4-14-4804/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.oktoober 2014 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-14-4804 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi

R.E kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo

Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 20.05.2014 otsusele väärteoasjas nr 2603,14,000173 Menetlusalune isik

R.E (sündinud xxx; elukoht xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kaitsja

Kohtuväline menetleja Kirjalik menetlus Sergei Razguljajev (Poiqwe OÜ õigusbüroo asukohaga Tallinn, xxxxxxxxxxx; e-post:

sergei.razguljajev@gmail.com )

Lõuna Prefektuur (asukoht Võru tn 12 Põlva), esindaja Toomas Lihtmaa RESOLUTSIOON

Kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 20.05.2014 otsus R.E väärteoasjas nr 2603,14,000173 osaliselt - lisakaristuse so juhtimisõiguse 3 kuuks äravõtmise kohaldamise osas.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest.

Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 (6) Kaevatava otsuse sisu

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemliikluspolitseiniku 20.05.2014 otsusega väärteoasjas nr 2603,14,000173 on R.E karistatud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 205 trahviühiku ulatuses so 820 eurot ühes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks selle eest, et tema

03.05.2014 kell 13.20 Põlva maakonnas Värska vallas juhtis mootorsõidukit seisundis, kus

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,62 mg/l. Otsuse kohaselt rikkus

R.E liiklusseaduse §-de 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebaja nõue ja põhjendused

Menetlusalune isik palub tühistada otsuse lisakaristuse osas, kuna juhtimisõigus on talle

hädavajalik tööülesannete täitmiseks. Ka palub menetlusalune isik kergendada temale

otsusega mõistetud rahatrahvi ning anda võimalus tasuda rahatrahv ositi. Kaebuse põhjenduste kohaselt töötab R.E rahvusvahelise kaubaveo autojuhina ja töötasu

on tema ainus sissetulek. Praegu on ta asunud tööle lepinguga Eesti Vabariiki transpordi

firmasse ning tal on olemas kindel töökoht. Juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks

menetlusaluse isiku olukorda, kuna juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks ta töökoha ning tal

poleks võimalik tasuda rahatrahvi. R.E tunnistab väärteo toimepanemist ja

kahetseb toime pandut. Menetlusalune isik palub arvestada, et tal puuduvad varasemad karistused.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on kaebuse kohta esitanud 25.06.2014 kirjaliku seisukoha (tl 14), milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel karistust kergendavad ja raskendavaid

asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lisakaristuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja seda, et mootorsõiduki juhi poolt

alkoholi piirmäära ületamine mootorsõiduki juhtimisel on üks raskemaid liikluseeskirja

rikkumisi, mis võib endaga kaasa tuua väga raskete tagajärgedega õnnetusi. Mootorsõiduki

juhtimisel oli R.E poolt väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületamine suhteliselt kõrge ja ligilähedane kriminaalsele joobele – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama.

R.E pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik on oma ütlustes

väitnud, et eelmisel päeval tarvitas alkoholi, kuna teadis, et ei pea rooli minema. Samas otsustas ta peale kõnet töö juurest minna veoauto rooli. Antud juhul on tegemist raskeveoki

ehk kutselise juhiga, kes peaks olema eeskujuks just teistele sõidukijuhtidele nii oma

käitumise kui ka tõekspidamistega. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristust sanktsioonis toodud minimaalses ulatuses. Kohtuväline menetleja 26.09.2014 kohtule esitatud täiendavas seisukohas (tl 23) märgib, et jääb varem avaldatu juurde ning seoses menetlusaluse isiku esitatud täiendavate tõenditega midagi lisada ei ole.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses,

lahendab kohus asja V™S § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pärast

3 (6) menetlusaluse isiku poolt uute tõendite esitamist on nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja jäänud nõusoleku juurde lahendada asi kirjalikus menetluses, on asja lahendamine kirjalikus menetluses lubatav ka V™S § 120 lg 3 kohaselt.

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes.

R.E väärteoasja nr 2603,14,00173 toimikust nähtuvalt on R.E-le

03.05.2014 koostatud väärteoprotokoll AB 1229125 selles, et tema 03.05.2014 kell 13.20 juhtis AS-ile DNB Pank kuuluvat veoautot Man registrimärgiga 486 THY Põlva maakonnas

Värska vallas Karisilla-Petseri maanteel Koidula maanteepiiripunktis seisundis, kus

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,62 mg/l. Protokolli kohaselt rikkus R.E liiklusseaduse §-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 nõudeid ja tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et R.E kõrvaldati Koidula

maanteepiiripunktis 03.05.2014 kell 13.20 mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema poolt väljahingatavas õhus on tunda alkoholi lõhna ning seetõttu oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

Indikaatorvahendi kasutamise prokollist nähtub, et R.E tuvastati 03.05.2014

kella 13.22 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Koidula maanteepiiripunktis alkomeetriga Alco Quant 6020 nr A 104506 alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,56 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et R.E tuvastati

03.05.2014 ajavahemikus 13.-18 kuni 13.30 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Koidula

maanteepiiripunktis tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0037

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,67 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, jäi lõplikuks näiduks 0,62 mg/l. Mõõtevahendi taalustunnistusest (tl) nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ

MKIII EST nr ARBK-0037 on taadeldud 25.04.2014 ning vastab OIML R 126 (1998)

nõuetele ja alkomeetri lubatud veapiir väärtustel 0,40 mg/l kuni 2,00 mg/l on +/- 8%. Alkomeeter läbis kordustaatluse. Tunnistaja Argo Rogeri kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt oli ta 03.05.2014 teenistuses Koidula maanteepiiripunktis, kui kontrolltsooni sisenes Eesti Vabariiki sissesõidu suunal veoauto Man registreerimismärgiga 486 THY, mida juhtis R.E. Viimase väljahingatavas õhus oli tunda alkoholi lõhna. R.E kohtuvälise menetluse käigus menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt tarvitas ta 02.05.2014 alkoholi, kuna ta ei pidanud sõitma tööle. 03.05.2014 helistati talle töö

juurest ja palutati sõita veoautoga Koidula maanteepiiripunkti parklasse. R.E tunnistab ennast süüdi ja kahetseb toime pandut.

Kohtu arvates tõendavad asjas olemasolevad tõendid kogumis, et R.E juhtis 03.05.2014 kella 13.20 ajal veoautot Man registrimärgiga 486 THY Põlva maakonnas

Värska vallas Karisilla-Petseri maanteel Koidula maanteepiiripunktis seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,62 mg/l. Menetlusalune isik

pole mootorsõiduki juhtimist alkoholi tarvitanuna eitanud. Et R.E peeti

03.05.2014 kella 13.20 ajal Värska vallas Karisilla-Petseri maanteel Koidula

maanteepiiripunktis mootorsõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tehti

4 (6)

kindlaks alkoholisisaldus, tõendavad ka tunnistaja ütlused ning nii indikaatorvahendi kasutamise kui tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Alkoholisisalduse täpset määra

menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tõendab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Kuna tegemist on taadeldud mõõtevahendiga, puudub kohtul alus kahelda selle näidu usaldusväärsuses.

Juhtides 03.05.2014 mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,62 mg/l, rikkus R.E liiklusseaduse §-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 nõudeid. Arvestades asjaolusid, et R.E enda kinnitusel oli ta

väärteo toimepanemisele eelnenud ööl tarvitanud alkoholi, alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus on olnud üsna suur, alkoholilõhna menetlusaluse isiku juures on

tundnud ka tunnistaja, on kohtu arvates alus asuda seisukohale, et R.E pani

väärteo toime kaudse tahtlusega. Tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. R.E poolt toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni. Ka võimaldab liiklusseaduse § 224 lg 1 p 3 kohaldada lisakaristust kolmest kuni üheksa

kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et R.E pole karistusregistrisse kantud.

R.E on karistatud rahatrahviga 205 trahviühiku ulatuses so sanktsiooni keskmisest suuremas määras ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks so sanktsiooni alammääras.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et R.E süüd saab lugeda küllaltki suureks. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitanuna on üks raskemaid liiklusseaduse rikkumisi. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku näol tegemist kutselise juhiga, kes juhtis raskeveokit. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on olnud juba küllaltki suur. Eeltoodu tõttu on toimepandu R.E-le eriti etteheidetav. Samas iseloomustab R.E positiivselt asjaolu, et teda pole varem karistatud. Seega on tegemist olnud seni õiguskuuleka inimesega sh ka õiguskuuleka liiklejaga ( vähemalt Eesti Vabariigi piires).

Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava

asjaoluna KarS §-s 57 lg 1 p 3 sätestatud asjaolu so süü puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik on kahetsust avaldanud juba kohtuvälise menetluse käigus kui ka kohtule esitatud kaebuses. Seetõttu on kergendava asjaolu arvestamine igati põhjendatud. Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

Süü suurust arvestades peab kohus R.E-le mõistetud põhikaristuse suurust põhjendatuks. Ka ei pea kohus põhjendatud muuta põhikaristuse täitmise korda. Kohus

tegi kaebuse menetlusse võtmisel menetlusalusele isikule ettepaneku esitada andmed ja

tõendid oma majandusliku olukorra ( sh ülevaade varalisest olukorrast sh sissetulekute

suurusest, palgatõend jms). Vastuseks kohtu ettepanekule on menetlusalune isik esitanud palgateatise ja tööandja iseloomustuse. Palgateatis (tl 18-19) tõendab, et R.E saab

5 (6) miinimumpalka 355 eurot. Samas nähtub Baltic Cargo Servic OÜ iseloomusest (tl 20), et

R.E on tööandjale väga vajalik ja tööandja poolt hinnatud töötaja. Ka on iseloomustuses viidatud, et vastava kvalifikatsiooniga rahvusvaheliste vedude autojuhtidest on tööturul puudus. Iseloomustuses toodu valguses ei pea kohus eluliselt usutavaks, et R.E sissetulek

piirdub üksnes palgateatises märgituga. R.E tegelikku ülevaadet oma majandusliku olukorra kohta tegelikult esitanud ei ole. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, millist muud vara menetlusalune isik omab – kas talle kuulub näiteks kinnisasju või

moororsõidukeid. Sellises olukorras kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole külaldaselt tõendanud, et rahatrahvi koheselt tervikuna tasumine käiks temale üle jõu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks määrata rahatrahvi tasumist ositi.

Lisakaristuse mõistmist on käsitletud põhjalikult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13.12.2013 kohtuotsuses asjas 3-1-1-122-13. Riigikohus on selgitanud, et lisakaristuse

mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel

eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada

üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Riigikohus on viidatud lahendis maakohtule ette heitnud eeltoodud põhimõtete vastu eksimist sellega, et lähtus lisakaristuse mõistmisel üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude

toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on

selgitanud, et seisukohale, et üldjuhul kohaldatakse sellise süüteo toimepanemisel lisakaristust ning lisakaristuse kohaldamata jätmiseks peavad esinema erandlikud asjaolud, on

Riigikohus asunud korduvalt sõidukit alkoholijoobes juhtinud isikute puhul. Sellisel juhul võimaldab isiku poolt korduv nõuete rikkumine järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Pelk

viide senisele kohtupraktikale ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena piisav.

Riigikohus on selgitanud, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku

puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka

eraldi alapunkte lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus,

et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku

süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus eespool tuvastas, ei ole R.E varem samalaadse rikkumise eest ega üldse mingi õigusvastase teo toimepanemise eest karistatud. Esineb üks kergendav asjaolu ja

6 (6) raskendavad asjaolud puuduvad. Tööandja iseloomustab R.E positiivselt. Seega on alust lugeda R.E isikuks, kelle puhul ei ole eriti tõenäoline uue samalaadse rikkumise toimepanemine. Seda enam olukorras, kus ta on oma süüst aru saanud

ja kahetseb juhtunut siiralt. Täiendavaid liiklusnõuete rikkumisi käesoleval juhul pole

esinenud. Kuigi alkoholisisaldus R.E väljahingatavas õhus ületab liiklusseaduse §-s 224 lg 2 sätestatud keskmist määra, ei ole tegemist siiski ka piiripealse

määraga, millest alates algab kriminaalvastutus ( so 0,75 milligrammi). Isegi

kriminaalkorras karistatavate tegude puhul on käesoleva aja kohtupraktika jaatanud

võimalust jätta lisakaristus kohaldamata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et R.E suhtes võib jätta lisakaristuse kohaldamata. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt so lisakaristuse

kohaldamise osas. Põhikaristuse ( nii selle suuruse kui tasumise korra osas) tuleb

kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Seega on tegemist kaebuse osalise rahuldamisega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg