2-14-12212/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. oktoober 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-12212

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi Gert Männasalu vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910;

asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn), lepinguline esindaja:

Riho Siil (e-post jurist@itminkasso.ee)

kostja: Gert Männasalu (isikukood 36804190247;

elukoht teadmata)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Gert Männasalult seoses 3. juuni 2009 laenulepinguga 270 eurot 27 senti

(kakssada seitsekümmend eurot kakskümmend seitse senti) Placet Group OÜ kasuks.

3. Jätta hagi rahuldamata 229 euro 73 sendi väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 54% kostja kanda ja

46% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Gert Männasalult riigilõivust 40 eurot 50 senti ning põhjendatud ja

vajalikust õigusabikulust 27 eurot, kokku 67 eurot 30 senti (kuuskümmend seitse eurot

viiskümmend senti) Placet Group OÜ kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

2/3

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist.

13. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p

14).

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 191 eurot 73 senti, intressi

25 eurot 56 senti ja viivise 282 eurot 71 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 3. juunil 2009 laenulepingu, mille alusel sai

kostja laenu 3000 krooni (191 eurot 73 senti) 15 päevaks. Kostja kohustus laenusumma

3000 krooni ja intressi 400 krooni (25 eurot 56 senti) tagastama ühekordse maksega

18. juuniks 2009. Kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja on arvestanud 19. juunist 2009

kuni 27. juunini 2014 viivist laenulepingu üldtingimuste p-i 10.1 alusel 0,75% päevas.

Viivise kogusumma on 2640 eurot 96 senti, hageja vähendab nõutava viivise 282 eurot

71 sendini.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või

avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui

see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning

õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik

kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu

vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda

tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt

eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

3/3

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude

kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise

lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas

nr 3-2-1-186-13 p 22).

Hagiavaldusest nähtuvalt on intress 3000 krooni suuruselt laenult 15 päeva eest 400

krooni, seega on intressimäär 324% aastas. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määr oli 28,51%. Seega ületas ainuüksi laenulepingu intressimäär krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam ca 11 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata, ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.

Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei

intressi ega viivist.

Eeltoodut arvestades on õiguslikult põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

tagastamata laenusumma 191 eurot 73 senti, intress TsÜS § 86 lg 4, VÕS § 94 alusel 20

sent (intressimäär 2,5% aastas) ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras 19. juuni 2009 kuni 27. juuni 2014 eest 78 eurot 34 senti, kokku

270 eurot 27 senti.

Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 25 eurot 36 senti ja viivise 204 eurot 37 senti, kokku

229 eurot 73 senti väljamõistmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik