1-14-4597/45 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-14-4597

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2014. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-14-4597 (13250101662) Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi

Z.S süüdistus KarS § 424, § 121, § 120 järgi ja Janek Rehepap süüdistus KarS § 121, § 120 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad

Z.S - , elukoht * isikukood , * kodanik, XXX

*haridus emakeel * keel, t , kriminaalkorras karistatud: 1) ,

öökoht *

23.03.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega kaks kuud tingimisi KarS § 73 alusel 3- aastase katseajaga, 2)

06.10.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4 järgi rahalise karistusega 6000 krooni, mis on 15.11.2010 määrusega asendatud vangistusega 40 päeva,

3) 19.07.2010 Harju Maakohtu poolt KarS

§ 422 lg 1 järgi vangistusega üks aasta ja kuus kuud, mis on kantud, väärteokorras karistatud ühel korral, kahtlustatavana kinni peetud 28.12.2013 kell 04.30-18.25, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld

Janek Rehepap - , elukoht * isikukood 38511250340, * kodanik,

*haridus emakeel * kriminaalkorras karistamata, , , keel, töökoht *

väärtegude eest karistatud kahel korral, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsjad

Z.S kaitsja advokaat Peep Rajavere, Janek Rehepap kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Argo Küünemäe

RESOLUTSIOON

1. a Janek Rehepap

Õigeks mõist

tes süüdistus KarS § 120, § 121 järgi.

2. Janek Rehepap suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkum se keeld tühistada. i

3.

. Õigeks mõista .S KarS § Z

tes süüdistus 120, § 121 järgi

4. Süüdi mõista .S § järgi Z

KarS süüdistuses

vangistusega 1 ja karistada

( s) ük aasta.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka .S kahtlustatavana kinnipidamine Z

28.12.2013 kell 4.30-18.25 s.o

1 päev ja ärakandmata karistuseks on (üksteist) vangistus 11 kuud

va

. (kakskümmend üheksa) päe

6.Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus .S Z

suhtes tingimuslikult

kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata päevast vangistust ei pöörata

11 kuu 29

täitmisele .S kahekümne Z kui

( nelja) jooksul ei pane toime uut kuulise katseaja tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

7. Määrata .S Z katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust

: 7.1.elama oma alalises elukohas *;

7.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

7.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

7.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

7.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

7.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.7.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 8.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 03. oktoober 2014. a.

9.Kui .S Z katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §

75 lg 2 sätestatule, pikendada katsea ga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. e

.

Z.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

11. .S-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu sundraha 532 Z Välja mõista

(viissada kolm kaks) /tasuda - Rahandusministeeriumi arveldusarve nr kümmend eurot 50 senti

EE891010220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr

EE701700017001577198 Norde Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049696.

Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-14-4597, .

sundraha, .S/ Z

Nõu osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul e menetluskulude

lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

12. Rahuldada

Z.S taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks hüvitada -

riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud Z - .S ile tasu 831 ( . kaheksasada kolmkümmend üks) eurot 25 senti

13. KrMS § 18 alusel jätta riigi kanda õigusabi korras määratud kaitsjale

1 lg 1 Janek Rehepap riigi A.Küünemäe`le makstud tasu ja kulud 1243 eurot 20 senti.

14.* * poolt esitatud lähenemiskeelu taotlus jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada lähenemiskeelu taotlus uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada alu kohtumajja Pärnu Maakohtu Haaps kirjalikult viieteistkümne päeva

jooksul, alates . kohtuotsuse kuulutamise päevast Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu päeva jooksul kohtuotsuse Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10

kuulutamise . st

I Z.S ja Janek Rehepap süüdistused KarS § 120, § 121 järgi

Z.S süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Janek Rehepapiga 23.08.2013 kella

18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * talus, kallale * * (endine * *) esiteks tema toas, kus külas, *

Z.S lõi vähema rusikaga nä lt kahel korral * * o piirkonda ja kui * * enesekaitseks pikali heitis ja kattis näo kätega, võttis .S * * selja tagant kätes kinni ning tõstis * * püsti. Z

Seejärel lõi Janek Rehepap vähema rusikaga näo piirkonda ning vähemalt kahel lt kahel korral * * korral rusikaga rindkere piirkonda.

Kui * * s ja Janek Rehepap * *pikali ning kui * * eejärel lahkuda püüdis, tõmbasid .S Z

selili kukkus, is

korral rusikaga * * tus .S * * rindkerele ning lõi vähemalt seitsmel näo Z piirkonda.

Seejärel võ ja .S * * kätest kinni ning vii Z tsid Janek Rehepap

sid kinni hoides * * teiselt korruselt esimesele korrusele.

*

tõmbas ennast haardest vabaks ning läks kööki, kus läks oma isa * * selja taha. Seejärel lõi .S Z

ve rusikaga näo piirkonda. el kahel korral * *

Sellise tegevusega tekitasid .S j füüsilist valu ning lühemaaegse Z a Janek Rehepap * * tervisekahjustuse pea pindmiste hulgivigastuste näol.

Sellise tegevusega pani .S toime teise inimese peksmise, mis on kuriteona Z kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Peale selle süüdistatakse Z.S selles, et tema 23.08.2013 kella 18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * talus, olles eelnevalt kasutanud * * (endine * * külas, * ) suhtes füüsilist

vägivalda, ähvardas koos tapmisega, ö : „ma löön su raisa Janek Rehepapiga * * eldes korduvalt * *

maha“, „ma löön su värdja maha“ ning „nüüd sa hakkad endale hauda kaevama“, jä tkates samal ajal

* * reaalseks, tundes ohtu oma suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, millist ähvardust pidas * * elule, mistõttu oli sunnitud kodust akna kaudu lahkuma ning hiljem vahetama enda eesnime * eesnime * vastu.

Sellise tegevusega pani .S toime tapmisega ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi Z kvalifitseeritava kuriteo.

Janek Rehepapi

süüdistatakse selles, et tema tungis grupis .S iga 23.08.2013 kella Z -

18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * talus, kallale * * (endine * *) esiteks tema toas, kus külas, *

Z.S lõi vähema rusikaga nä lt kahel korral * * o piirkonda ja kui * * enesekaitseks pikali heitis ja kattis näo kätega, võttis .S * * selja tagant kätes kinni ning tõsti püsti. Z

s * *

Seejärel lõi Janek Rehepap vähema rusikaga näo piirkonda ning vähemalt kahel lt kahel korral * * korral rusikaga rindkere piirkonda.

Kui * * ja Janek Rehepap * * pikali ning kui * * seejärel lahkuda püüdis, tõmbasid .S Z

selili kukkus, is

ikaga * * tus .S * * rindkerele ning lõi vähemalt seitsmel korral rus näo Z piirkonda.

Seejärel võtsid Janek Rehepap ja .S * * kätest kinni ning vi Z

isid kinni hoides * * teiselt korruselt esimesele korrusele.

*

tõmbas ennast haardest vabaks ning läks kööki, kus läks oma isa * * selja taha. Seejärel lõi .S Z

ve rusikaga näo piirkonda. el kahel korral * *

Sellise tegevusega tekitasid .S j füüsilist valu ning lühemaaegse Z a Janek Rehepap * * tervisekahjustuse pea pindmiste hulgivigastuste näol.

Sellise tegevusega pani Janek Rehepap toime teise inimese peksmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi.

Peale selle süüdistatakse Janek Rehepap`i selles, et tema 23.08.2013 kella 18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * talus, olles eelnevalt kasutanud * * (endine * * külas, * ) suhtes füüsilist

vägivalda, ähvardas koos .S iga * * , öeldes korduvalt * *: „ma löön su raisa Z - tapmisega maha“, „ma löön su värdja maha“ ning „nüüd sa hakkad endale hauda kaevama“, jätkates samal ajal

* * reaalseks, tundes ohtu oma suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, millist ähvardust pidas * * elule, mistõttu oli sunnitud kodust akna kaudu lahkuma ning hiljem vahetama enda eesnime * eesnime * vastu.

Sellise tegevusega pani Janek Rehepap toime tapmisega ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus kasutab edaspidi kohtuotsuses kannatanu praegust nime * *.

Prokurör leidis kohtuvaidlustes tseselt kannatanu * * , et süüdistatavate süüd tõendavad o ütlused. Prokurör leiab, et kannatanu ütlustes on erinevus vaid detailides, sest kannatanu on öelnud, et ta ei mäletanud sündmust väga hästi siis kui ta andis ütlusi poltseis ja kohtus. Prokurör leiab, et mitte mäletamine on seotud ka sellega, et kannatanu kaotas mitu korda peksmise käigus teadvuse.

Tulenevalt kannatanu kohtus antud ütlustest KrMS § prokurör kohtuvaidlustes

268 lg 3 alusel tegi süüdistusse täpsustused ja leidis, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritav süüdistus on tõendamist leidnud järgmises mahus:

23.08.2013 kella 18.30-ne paiku Hiiu maakonnas, * vallas, *

tungisid Rehepap ja .S külas, * Z

talus, kallale * *. Esiteks tema toas, kus

Z.S lõi kannatanut ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Peale seda tõstis .S * * püsti ning Z

seejärel lõi Janek R ähemalt 3 4 korral rusikaga näo piirkonda ja rindkere ehepap kannatanut v

- piirkonda. Seejärel tõmbasid .S Z ja Janek Rehepap kannatanu pikali ja .S Z

lõi kannatanule tema rindkerel istudes korduvalt rusikaga näo piirkonda. Seejärel viisid Janek teda

Rehepap ja .S esimesele korrusele, kus .S Z Z * * lõi kannatanut ühe korra rusikaga vastu põske ja ühel korral vastu õlga.

Süüdistatav .S ja Janek Rehepap Z ad ennast kohtuistungil nende kuritegude t istanud. oimepanemises süüdi ei tunn Kaitsjad leidsid, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kannatanu on oma ütlusi kohtuistungil võrreldes eeluurimisel antud ütlustega oluliselt muutnud.

Kohus võrdleb kannatanu kohtus ja eeluurimisel antud ütlusi, et teha kindlaks kannatanu ütluste usaldusväärsus.

Kannatanu kohtueelses menetluses ja

(kirjutatud tumedas kirjas) kohtumenetluses antud ütluste pinnalt kujuneb sündmusest alljärgnev pilt:

1) eeluurimisel -

Z.S ja J.Rehepap tulid tema tuppa II korrusel, ilma mingi selgituseta lõi Z.S teda 2 või 3 korda rusikaga näkku. Viskas end põrandale, et paremini kaitsta ja varjas näo kätega. Kohtus -

, kukkus pikali ( Z.S lõi teda ühel korral näkku vastu põske seda kinnitas kahel korral), hiljem vastas, et ei mäleta, mitu korda löödi. Hiljem vastas, et pigem viskas end pikali, kui et kukkus löögi tugevusest. Seejärel rääkis, et üks asi oli löögi tugevus, lõi pildi mustaks, kukkus samas nagu ise. Kaotas teadvuse. 2)eeluurimisel - Z Z .S võttis selja tagant kätest kinni ja tõmbas püsti. .S oli selja taga, hoidis mõlemat kätt kinni, samal ajal J.Rehepap peksis teda rusikatega näkku (lõi 2 või 3 korda) ja rindkere piirkonda (lõi vähemalt 2 korda). Kohtus - J.Rehepap lõi näkku, lõi kõri, kere piirkonda

– lööke täpselt ei mäle

4 lööki oli kindlasti

ta 3- .

3) eeluurimisel -

- e üritas põgeneda, kui üks süüdistatavatest tõmbas ta pikali maha. Kohtus i mäleta kuidas teist korda pikali sai.

4) eeluurimisel - malt kukkus selili maha, .S istus kaksiratsi talle rinna peale ja lõi vähe Z

kolmel korral rusikaga näo piirkonda. Peale kolmandat lööki kaotas hetkeks teadvuse. Kohtus - r -l korral. ünnaku käigus ilmnes mälukaotus 2

5)eeluurimisel - kui teadvusele tuli, oli olukord sama - Z.S istus kaksiratsi tema peal ja jätkas peksmis

- e t. Lõi 4 korda rusikaga näo piirkonda. Kohtus i mäleta, mitu korda .S peale Z

uuesti teadvusele tulekut lõi .S kaksiratsi peal olles kasutas käe ümber pandud Z .

pooleks rebitud ei olnud a atavasti ka sinikaid suurema köögirätikut, selles tulenevalt rv l määral. Ei tea, kas Z.S oli kogu peksmise aja rätik ümber käe.

6) eeluurimisel -

põgenemine ei õnnestunud, .S ja J.Rehepap võtsid kätest kinni – üks hoidis Z

ühe käe alt ja teine teise käe alt ning teda kinni hoides lohistasid tema toast, mis asub II korrusel, maja esimesel korrusele. Hakkasid I korrusel teda majast välja lohistama, õnnestus lahti rabelda ja isa selja taha joosta. Samal ajal kui isa selja taga oli, lõi .S teda veel kaks korda rusikaga näo Z

piirkonda, võib – -olla isegi rohkem.

Kohtus

. K võeti kahevahele ja tassiti alla öögis lõi .S Z

kaks korda -

käega (ei mäleta kas käsi oli rusikas) ühel korral sai vastu põske ja teist korda vastu õlga – see oli rohkem riivamine, ei olnud nagu täislöök pihta.

7) eeluurimine - ä – hvardused Janek Rehepap samal ajal kui lõi, karjus midagi ka tema maha löömisest või tapmisest, sõnu ei mäleta. Kui .S peale tema teadvusele tulekut peksis – Z

kaksiratsi peal istudes - d endale karjus veelkord, et ma löön su värdja maha ja ütles, et nüüd hakka hauda kaevama. * * ütles all köögis naerdes, et kaevad endale augu ja tuled pärast august välja mõtled elu üle järgi. * * tõi kuskilt kööki labida.

Kohtus ma tahan

– samal ajal kui J.Rehepap lõi, toimusid ka mõningad ähvardused – sind ära

tappa, süüdistuses olevad väljendi on õiged. Mõlemad ütlesid ähvardusi, löömiste ajal. Kui taheti alla tassida, öeldi, et nüüd lähed endale hauda kaevama, lõpetame selle siinsamas ära. *

* naeris köögi ukse juures, tahtis talle labidat to tõi kööki labida. * * oma minna. * naeris ainult

kogu selle aja. * * tegi juttu võis rääkida augu kaevamisest, ei mäleta enam detaile. Hauast Z.S, * * ka.

Kannatanu kinnitas, et uurija juures peale ülekuulamise lõppu selgitati, et on õigus teha märkusi ülekuulamise käigu ja protokolli tõesuse kohta. Ei tea, miks ei palunud uurijal parandada, et kellelgi oli rätik käes. Eeluurimisel ütles umbkaudselt, mitu korda löödi. Ei mäleta täpselt sündmusi.

Kohus leiab, et kannatanu selgitused selle kohta, miks tema ütlused eeluurimisel ja kohtus on erinevad, ei ole usutavad. Kui lugeda kannatanu eeluurimi e sel antud ütlusi, siis nähtub, t ütlused on antud konkreetselt, loogilises järjekorras, ütlustes väljendu sündmuste käi ei kahtlusi gu kohta, on

täpselt kir ldanud sünd uste käiku ja nimetanud löökide arvu lõi ning kuidas ja kelle je m

, kes millal poolt toimus ähvardamine. Ka kohtuistungil rääkis kannatanu konkreetselt sündmuste käigust, mitu korda löödi (erinev eeluurimisel antud ütlustest), millal ja mitu korda kaotas teadvuse (erinev eeluurimisel antud ütlustest), et .S oli löömise ajal rätik ümber käe (ei ole eeluurimisel Z

avaldanud), kuidas trepist alla tassiti kinni hoides. Kannatanu andis kohtuistungil esialgu väga konkreetseid (kuigi eeluurimisest erinevaid) ütlusi ja mittemäletamine tuli ütlustesse alles siis, kui hakati avaldama tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks eeluurimisel antud ütlusi.

Võrreldes kannatanu ütlus , nähtub, et kannatanu üt i kohtuistungil ja eeluurimisel lused on praktiliselt

igas sündmuse detailis erinevad. , et kannatanu ütluste erinevust ei saa seletada Kohus leiab

sündmuse mittemäletamisega, sest kuigi kannatanu on andnud erinevaid ütlusi eeluurimisel ja kohtus, on mõlemal korral ütlus kindlas teadmises sündmuste käigu kohta. kannatanu andnud i

Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks võrdleb kohus kannatanu ütlusi kohtus uuritud tunnistajate ütlustega.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et keegi tunnistajatest oleks näinud sündmusi, mis toimusid II korrusel. Seega uurib kohus, mida tunnistajad teadsid rääkida trepist allatuleku ja I korrusel toimunu kohta. Tunnistaja * * kinnitas, et II korruselt alla tulev trepp on umbes meeter lai. Kolm meest kõrvuti ei mahu sealt alla tulema, se * ja * e on üpris järsk trepp, saavad alla tulla üksteise järgi. .S, Z

tulid trepist all

a üksteise järgi, nad ei saanud üksteisest kinni hoida, see trepp on nii järsk.

Tunnistaja * *

andis ütlusi, et * * .S ja J.Rehepap tulid II korruselt trepis talla järjest. Z

Tunnistaja * *

on a trepp on kitsas, umbes 80-90 cm. Nurk vist oli ka trepil.

Ei ndud ütlusi, et –

oska vastata * , kuidas sealt kolmekesi kõrvuti on võimalik alla tulla. ütles, et üks hoidis kätest ja

teine jalgadest. Aga kuidas nad seda tegid. Üsna raske tundub, aga ütles. nii *

Tunnistaja * * * *

– isa juures II korrusele viiv trepp on üsna kitsas ja järsk.

Kohus leiab, et * * orrusel peksmist ta kahevahel ütlused selle kohta, et süüdistatavad peale II k trepist alla lohistasid (tassisid) ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et kannatanu poolt kirjeldatud trepis talla tulemise viis on ümber lükatud tunnistajate ütlustega, mille kohaselt trepp on nii kitsas ja järsk, et sealt kolm meest kõrvuti poolt kirjeldatu (üks võttis ühe käe alt alla tulema ei mahu. * *

kinni ja teine teise käe alt) tähendab aga seda, et isikud liikusid kõrvuti. Samas on kannatanu tunnistaja * *

rääkinud, et trepist allatulekul üks süüdistatav hoidis jalgadest ja teine kätest kinni.

Kannatanu u on eeluurimisel kirjeldanud, et I korrusel lõi .S teda kahel korral rusikaga vast Z nägu, kui ta oli * * selja taga.

Tunnistaja * * (kannatanu isa) * * andis kohtus ütlusi, et ku alla kööki tuli, siis oli sõnavahetus i Z - .S iga, nääklesid natuke, rahustas nad maha. Mingit löömist küll ei olnud. Peale sõnavahetust võttis * * oma asjad ja läks kodust ära, lahkus välisuksest. Kui alla kööki tuli, siis minge

* * id vigastusi tal ei näinud.

Prokurör leidis, et * * used ei ol oli purjus. ütl e usaldusväärsed, kuna * *

Kohus leiab, et * * ütlused sündmuste põhiasjaolude kohta on kokkulangevad teiste tunnistajate ütlustega Võib täheldada, et tunnistajate ütlust sünnipäeval on erinevusi . es, kes 23.08 osalesid * *

detailides - kes kus liikus. holi Sünnipäeval olnud tunnistajad on kõik tunnistanud, et nad olid alko tarvitanud. Samas * * nagu ka teised tunnistajad, et * * oli a mäletab ll köögis .S iga Z - sõnavahetus ja tema rahustas osapooled maha. Kohus leiab, et kui tunnistaja mäletab sõnavahetust, siis ilmselgelt oleks talle meelde jäänud ka sündmus, kui rünnataks samal ajal toimunud

e tema selja

taga olevat inimest ja tema vahetus l

. äheduses teda kaks (või rohkenmgi) korda rusikaga löödaks

Kohtus ülekuulatud tunnistajad, kes viibisid all köögis, kinnitavad, et all köögis keegi * ei löönud, * oli sõnavahetus, keegi ei näinud * * tervisekahjustusi. Kannatanu * * , on kinnitanud, et kui ta trepist alla toodi süüdistatavate poolt, siis oli köögis ka * * kes tõi kööki labida. Eeluurimisel rääkis, et * * rääkis all köögis hauakaevami sest, kohtus kinnitas, et * * ainult naeris.

* kinnitas kohtus, et tema oli sel päeval enamus aja koos seltskonnaga õues, köögis käis vaid vahetevahel õlut juurde toomas. Ei ole näinud, et seltskond oleks kööki läinud, käis ka vahepeal lähedalasuvas kodus.

Tunnistaja * *

andis kohtus ütlusi, et sel ajal kui ltskond oli köögis, * * köögis ei olnud, ta oli se

kodus. Tema ei ole * * nud haua kaevamisest ja * * midagi rääki ei toonud selleks otstarbeks kööki labidat.

S

eega on kannatanu ütlused * * tegevuse kohta vastukäivad ja tõendamist on leidnud, et kui köögis toimus sõnavahetus kannatanu ja sünnipäevakü köögis ei olnud ning seega ei laliste vahel, siis * *

saanud ta ka kööki tuua labidat.

Edasi uurib kohus kannatanul esinenud kehavigastusi ja nende tekkimise aega.

SA Hiiumaa Haigla Ambulatoorne

epikriis /tl 38/ näitab, et * * on läinud ise 25.08.2013 kell 10.51 haiglasse anamnees vasaku silma piirkonnas verevalum, kaela piirkonnas marrastused, – – verevalum vasaku kõrva taga. Diagnoositud pea pindmised hulgivigastused.

Kannatanu * * on kinnitanud, et * * viis ta Kärdlasse, see võis olla tund peale intsidenti.

Kannatanu * * on eeluurimisel avaldanud, et arvatavasti juba siis kui * autosse läks, oli silm sinine ja paistes, arvab, et * * nägi sinikat. Kohtus avaldas, et ei oska vastata, kas * * autosse istudes oli tekkinud juba mingi tervisekahjustus, peeglisse ei vaadanud.

Tunnistaja * *

on kohtus öelnud, et midagi eripärast * * juures ei näinud.

Kohus eisukohaga, et kuna * * hiljem on fikseeritud vasaku silma hematoom, siis nõustub kaitsja s

olukorras, kus autosse istumise ajaks oli juba * * silm paistes ja sinine, oleks pidanud * * seda nägema, se istus tema kõrval ja vasakpoolne silm jääb juhi poole. aga midagi ei märganud. st * * * *

*

on r kinud, et ää * * lguses s.t siis kui ta tuli * * juurde, -11-ajal näol a polnud väga viga, kuskil 10 õhtul hakkas ta vasakpoolne, vist, silm üles paistetama. Järgmisel päeval, kui teda nägi, siis oli ilus suur punane latakas.

* ütles oligi näha seda paistes silma, pärastpoole läks täiesti

- alguses s.t , kui * * tema juurde tuli, siniseks.

Need on need tõendid, mis kohtule on esitatud selle kohta, mill tekkis vasaku silma ümber al * * nähtav paistetus või hematoom, tõendid on vastuolulised ja nendest ei selgu, vasaku silma juures olnud tervisekahjustuse tekkimise aeg . , kuigi tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud

Tunnistaja * * on avaldanud, et kui kannatanu tuli tagasi vannitoast, siis ta jäi seisma uste vahele ja näitas oma selga, millel olid . Küsis, mis seal on, vastasi küüne jäljed, tugevad, punased d talle.

Midagi oli rindkerel, tugevad punased jäljed seljal, käe peal nagu eriti ei mäleta, vist oli ka kaela peal.

Tunnistaja * * * * riideid vahetas, siis olid tal keha peal seljal ka on rääkinud, et pärast, kui

kriimustused

, paistsid nagu küünejäljed. Ning isegi kaelal oli üks. Ta tundis, et kaela peal midagi tu

litab nagu või sellist, siis ta palus vaadata, küsis, mis seal on, ja seal oli ka üks kriimustus.

Kannatanu avaldas kohtuistungil, et kriimustused seljale võisid tekkida rüseluse käigus, seljas oli õhuke T särk. -

Epikriisil ei ole fikseeritud seljal olnud vigastusi. * * on selgitanud, et selleks ajaks kui arsti juurde läks, ise rääkinud midagi seljal enam vigastusi ei olnud. Eeluurimisel ei ole kannatanu uurijale sellest, et ta seljal olid -

peale kuriteosündmust valusad küüne kraapimisjäljed. Kohus leiab, et ei süüdistusest ega kannatanu enda poolsest sündmuse kirjeldusest ei tulene, kuidas võisid kannatanu seljale tekkida tugevad punased küünejäljed. Kannatanu kohtus enam ei rääkinud midagi enda trepist alla ega majast välja lohistamisest, samuti ei sisalda süüdistus sellist võitluse kirjeldust, mille tagajärjel oleks kannatanule saanud tekkida seljale tugevad kriimustused. Samas on kannatanu esmalt just seljal olevaid kriimustusi näidanud tunnistajatele * * ja * *, muid vigastusi ta neile näidanud ei ole. Ja seetõttu jääb arusaamatuks, miks kannatanu, kui ta läheb kuriteosündmusega seoses haiglasse vigastusi fikseerima, ei näita seal vigastusi, mis talle sündmuse õhtul selliselt valu tegid, et pidas vajalikuks neid tunnistajatel näidata. e

* * * otsis * * juures olles mingeid sidemeid, ju siis veritses kuskilt. Eeldab, et tal on ka rääkinud, et veritses, aga ei näinud ühtegi kohta, kuhu ta oleks pannud plaastri või sideme.

Kannatanu ei ole avaldanud, et tal oleks esinenud mingeid vigastusi, mis oleks veritsenud või vajanud plaasterdamist, selliseid vigastusi ei nähtu ka epikriisist. Seega jääb kohtule arusaamatuks, milleks kannatanu vajas sündmuse õhtul plaastreid ja sidemeid.

Kohus leiab, et kannatanu

poolt kirjeldatud süüdistatavate tegevuse tagajärjel oleks pidanud * * esinema näo piirkonnas rohkem vigastusi kui seda kajastab epikriis. Eriti olukorras, kus kannatanu kinnitab, et löögid oli nii tugevad, et nende tagajärjel kaotas kahel korral teadvuse.

* on kirjeldanud, et teda on korduvalt löödud näo piirkonda nii rusika kui käega. Ise arvab, et vigastusi pole palju, sest kui Z.S kaksiratsi peal olles kasutas käe ümber pandud pooleks rebitud köögirätikut, selles tulenevalt ei olnud arvatavasti ka sinikaid suuremal määral (uus asjaolu kohtus). Ei tea, kas .S oli kogu peksmise aja rätik ümber käe. Samas on väitnud, et J.Rehepap Z

lõi ka korduvalt rusikaga näo piirkonda Samuti selgitas kohtus, et peksmise ajal pööras näo kõrva . le,

et ei saaks otse vastu nina, hoobid tulid peamiselt . külje pealt (ka see on uus asjaolu kohtus) Kohtueelses menetluses kirjeldas, et kattis näo kätega. Epikriisist on näha, et vasaku kõrva taga on verevalum, seega ka pea küljeosas on fikseeritud vaid üks vigastus. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et rääkis uurijale ka sellest käterätiku kasutamisest, kuid uurija ei pidanud seda oluliseks. Kannatanu on ülekuulamise protokollile kirjutanud: „Protokoll on kirjutatud minu ütluste järgi. On minu poolt läbi loetud ja vastab tõele.“

Sellest, et kannatanu peks a elt mise ajal kasutasid süüdistatav d käterätikut, on kohtus esmakords rääkinud ka tunnistajad * * ja * *.

Tunnistaja

, * teda peksti

* * on kinnitanud, et rääkis ka uurijale käterätikust ütles, et sõjaväe stiilis –

niiske käterätik oli ümber rusika. Kuid uurija arvatavasti ei pidanud seda oluliseks. Enda meelest küll rääkis sellest ka politseis ülekuulamisel

. Ei tea, kuidas see on protokollis fikseerimata. Kui ütlused üle. i märganud, et rätikust pole mingit juttu andis, lasi protokolli silmadega E . Uurija esitas

vahele ka küsimusi, võib olla selle tõttu jäi märkimata. küsimusi kuidas teda peksti, - Kui uurija esitas

siis võis ju öelda, et rusikaga või rätikuga, või midagi võis seda küsimust juba edasi . Siis uurija

küsida, et täpsustada, et ei pruukinud aru saada ja siis võis midagi nagu täpsustada. uurija

Ülekuulamise protokollile on tunnistaja * * alla kirjutanud /tl 28/, seal on kirjas, et protokoll on kirjutatud Seega on * * protokollis tema ütluste järgi, on tema poolt läbi loetud ja vastab tõele.

kinnitanud, et see on

kirjutatud tema ütluste järgi.

Tunnistaja * * * rääkis kohtuistungil, et mainis ka midagi sellist, et talle seoti rätikud käte ja jalgade ümber ja üldse keha ümber või siis tegid seda peksjad, et ei jääks sinikaid. ätikute kohta R politseis ütlusi andes jäid need kahjuks välja. Sest too hetk ei tulnud need meelde. On vahepeal selle peale mõelnud, mõni asi lihtsalt tuleb hiljem meelde kui varem.

Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlused, miks nad esmakordselt kohtuistungil rääkisid alles sellest, et süüdistatav(ad) kasutasid kannatanu peksmisel käterätikut, ei ole usutavad. Kannatanu ja tunnistaja * * kinnitasid, et rääkisid sellest uurijale, kuid uurija pole seda kirja pannud, ometi on nad protokollile kirjutanud, et protokoll on kirjutatud nende sõnade kohaselt. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et uurija kahe menetlusosalise ülekuulamisel jätab protokollist välja just ühe ja sama olulise faktilise asjaolu. Samuti ei loe kohus usutavaks tunnistaja * * põhjendust, miks seda eeluurimisel ei rääkinud, et siis see talle ei meenunud. Kohus leiab, et rätiku ümber käte või jalgade sidumine peksmise ajal on nii ebatavaline asjaolu, et olukorras, kus muud asjaolud on täpselt meeles, ei ole võimalik, et selline erandlik asjaolu meelest läheb.

Kohus leiab, et kannatu põhjendused, miks tal ei esinenud süüdistatavate tegevusele vastavaid tervisekahjustusi, ei ole usutavad, on otsitud ja kuna need põhjendused on esmakordselt ilmnenud kohtuistungil, on nendest näha püüd sobitada tõendeid.

Kohtus annatanul on fikseeritud 25.08 arsti juures tervisekahjustused on tõendamist leidnud, et k ,

kuid arvestades kannatan teadvuse), u poolt kirjeldatud löökide arvu ja tugevust (kaotas kaks korda ei vasta * * amas olnud tevisekahjustused süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevusele. S esinesid kannatanul 23.08 õhtul seljal tervisekahjustused, mida ta arsti juures ei näidanud ja mis ei saanud tekkida süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevusega.

Seega on käesolevas kriminaalasjas olukord, kus süüdistatavate poolt kannat u peksmist ja an

ähvardamist Süüdistatavad eitavad kannatanu peksmist ja ähvardamist. kinnitab vaid kannatanu ise.

23.08 majas viibinud tunnistajad kinnitavad, et ei näinud, et keegi löönud, oleks * * ei kuulnud, et

keegi oleks

visekahjustusi. teda ähvardanud ja ei näinud tal ka mingeid ter

Prokurör leidis, et kannatanu seljal olevaid kriimustusi on tal endal raske kui mitte võimatu endale teha ja ka silma siniseks löömine endal pole usutav tegevus.

Kohus leiab, et süüdistatavad saab süüdi mõista vaid siis, kui on olemas ja kohtule esitatud nende süüd üheselt kinnitavad tõendid. Süüdistatavate süüdi mõistmine ei sõltu sellest, kas kannatanul endal on võimalik tal esinenud vigastusi tekitada.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isikuid on võimalik süüdi mõista ka vaid ühe isiku s.h kannatanu ütluste põhjal. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed.

Eelkirjeldatud analüüsist selgus, et kannatanu ütlused eeluurimisel ja kohtus olid praktiliselt iga sündmuse käigus aset leidnud tegevuse kohta erinevad. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et erinevus oli detailides. Kohus leiab, et asjaolu, et prokurör kohtuvaidlustes tegi süüdistusse vastavalt kannatanu kohtuistungil antud ütlustele täpsustusi, ei muuda kannatanu ütlusi usaldusväärseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Samas tuvastas kohus, et kannatanu ütlused on va ütlustega. stuolus ka tunnistajate * *, * *, * * ja * *

Prokurör leidis, et tõenditena on kasutat ütlused KrMS § 66 lg 2 avad k tunnistajate * * ja * * -1 p 2 alusel selle kohta, mida kannatanu neile sündmusest rääkis. Kuna kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, ei saa tõendina kasutada ka tunnistajate A* * ja * * ütlusi selle kohta, mida kannatanu neile sündmustest rääkis, sest kannatu ütluste mitteusaldusväärsuse tõttu ei saa olla kindel, et ta tunnistajatele sündmusest rääkides ei moonutanud ta tõde. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et kannatanu tunnistajatele rääkides oli veel räägitu mõju all, ei ole tõendamist leidnud. Peale * * kodust lahkumist suhtles ta telefonitsi tunnistajate * * ja * *.

* * * , n on rääkinud, et kui lle helistas, ta hääl oli väga värelev ärviline, justkui ta oleks hakanud ta

nutma pe . aaegu, endast väljas

* on kirjeldanud, et 23.08.2013 * * tema poole tulla, helistas õhtupoole ja küsis, kas saab ööseks ütles, et jah. Telefonist oli juba aru saada, et ta oli endast väljas, midagi on juhtunud, aga ta keeldus sellest te tema juurde. lefonis sellest rääkimast ja siis õhtul ta jõudiski

Tunnistaja * * oli isik, kes * * vahetult peale sündmust (ja peale telefonikõnesid tunnistajatega)

nägi ja ta autoga Kärdlasse sõidutas. Kannatanu istus autos tema kõrvalistmel. Tunnistaja * * kinnitas, et kui * * eist peale nende kahe. * * meeleolu oli Kärdlasse viis, siis autos ei olnud kedagi t suht tavaline, sõidu ajal midagi rääkisid. Ei saanud aru, et ta õnnetu või kurb oleks olnud, sellest sündmuse talle sellest midagi ei rääkinud. st sai alles palju hiljem teada, * *

Tunnistajad * * ja * * on kinnitanud, et kohtusid * * praktiliselt elukohas. üheaegselt sel õhtul * * * on kirjeldanud, et * * väreles, oli küürus ja kõndis väga kangelt, oli aru saada, et on väga närviline ja hirmul. , et miks ta sihuke on Küsis . Siis ütles, et teda rünnati ja ta ei saa rohkem sellest rääkida. Oli väga närviline.

* kui * * tema juu – rde jõudis, siis silm oli paistes, kõndis üsna kangelt, tõesti oli endast väljas.* * ja * * on isikud, kellele * * temaga juhtunust. Nii * * kui * * kinnitavad, et juba

23.08 õhtul rääkis

helistamise ajal oli * * endast väga väljas ja ka kohtumisel oli selgelt aru saada, et temaga on midagi juhtunud. Tunnistaja * *, kellega kannatanu vahepeal kohtus ja koos ühes autos viibis pikemalt kui viivuks, ei märganud kannatanu välimuses ega käitumises midagi eripärast, samuti ei rääkinud kannatanu talle toimunud julmast peksmisest ega ähvardustest. Tunnistaja * * ütlusega on ümber lükatud kannatanu * * põhjendus, miks ta ei rääkinud * * eelnenud sündmusest.

Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et rääkides ja suheldes tunnistajatega * * ja * * oli kannatanu väga endast väljas, vahepealsel ajal, kohtudes * * ei olnud aru saada, et eelnevalt oleks temaga midagi juhtunud. Loomulikult võib inimene valida, kellele ta endaga toimunust räägib, kuid käesoleval juhul on ümber lükatud * * põhjendus midagi ei rääkinud –

selle kohta, miks ta * * * *

autos ei olnud last, kes * *

ütluse kohaselt teda rääkimast takistas

Kohus l

eiab, et kannatanu käitumine ja väljendatavad emotsioonid on olnud sõltuvuses sellest, kellega ta suhtles, mis näitab, et ta suutis pale sündmust oma käitumist kontrollida. Kui kannatanu kohtus vahepeal tunnistaja * *, kes tema olekus ei märganud midagi ebatavalist, peale seda tunnistajate juurde jõudes oli aga kannatanu taas endast väga väljas, kuigi vahepealsel ajal ei olnud midagi juhtunud, kannatanu oli käinud Selverist suitsu ostmas ja siis läks * * juurde. Kohus leiab, et

kannatanu selline käitumine ei näita tema emotsionaalset häiritust.

Tunnistajad * * ja * * on kinnitatud, et kannatanu unes sonis, e . t lõpetage ära, ma ei taha surra

Prokurör leidis, et see kinnitab kannatu ütluste usaldusväärsust, sest unes ei saa teeselda.

Tunnistajad *, * on kinnitanud, et enne * * kodust lahkumist süüdistatav .S oli sõnavahetus, Z

kuna * * ikud on kinnitanud, et * * oli endast tahtis kutsuda politsei oma isale. Tüli juures viibinud is väga väljas. Samuti on * läheb kergesti närvi, ei ole psüü , *, * tunnistanud, et * * hiliselt

tasakaalukas. * * on ise kinnitanud, et tal on tavaliselt sügiseti depressioon, on ravil viibinud ja praktiliselt igal sügisel tarvitab antidepressante.

Kohus leiab, et asjaolu, et * * magades sonis, ei kinnita süüdistatavate poolt tema suhtes süüdistustes kirjeldatud tegude toimepanemist. Kuna tunnistajad on kinnitanud, et * * on kergesti ärrituv, läheb närvi, käitub imelikult, ei ole välistatud, et tema sonimise võis vallandada ka teiste isikute poolt tema peale karjumine, kui 23.08 õhtul oli köögis sõnavahetus. Isiku psüühilist seisundit on loomulikult võimeline õieti hindama vaid ekspert, kuid kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamises

23.08 öösel sellise seisundi, eme seisukohast oluline, mis tingis * * et ta hirmunult sonis. Kohus leiab seda seetõttu, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks süüdistatavate poolt neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemist ning seetõttu ei sa kannatanu öine a psüühiline seisund olla seotud süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevusega.

Seega ei ole kohtule esitaud ühtki tõendit, mis kinnitaks süüdistatavate poolt neile süüdistuses süüks arvatud KarS § 120, § 121 järgi kvalifitseeritavata süütegude toimepanemist. Seega tuleb .S ja J.Rehepap süüdistustes KarS § 120, § 121 järgi õigeks mõista. Z

Lähenemiskeeld

Kohtuistungil andis mingit kontakti kannatanu ütlusi, et peale 23.08.2013 ei ole süüdistatavatega olnud. Kannatanu taotles, et kohus k a iskeeldu,

ohaldaks süüdistatav te suhtes lähenem et

süüdistatav tema lähedale teatud kauguseni ja üldse mingit kontakti ei soovi. ad ei tuleks

Prokurör toetas kanatanu taotlust.

KrMS § 310 1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § - 105-5 alusel kannatanu eraelu

või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus mõistab süüdistatavad neile süüks arvatud isikuvastastes kuritegudes õigeks.

Juhindudes KrMS § 310 § 310 lg 2 tuleb lähenemiskeelu taotlus jätta läbi vaatamata, kuna -1 lg 2,

kohus teeb õigeksmõistva otsuse. KrMS § 310 lg 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada lähenemiskeelu taotlus uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

II .S süüdistus KarS § 424 jär Z gi Z.S süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 28.

detsembril 2013 kella 03.41 paiku Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Heltermaa Kärdla - -Luidja

maantee 5. kilomeetril müügilepingu alusel temale kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga * * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,23 mg/l +- 0,12 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,11 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger

Alcotest 7110 EST.

Sellise tegevusega pani .S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o Z KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.S gi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Andis kohtus tunnistas KarS § 424 jär ütlusi, et 28. detsembri öösel Hiiumaal, Pühalepa vallas juhtis Volkswagen Golfi * * alkoholijoobes.

Tahtis baarist koju minna, kuna eelnevalt oli kaine autojuht, ei mäleta, kas naisterahvas või meesterahvas, olid mitme autoga. Läksid siis baari ja nad olid kadunud ja ei teagi, miks sinna autorooli läks. See oli väga vale tegu. s pärast seda intsidenti Auto oli tema oma, oli selle ostnud, andi Siimule tagasi, kuna lõpuks sai aru, et see oli nagu lollus osta. Sai ise ka aru, et auto enda nimel ja endale hoidmine võib tekitada pahandusi. Juhtimisõigust ei ole olnudki. See, et uuesti ja uuesti sõidab, kuigi lube pole olnudki, seda väga, väga ja on selle eest on ilmselt alkoholist. Kahetseb karistatud ka varem. Loll ja rumal tegu.

Tl 63 olev

väljavõte andmebaasist näitab, et .S juhiluba puudub. Z

Z.S poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka ütlused, kelle tunnistaja * *

sõnade kohaselt 28. detsembril 2013.a öösel pidas .S kinni mootorsõiduki roolis Z id

. Teostasid

patrulltööd Suuremõisa teel ja Heltermaa – Kõrgessaare –

Luidja maantee 5. kilomeetril, siis ta

peatus. Patrullis oli koos * *, tema oli patrullivanem. * gi 1,4. viis läbi esimese puhumise, näit oli min

Kutsusid Kui teine patrull tuli kohale ka teise patrulli, kuna ei olnud tõenduslikku alkomeetrit.

kohale, * S -1,2 arvatavasti. viis läbi siis ka tõendusliku mõõtmise. ee näit oli 1,1 .S tunnistas Z

ise ka, et on alkoholi tarbinud juba mitu päeva. Ta puhkab siin ja selles suhtes probleeme ei olnud.

Alkoholilõhn oli väga suur, natuke motoorseid häireid oli, ülemäärane lõbusus. Agressiivne ta ei olnud.

Viisid ta Kärdlasse politseijaoskonda.

Z.S suhtes indikaatorvahendi kasutamist 28.12.2013 kell 03.41 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll

/tl 39/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne.

J

oobeseisundi kontrollimise protokollist tulenevalt /tl 39 pöördel/, oli 28.12 .S Z

reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja ja kohatajus esines häireid, mäletab viimase 24 -, isiku- - tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne.

Tl 40-41 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 28.12.2013 kell 04.21 kasutati .S suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus Z

oli 1,11 mg/l. Tl 42 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud.

Tl 43-44 olevast kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et .S on seoses Z

kahtlustusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni peetud 28.12.2013 kell 04.30-18.25.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Kuni 01.07.2014 kehtinud LS § 69 lg 4 p 1 sätestas, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Alates 01.07.2014 on sama sätestatud LS

§ 69 lg 2 p 1. Lähtudes eelkirjeldatud seadusesätetest oli .S 28.12.2013 mootorsõiduki Z juhina joobeseisundis. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et .S on toime pannud Z

süüdistuse kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 424 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus on seisukohal, et .S pani teo toime . .S teadis, et ta oli enne Z Z otsese tahtlusega auto juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.

peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks .S süü temale süüks arvatu Z

d kuritegude toimepanemises.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, tõenditega on tõendamist leidnud et kohtus uuritud

süüdistuses .S .S Z Z kirjeldatud kuriteo toimepanemine poolt. poolt toime

pandud tegu b täida KarS § 424 sätestatud teo on õigusvastane ja .S on selle Z koosseisu, toimepanemises süüdi.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb karistada. Z.S

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest.

K esolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et aristamise alus on isiku süü, mis kä

Z Z .S süü otsese tahtlusega, .S juhtis autot

on keskmine, tegu on toime pandud joobeseisundis, kuigi tal ei ole olnud kunagi ka juhtimisõigust.

Karistust kergendava nnistamine ja kahetsus. teks asjaoludeks on süü tu Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tl 9-11 on mille kohaselt

karistusregistri teatis, Z.S on kriminaalkorras karistatud isik. Z.S on ühel korral karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid see on teiseliigiline väärtegu.

Tl 52- .

61 on .S kohta tehtud Z kohtulahendid

23.03.2007 kohtuotsusega tunnistas kohus .S

Z süüdi järgi, karistas vangistusega KarS § 424

3 kuud, mida seoses lühimenetlusega vähendas 1/3 võrra, karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmiselt vabastati .S Kars § 73 alusel tingimuslikult 3 Z -aastase katseajaga, katseaja algus 23.03.2007.

6.10.2008

otsusega tunnistas Harju Maakohus .S süüdi järgi ja karistas Z KarS § 263 p 1, 4

rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära, s.o 6000 krooni. kohtumäärusega 15.11.2010 asendati .S ile mõistetud rahaline karistus 6000 krooni vangistusega 40 päeva. Z -

19.07.2010

on Harju Maakohus tunnistanud .S süüdi järgi (tegu Z KarS § 422 lg 1

02.11.2008) ja karistanud vangistusega 2 aastat, mida on seoses lühimenetlusega lühendatud 1/3 võrra, mõistes põhikaristuseks vangistuse 1 aasta 4 kuud, millele on liidetud Harju Maakohtu

23.03.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 2-kuuline vangistus, liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

Harju Maakohtu nr 1-10- 23.11.2011 kohtumäärusest 7646 nähtub, et Harju Maakohtu 16.12.2010 kohtumäärusega suurendati Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7646

Z - .S ile mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust Harju Maakohtu 15.11.2010 kohtumäärusega nr 1 8754 asenduskaristusena kohaldatud 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli

29.08.2010, lõpp 06.04.2012. Kohus vabastas 23.11.2011 .S karistu Z se kandmisest

tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, kohustades .S järgima kontrollnõ Z udeid ja

täitma kohustusi – pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul ja alluda alkoholismivastasele ravile, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end

Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peal vanglast vabanemist, mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba saamata, osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja pakub. Eeltoodust on näha, et .S on liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest karist Z atud kahel

korral, ta on kandnud karistusena ka vangistust. Viimaselt vangistuse kandmiselt vabanes tingimuslikult enne tähtaega 2011.a lõpus, mil veel aasta kestis katseaeg. Katseajal uusi kuritegusid toime ei pannud. Käesolev kuritegu on toime pandud aasta peale katseaja lõppu.

Tl 69- , mille kohaselt t andja on *, asukohaga *

70 on .S öö . Töötamise Z tööleping

alguskuupäev on 20.06.2013 – kutsutakse välja vajadusel.

Kohus leiab, et kuigi .S töötab ja tal on sissetulek, ei võimalda karistuse eripreventiivne Z eesmärk .S karistada kergeima karistuse s.o rahalise karistusega. .S on taas kord Z Z

toime pannud liiklusalase kuriteo. Kohus leiab, et kui .S ei mõjutanud kantud vangistus Z mitte toime panema uusi kuritegusid, siis rahaline karistus ilmselgelt ei ole karistuseks, mis mõjutaks teda õiguskuulekalt käituma. Seetõttu tuleb .S karistada vangistusega. Kohus leiab, et Z

keskmine süü suurus, karistust kergendavad asjaolud annavad aluse karistada .S Z

vangistusega alla keskmise määra.

Samas leiab kohus, et arvestades, et .S tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut, et ta Z

töötab ning ka seda, et eelmisel katseajal ja ka aasta peale katseaega käitus .S Z

õiguskuulekalt, on võimalik .S vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada. Kohus leiab, Z

et .S tuleb katseajaks määrata kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, et Z kriminaalhoolduse vahenditega muuta .S käitumismustrit selliselt, et enam ei paneks toime Z õigusrikkumisi. .S poolt on enamus kuritegusid toime pandud alkoholijoobes ja .S Z Z

ka ise kohtuistungil tunnistas, et autorooli läks ilmselt just seetõttu, et oli alkoholi tarvitanud.

Kohus leiab, et alkoholi mittetarvitamine .S poolt on oluliseks tingimuseks, et .S Z Z

enam uusi kuritegusid toime ei paneks. Seetõttu tuleb .S ile panna katseajaks kohustuseks Z - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus määrab katseaja pikkuseks 2 aastat.

TÕKEND

Z.S on kahtlustatavana ki 44/ s.o 1 päev, nni peetud 28.12.2013 kell 4.30-18.25 /tl 43- milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. .S Z suhtes on

kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl õkend tuleb tühistada. 7/, t

Janek Rehepap suhtes on koh

aldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 8/, tõkend tuleb tühistada.

TSIVIILHAGI p

uudub ASITÕENDID puuduvad.

MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja

KrMS § 181 lg sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1) alusel , mis vastavalt KrMS KrMS § 175 lg 1 p 9

– süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

§ 179 lg 1 p palga alammäära, mis on

2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 1,5x355= 532,50 eurot, mis

tuleb . Z - .S ilt välja mõista

2)KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud.

J.Rehepap määratud kaitsjale A.Küünemäe`le on määratud J.Rehepap kaitsmise eest tasu ja kulude hüvitamiseks alljärgnevad summad: 108 eurot /tl 48-50/ ja 1135,20 eurot /tl 86-88/, kokku 1243,20 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb J.Rehepap kaitsjale määratud tasu ja kulud jätta riigi kanda.

3)KrMS 175 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kulu u § mõistlik valitud kaitsjale makstud

suurusega . tasu

Z.S kaitsja advokaat P.Rajavere itas kohtuistungil menetluskulude nimekirja ja es

taotluse riigilt välja mõista .S aitsjale makstud õigusabi kuludest Z kasuks tema poolt valitud k

7/8 s.o summas 831,25 eurot.

Vastavalt kaitsja poolt esitatud õigusabi kulude aruandele /tl 71-72/ on eelnimetatud summa kujunenud alljärgnevalt:

1)11.04.2014 arve 56/2014 /tl 73/

– – .S kaitse kohtueelse men

200 eurot Z etluse

lõpuleviimisel, nõupid – edasiseks kaitseülesa – amine 1,75 tundi 147 eurot, ettemaks ndeks 0,63 h 53

eurot ise, esitamisega, kaitsega kohut korraldaval istungil.

– täidetud kaitseakti koostam

2)12.09.2014 arve 141/2014 /tl 74-75/ - ettemaks tulevikus tehtavate toimingute eest

252 eurot – – ettevalmistus 23.09.2104 kohtuistungiks 2 h, tasu kaitse eest 23.09.2014 kohtuistungil, osaline, 1 h.

3)22.09.2014 arve 144/2014 /tl 76/ -

498 eurot – õigusabi osutamise kulu 94,52 eurot (majutus 45 eurot, 23,60 eurot praami ülevedu, 25,92 eurot sõiduauto kasutamine), tasu kaitse eest 23.09.2014 kohtuistungil, osaline 3,8 h ulatuses 319,49 eurot, tasu kaitse eest 24.09.2014 kohtuistungil 1 h, 84 eurot.

Kokku õigusabi eest tasutud 950 eurot, millest kaitsja palus hüvitada seoses .S Z

õigeksmõistmisega 7/8, kuna enamus kaitsjale makstud tasu ja kulu on seotud episoodiga, milles taotleb .S õigeksmõistmist. Z

Kohus leiab, et kaitsja poolt välja toodud ajakulu kaitseülesannete teostamiseks on põhjendatud, samuti on põhjendatud muud kulud. Seega jääb põhjendatud kulude ja tasu taotluseks 950 eurot koos käibemaksuga.

Kohus leiab, et taotlus valitud kaitsjale makstud tasu ja kulude 7/8 osas tuleb hüvitamiseks

rahuldada, sest kohus mõistab .S osaliselt süüdi ja osaliselt õigeks. Kohus le Z

iab, et kaitsja

põhjendus, et enamik ajast kaitseülesande teostamisel kulus episoodidele, milles kohus .S Z õigeks mõistab, on usutav, sest KarS § 424 järgi tunnistas .S end süüdi ja selle episoodi osas Z vaidlust ei olnud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuulub valitud kaitsjale makstud tasust seoses Z - .S ile

osalise 831,25 . õigeksmõistmisega hüvitamisele eurot koos käibemaksuga

Piia Jaaksoo

Kohtunik