahel korral pöördumises tundnud muret, et ta ei minetaks õigust hüvitisele/toetusele, mis sõltub „ viimase töökoha palga andmetest“, et vastustajal lasus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 1 lg 1 ja 2 koosmõjus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 selgitamiskohustus, mis hõlmab vajadusel ka uurimispõhimõtte, täpsustamaks, millist teavet isik konkreetselt soovib saada. Kui taotluse esitamist kaaluv isik pöördub selgituste saamiseks töötukassa poole, siis ei pea ta teadma, millise info jagamiseks on mingi töötaja pädev ning isikul on põhjendatud alus eeldada saadud informatsiooni täielikkust ja tõesust. Teisalt aga tuleb eeldada, et haldusorgan omaltpoolt vastab esitatud küsimustele täpselt, selgelt ja arusaadavalt. Kas ja mida selgitati kaebajale töövahenduskonsultandi poolt 27.11.2013 töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise avalduste esitamisel, ei ole käesoleval ajahetkel võimalik tõsikindlalt tuvastada. Vastustaja kirjalikus seletuses väidetu, mille kohaselt töövahenduskonsultandi sõnutsi ei küsinud kaebaja, mis on hüvitise maksimumsuurus ja konsultant ei saanud seda eeldada, ei lükka ümber kaebaja väidetud eksitamist ebatäpse informatsiooni andmisega. Kui kaebaja 02.09.2013 küsimustele 03.09.2013 vastates pidas töötukassa infospetsialist vajalikuks anda selgitusi töötuskindlustushüvitise suuruse kohta, siis tulnuks seda teha ulatuses, mis hõlmab kõik seaduses sätestatud aspektid. Kohus märgib siinkohal, et nimetatud selgituses ei ole tehtud viidet töötukassa kodulehele ja soovitatud kaebajal seal täpsemini kõigi detailidega tutvuda. Selgitused, mis kaebaja sai pärast töötuskindlustushüvitise määramise otsuse tegemist, ei saanud enam mõjutada kaebajale varasemalt edastatud teabe alusel tehtud kaebaja otsustusi ning need ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. 19.Kaebuse väitel eksitas töötukassa 06.11.2013 nr 7-4/11421 vastuses kaebajat osas, et töötuskindlustushüvitist võib taotleda eradi töötuna arvele võtmisest. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja on pidanud nii septembris kui ka novembris 2013 töötukassaga kirjavahetust, sealjuures esitades saadud vastustest tõusetunult uusi küsimusi, siis hindamaks, kas töötukassa

8 poolt töötuskindlustushüvitise taotlemise kohta edastati kaebajale puudulikku informatsiooni , tuleb kohtul hinnata nii esitatud küsimusi kui neile antud vastuseid arvestades kogu kirjavahetust ja konteksti, milles küsimus esitati või vastus anti. Kaebuse esitaja on 06.09.2013 11:52( tl 15) seoses töötukassa vastustega esitatud küsimustele esitanud täiendavad küsimused, muu hulgas on kaebaja küsinud:“kas see tähendab, et saan olla arvele töötuna võetud, kuid ilma töötuskindlustushüvitise väljamaksmiseta“, millele on antud 09.09.2013( tl 14) vastus: „jah, on võimalik tööd otsida ilma hüvitisi või toetusi taotlemata, kuid see ei ole ju töötule majanduslikult kasulik, kui ta vastab toetuse või hüvitise maksmise tingimustele, kuid ei taotle neid väljamakseid“. Samuti on kaebajale selgitatud, et töötuna arvelevõtmine ei nulli töötuskindlustustusstaaži. Eeltoodust järelduvalt on kaebaja saanud 09.09.2013.a üheselt mõistetava vastuse küsimusele, kas töötuskindlustushüvitist võib taotleda eraldi töötuna arvele võtmisest. Kaebaja poolt 05.11.2013 uuesti esitatud küsimusele „Siiski sooviksin kirjalikult vastust, kas saan registreeruda töötuna ja haigekassa kindlustus saada kohe, nt alates 1st dets.2013, kuid töötuskindlustushüvitiste kohta taotleda hiljemalt, nt alates1st märtsist 2014 (juhul kui ei õnnestu töökohta leida)?Küsin sellepärast, et vabatahtlik tervisekindlustus läbi haigekassa maksabki päris kallis hind, mida pean ostma terveks aastaks“ ( tl 13-14) 06.11.2013 antud vastuse kohaselt „Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes hetkel ei õpi ega tööta, kuid kes otsib tööd, soovib kohe tööle asuda ja kes on koheselt valmis vastu võtma sobiva töö.Kui Te ei soovi kohe hakata aktiivselt töö otsimisega tegelema, siis ainult haigekassa kindlustatuse saamiseks ei ole võimalik Teid töötuna arvele võtta.Töötuna registreerimise korral peate hakkama kohe aktiivselt tegelema töö otsimisega, koostama CV, kandideerima sobivatele tööpakkumistele, osalema töövestlustel ja pöörduma töötkassasse kokkulepitud ajal.“ ( tl 13).Kaebaja sellest vastusest tehtud järeldus, et töötuna registreerimine ilma töötuskindlustushüvitist taotlemata pole soovitatav, kuna töötukassa tõlgendaks seda nagu kaebaja soovi tööd mitte otsida, ei tähenda kaebaja eksitamist selles, et töötuskindlustushüvitist võib taotleda eraldi töötuna arvelevõtmisest. Kuigi kaebaja väidab oma täiendavates seisukohtades, et olles esmakordselt töötu ta ei teadnud, kuidas taotluste vormistamine toimub ning et ka töötukassa kodulehel kirjeldatakse mõlemaid protseduure nagu ühtset, siis ei saa jätta tähelepanuta, et 09.09.2013( tl 14) on kaebajale antud vastus, mida ei ole võimalik mõista teisiti, kui selgitusena, et töötuskindlustushüvitist ei pea taotlema samaaegselt töötuna arvele võtmisega. 20.Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebus Eesti Töötukassa toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o.osas, milles kaebaja taotles EestiTöötukassa poolt töötuskindlustushüvitise suuruse ja selle arvutamise kohta kaebajale puuduliku informatsiooni edastamist. 21. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kumbki pooltest menetluskulu väljamõistmist taotlenud ei ole, eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik