3-14-50252/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50252 Haldusasi I.K. kaebus Eesti Töötukassa 30.01.2014 vaideotsuse nr 10 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – I.K.; Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 03.10.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. 30.01.2013 võeti I.K. Eesti Töötukassas töötuna arvele. Eesti Töötukassa ja I.K. leppisid 09.09.2013 kokku, et I.K. osaleb alates 30.09.2013 võlanõustamisel. Võlanõustamisteenuse osutajaks oli MTÜ Võlanõustajad. I.K. osales võlanõustamisteenusel 30.09.2013 ja 28.10.2013.

2. I.K. esitas 10.12.2013 Eesti Töötukassale vaide nõudega MTÜ Võlanõustajad poolt osutatud teenuse tühiseks tunnistamiseks ning võlanõustamise kordamiseks. Eesti Töötukassa 30.01.2014 vaideotsusega nr 10 jäeti rahuldamata I.K. vaie võlanõustamisteenuse õiguspärasuse kohta.

3. 03.03.2014 saabus Tallinna Halduskohtule I.K. kaebus Eesti Töötukassa 30.01.2014 vaideotsuse nr 10 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

4. Kaebaja on tööotsija. 09.09.2013 määras juhtumikorraldaja Kersti Katkosild kaebajale võlanõustamisteenuse osutamise kaebaja taotlusel. Põhjuseks oli kaebaja kuulumine riskigruppi kolme kriteeriumi järgi: tööturukriteeriumid, sotsiaalkriteeriumid ja meditsiinikriteeriumid. Arestitud pangakonto oli oluliseks takistuseks kaebaja jaoks individuaalse tööotsimiskava realiseerimisele. Taotluse põhimõte oli selles, et aegunud võlad kuuluvad kustutamisele. Töötukassa hangib võlanõustamisteenust MTÜ-lt Võlanõustajad. 30.09.2013 võlanõustamisel teatas kaebaja ekspert Ülle Schmidt'ile, et on teadlik võlanõustamisteenuse olemusest ning oma seisukohad. Ü. Schmidt suunas kaebaja kohtutäiturite kotta tõendeid saama. 28.10.2013 võlanõustamisel esitas kaebaja eksperdile vajalikud tõendid. Võlanõustamisteenuse tulemusena anti kaebajale soovitus pöörduda kohtusse ning avalduse projekt selleks. Kaebaja leiab, et MTÜ Võlanõustajad poolt talle osutatud võlanõustamisteenusel jättis võlanõustaja kaebaja võlaolukorrast eksperdihinnangu tegemata (kaebaja võlanõuete õigsuse kontrollimata) ning juhtumikorraldajale eksperdi arvamuse andmata. Kaebaja hinnangul on see õigusvastane.

4.1. Vastavalt tööturuteenuste ja - toetuste seaduse (TTTS) § 1 lg-tele l ja 3 on tööturuteenuste osutamine haldusmenetlus, millele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Ü. Schmidt’i tuleb käsitleda kui eksperti HMS § 39 lg l tähenduses, kes on keeldunud arvamuse andmisest kaebaja suhtes esitatud võlanõuete õiguspärasuse kohta. Seepärast arvab kaebaja, et Ü. Schmidt ei ole pädev võlanõustaja.

4.2. Vaideotsuse osas märgib kaebaja, et sellest nähtub, et M. Paavel on ekslikult aru saanud vaidluse sisust. Kaebaja täpsustab, et vaidluse all oli aegunud võlanõuete kehtimise õiguspärasus, aga mitte võlgadesse sattumise põhjuste õiguspärasus. Vaides oli selgelt mõista antud, et ebamääraselt formuleeritud võlanõustamisteenuse kirjeldus võiks olla viidud kooskõlla HMS nõuetega ja eksperdiarvamus oleks haldusmenetluse materjalide juurde võetud. Kaebuses dokumentaalselt tõendatud asjaolud on küllaldaseks aluseks väitma, et tegelik HMS § 39 lg-le 1 vastav võlanõustamine on jäänud sooritamata. Ühtlasi ei nähtu andmeid kõnealuse toimunud võlanõustamise õiguspärasuse kohta. Vaideotsusest nähtub, et vaidemenetlus toimus vaid üldjoontes MTÜ Võlanõustajad üldtegevuse õiguspärasuse osas. Kaebaja leiab, et talle osutatud võlanõustamisteenuse aluseks ei ole mitte hankeleping nr 7-6.5/80, vaid juhtumikorraldaja tehtud korraldus, juhindudes HMS § 39 lg-st 1. Vaideotsus ei ole seoses vaide sisuga. Samuti ei nähtu vaideotsusest M. Paaveli pädevust võlanõustamise alal. Vastavalt HMS § 63 lg 2 p-le 3 on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

4.3. Kaebuse eesmärgiks on kaebaja subjektiivsetele õigustele kaitse saamine. Need õigused on menetlusõigused (protsessuaalsed õigused). Kaebaja märgib, et nii ekspertiisi tegemise käigus kui ka vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja järgmisi menetlusosalise subjektiivseid õigusi: õigus anda seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta; õigus esitada tõendeid ning võtta osa tõendite uurimisest; õigus vaielda vastu teisele menetlusosalisele, tunnistajatele ning ekspertidele; õigus saada dokumendina vormistatud lahendi tõestatud ärakirju. Kaebaja esitas eeltoodud õiguste realiseerimiseks taotluse vaide arutamiseks istungil.

4.4. Kaebuse eseme osas selgitab kaebaja, et oluline on hankelepingu eseme tuvastamine ning millisest Eesti Vabariigi seadusandlusest lepingu osapooled juhinduvad teenuse osutamisel. Vastustaja definitsioonist (võlanõustamine pakub enamat kui vaid õigusnõustamine) ei selgu teenuse kategooria. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

5. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja kaebuses toodud väited on paljasõnalised, asjakohatud ja meelevaldsed. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Haldusmenetlus (vaidemenetlus) viiakse läbi vastavalt HMS sätetele. Vastustaja ei ole rikkunud haldusmenetluses kaebaja õigusi. Kaebajal esitas vaidemenetluses kõik enda seisukohad ja tõendid ning nähtuvalt vaideotsusest on vastustaja neid otsuse tegemisel arvestanud ja kaalunud. Vastustaja ei olnud tarvidust küsida vaidemenetluse käigus kaebajalt täiendavalt selgitusi, kuna kaebaja oli piisavalt asjaolusid vaides kirjeldanud ning selgitanud ka konsultandile, mis olid kaebaja arvates võlanõustamise puudused. Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2).

5.1. Kaebaja on vääralt aru saanud, et vastustaja peaks võlanõustamise osutamisel lähtuma HMS § 39 lgst 1, mille kohaselt haldusorgan kaasab eksperdi või tunnistaja haldusmenetlusse tema nõusolekul, kui seadus ei näe ette tema menetluses osalemise kohustust. Võlanõustaja ei ole menetlusse kaasatud ekspert HMS § 39 lg 1 mõttes, vaid lepinguline teenuseosutaja.

5.2. Kaebaja pretensioonid võlanõustamise ebaprofessionaalsuse kohta on alusetud. Vastustaja rõhutab, et vaideotsuses toodud põhjendustel oli võlanõustamine läbi viidud vastavalt hankelepingus kokku lepitud tingimustele, õiguspäraselt ja pädevalt. Võlanõustamisel osalenu ei saa eeldada, et võlanõustamine iseenesest kõrvaldab isiku võlaprobleemid. Võlanõustamisteenusel antakse kliendile soovitused ja juhised, kuidas suuta korraldada oma võlgnevused talutavaks või need likvideerida, kuid edasine probleemide lahendamine oleneb suuresti isiku enda aktiivsusest. Võlanõustamine pakub enamat kui vaid õigusnõustamine, kuid eeldab kliendi tahet võlgadest vabanda ning aktiivset koostööd.

5.3. Vaidlustatud otsus on õiguspärane – on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. Kohus on jätnud esitatud kaebuse kahel korral käiguta, et selgitada välja, mis on esitatud kaebuse eesmärk ja milliseid nõudeid kaebaja täpsemalt esitada soovib – 10.03.2014 (tl 40-41) ja 27.03.2014 (tl 67-68) määrused. Täpsemalt palus kohus 10.03.2014 määruses kaebajal selgitada, mis on 30.01.2014 vaideotsuse vaidlustamise eesmärk, kuidas rikub see vaideotsus kaebaja subjektiivseid õigusi ning samuti selgitas kohus, et HKMS §-st 37 tulenevalt ei saa kaebaja esitada kohtule MTÜ Võlanõustajad võlanõustamise teenuse toimingu tühiseks tunnistamise nõuet.

24.03.2014 saabunud seisukohas (tl 44-49) märkis kaebaja, et soovib, et kohus tunnistaks töötukassa vaideotsuse tühiseks haldusaktiks ning samuti märkis kaebaja, et talle on vaideotsuse tegemisega põhjustatud materiaalset kahju.

27.03.2014 määruses selgitas kohus, et kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju võlanõustamise teenuse käigus (kohus järeldas eelöeldut kaebuse tekstist) või mõne töötukassa toiminguga, siis tuleks kaebajal kaaluda kahjunõude esitamist.

01.04.2014 saabunud menetlusdokumendis (tl 71-72) kinnitas kaebaja, et ta ei soovi kohtule esitada hüvitamisnõuet, ei pangakonto aresti alt vastamise nõuet ega muud nõuet. Kaebaja märkis, et vaidemenetluse käigus on rikutud tema protsessuaalseid õigusi.

02.04.2014 määrusega (tl 76) võttis kohus kaebuse menetlusse ja selgitas mh, et kohus sai kaebaja 01.04.2014 menetlusdokumendist aru selliselt, et kaebaja soovib vaideotsuse tühistamist, kuna selles menetluses on rikutud tema subjektiivseid õigusi ning muid nõudeid kaebaja esitada ei soovi. Ka selgitas kohus, et kui kaebaja kohtu sellise käsitlusega ei nõustu, tuleb kaebajal kohut sellest viivitamatult teavitada ning vajadusel esitada vastavalt HKMS §-le 49 kaebuse muutmise taotlus.

Kaebaja pole kohtule esitanud pärast menetlusse võtmise määrust kaebuse muutmise taotlust. Seega kontrollib kohus käesoleval juhul üksnes seda, kas 30.01.2014 vaideotsuse tegemisel on rikutud kaebaja õigusi.

7. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ekslikult tuletanud tema kui vaide esitaja menetluslikud õigused tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). TsMS reguleerib tsiviilasjades läbi viidavat kohtumenetlust, mida ei saa samastada töötukassa poolt läbi viidava vaidemenetlusega. Ka HMS §-des 71 jj, mis reguleerivad vaidemenetlust, pole viidatud TsMS-i kohaldamise võimalikkusele. Seega tuleb kaebaja menetlusõigustega seonduvalt vaidemenetluse kontekstis lähtuda HMS-st.

8. Kaebaja 01.04.2014 menetlusdokumendist nähtuvalt heidab kaebaja vastustajale ette ärakuulamisõiguse rikkumist; tõendite esitamise ja nende uurimisest osavõtu mitte võimaldamist; ekspertide, tunnistajate ja teiste menetlusosaliste seisukohtadele vastu vaidlemise mitte võimaldamist; ning lahendi tõestatud ärakirja saamise nõude rikkumist.

HMS §-s 83 on sätestatud toimingud, mis tuleb haldusorganil teha vaide läbivaatamisel. Selle paragrahvi lõike 2 kohaselt uuritakse vaiet läbi vaadates dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Kohus selgitab, et viidatud paragrahvis loetletud kõiki toiminguid ei tule alati ja igal juhul sooritada. Haldusorganil tuleb vaidemenetlust läbi viies teostada üksnes need toimingud, mis on vajalikud vaide õigeks lahendamiseks.

Kohus on seisukohal, et vastustaja pole kaebaja õigusi vaidemenetluses rikkunud. Nii ei näe HMS § 83 lg 2 ette suulise ärakuulamise kohustust vaide menetlejale. Asjas tuleb ära kuulata asjast huvitatud isikute seletused, kuid seda saab teha ka kirjalikult. Kaebaja esitatud vaidest (tl 18-19) nähtub, et ta on selles esitanud kõik oma pretensioonid võlanõustamise teenuse osas ning jääb arusaamatuks, mida oleks kaebaja veel tahtnud ärakuulamise käigus täiendada, mis oleks tinginud asjas vastupidise lahendi tegemise vastustaja poolt. Kohus leiab, et vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, sh kuulanud ära MTÜ Võlanõustajad seisukoha. HMS § 83 lg-st 2 ei tulene, et vastustaja oleks pidanud kaebajale määrama mingi täiendava tähtaja võimalike tõendite või vastuväidete esitamiseks. Kaebaja sai kõik tõendid esitada koos vaidega, millist õigust kaebaja on ka kasutanud. Lisaks pole kaebaja täpsustanud, milliseid tõendeid või vastuväiteid ta oleks saanud/tahtnud veel esitada ning mis oleks tinginud asjas vastupidise lahendi tegemise vastustaja poolt.

Kaebaja väidet vaideotsuse tõestatud ärakirja mitte saamise kohta ei saa pidada õigeks, kuna asja materjalidest nähtub, et kaebajale on edastatud vaideotsuse kinnitatud ärakiri posti teel (tl 75) –

väljatrüki õigsust on kinnitanud töötukassa juhi abi Eesti Töötukassa pitsatiga (tl 20 pöördel). Ülejäänud

kaebaja poolt ette heidetud õiguste rikkumisi ei esine, kuna selliseid õigusi ei näe ette HMS § 83 lg 2 ega muud sätted HMS-s.

9. Kohus leiab, et vastustaja on vaidemenetluse käigus kogunud piisavalt tõendeid asja õigeks lahendamiseks ning eksperdi arvamuse võtmiseks või tunnistaja ülekuulamiseks puudus vajadus. Kohus märgib täiendavalt, et selleks, et teha kindlaks, kas võlanõustamine on sisuliselt toimunud või mitte, puudub vajadust eksperdi kaasamiseks, kuna võlanõustamise teenuse toimumise kindlaks tegemine pole sedavõrd keeruline ja valdkonnaspetsiifiline küsimus, mis vajaks eksperdi kaasamist.

Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja pole rikkunud vaidemenetlust läbi viies kaebaja menetluslikke õigusi, on kaalunud asjakohaseid tõendeid ning teinud kõik vajalikud toimingud asja õigeks lahendamiseks.

10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja pole aru saanud vaide sisust, mistõttu pole vaideotsus vaide sisuga seoses. Kaebaja on vaides asunud seisukohale, et võlanõustamise teenus on läbi viidud ebapädevalt, millest tulenevalt on kaebaja esitanud väited läbiviidud nõustamisteenuse õigusvastasuse kohta ning taotlenud selle uut läbiviimist istungil. Just nende kaebaja väidete kohta on vastustaja vaideotsuses oma seisukohad esitanud ning rajanud nendele vaideotsuses ka oma lõppjärelduse. Esitatud vaidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud väiteid võlanõustamise teenuse kirjelduse õigusvastasuse kohta või et see tuleks kooskõlla viia HMS-ga. Seetõttu ei pidanud vastustaja sellele ka oma seisukohta esitama.

11. Kaebaja väited seoses 05.02.2014 toimunud kohtumisega Ü. Schmidt’iga ning seoses A. L.le antud juhistega väljuvad käesoleva vaidluse raamest, mistõttu pole tegemist asjakohaste väidetega. Ka ei saa pidada asjakohaseks kaebaja väiteid seoses hankelepingu nr 7-6.5/80 õigusvastasusega, kuna see leping pole samuti vaidluse esemeks. Kohus märgib siiski täiendavalt, et vastustaja on õigesti viidanud, et võlanõustamise teenuse aluseks on hankeleping nr 7-6.5/80, mille sõlmimise õigus oli vastustajal tulenevalt TTTS § 13 lg-tes 2 ja 3 sätestatust, mitte HMS. Seetõttu tuleb teenuse osutamisel sõlmitud lepingust lähtuda. Võlanõustamisteenuse osutaja näol ei ole tegemist eksperdiga HMS § 39 mõttes, nagu arvab ekslikult kaebaja, ning järelikult ei saa teenuse osutaja anda ka ekspertarvamust HMS § 39 tähenduses.

12. Eelöeldule tuginedes on kohus seisukohal, et vaidemenetluses pole rikutud kaebaja õigusi, mis võiks tingida 30.01.2014 vaideotsuse tühistamise. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sellele sättele jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik