3-14-50908/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50908 Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada kaebajale spordija jõusaali kasutamine suuremas mahus Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 3. oktoobrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 3. novembril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtule saabus 06.05.2014 kinnipeetav XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse peale (tl 1-2). Kaebuse kohaselt esitas XXX 17.02.2014 Tartu Vanglale vaide, mis tagastati 14.04.2014 otsustusega nr 1-11/143-4 vaides esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kaebaja vaide tagastamisega ei nõustu ja leiab, et vaie vastas haldusmenetluse seaduse §-des 71-76 sätestatud nõuetele. Kaebaja palub kohtul kohustada Tartu Vanglat vastama tema 17.02.2014 vaidele. Samuti palub kaebaja raha puudumise tõttu vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohtu 27.05.2014 määrusega kohus jättis XXX kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks.

3. 03.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX muudetud nõudega kaebus, milles kaebaja leiab, et talle ei ole Tartu Vanglas tagatud vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 1 tulenev kehakultuuriga tegelemise võimalus (tl 13-17).

4. Tartu Halduskohus vabastas 16.06.2014 määrusega kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingu.

5. Tartu Halduskohus määras 15.08.2014 määrusega lahendada haldusasi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. 25.08.2014 saabus kohtule kaebaja seisukoht seoses Tartu Vangla poolt käesolevas haldusasjas kohtule esitatud vastuses sisalduvaga (tl 40-44).

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebaja arvates vangla spordisaali kasutamise võimaldamine kõigest kord nädalas ühe tunni vältel ei ole piisav. Samuti leiab kaebaja, et vanglal tuleks tagada kinnipeetavatele ka jõusaali kasutamine.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, kuna tema poolt väidetu ei kuulu ühegi normi kaitsealasse. Vastustaja juhib tähelepanu nii Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2011 otsuse nr 3-10-695 kui Riigikohtu 07.12.2009 otsuse nr 3-3-1-5-09 punktis 43 asutud seisukohtadele, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Kohus on seisukohal, et V. Vesingi kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lõike 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Sama paragrahvi lõige kaks sätestab, et toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Konkreetselt Tartu Vanglas on üks spordihoone, kus on üks spordisaal, mida kinnipeetavad saavad kasutada. Tartu Vanglas on süüdimõistetute eluhoones 8 avatud osakonda ja eeluuritavate eluhoones 6 avatud osakonda, milles viibivatele kinnipeetavatele on tagatud nädalas korra spordisaali kasutamine. Eelkõige on kinnipeetavatele mõeldud spordisaalis kasutamise ajad nädalavahetusel, kuna kinnipeetavad on nädala sees hõivatud erinevate sotsiaalprogrammide läbimisega, käivad koolis ning tööl, toimuvad lühiajalised kokkusaamised, raamatukogu külastused, ametnike vastuvõtud jmt toimingud ning väga raske on leida sellist aega, mis sobiks kõigile osakonnas viibivatele isikutele spordisaali kasutamiseks, et kõik saaksid oma õigusi realiseerida. Nädalavahetustel on kinnipeetavatel muust tegevusest rohkem vaba aega ning seega on sel ajal ka spordisaalis käimise korraldamine logistiliselt lihtsam. Samuti on lihtsam jälgida VangS § 12 tulenevat eraldihoidmise printsiipi ja tagada kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek.

10. Vastustaja möönab, et talvisel perioodil on vanglas kehakultuuriga tegelemine välitingimustes piiratum, kuna ilmastik ei võimalda alati pikalt väljas viibida, kuid suveperioodil saavad kinnipeetavad kasutada ka korvpalli ja jalgpalli platsi ning jätkuvalt, nagu talvelgi, saavad oma kambris ja jalutamiseks mõeldud ajal teha erinevaid lihasgruppe treenivaid harjutusi.

11. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada, seadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta. Viidatud sättest ei tule ka vanglale kohustust tagada kinnipeetavate füüsiline vormis olek. Kaebaja õiguste rikkumine võiks kõne alla tulla, kui kaebajal igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas puuduksid või vangla takistaks tal olemasolevaid võimalusi, võrreldes teiste kinnipeetavatega kasutada.

12. Tartu Ringkonnakohus leidis 17.01.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-695, et VangS § 55 lgst 1 ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada üksnes võimalus kehakultuuriga tegelemiseks üldiselt. Puudub kohustus tagada igale kinnipeetavale subjektiivselt meeldiva spordiala harrastamise võimalus kinnipeetava poolt soovitud mahus. Asjaolu, et kaebaja peab võimaldatud tingimusi ebapiisavaks, ei anna veel alust tunnistada vangla tegevus õigusvastaseks. Otsus jõustus Riigikohtu 23.03.2011 määrusega nr 7-1-3-78-11.

13. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole Tartu Vanglas kehakultuuriga tegelemise võimaldamisel rikutud. Kaebaja peab arvestama, et eelkõige viibib ta vanglas, mille põhieesmärk on kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamine ja õiguskorra kaitse ning kinnipeetavatel ei ole võimalust endale kinnipidamistingimusi valida. Kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kaebajal on võrdsed võimalused teiste kinnipeetavatega kehakultuuriga tegelemiseks ning vangla neid piiranud ei ole.

14. Kuna vanglale ei tulene ühestki õigusaktist kohutust tagada kaebajale spordihoone jõusaali kasutamist, siis ei saa ka kohus selleks vanglat kohustada ning selline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Samale seisukohale asus ka Riigikohus oma 07.12.2009 otsuses nr 3-3-1-5-09. Eelnimetatud otsuse punktis 43 märkis Riigikohus, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, kuna tema poolt väidetu ei kuulu ühegi normi kaitsealasse, mistõttu jätab XXX kaebuse rahuldamata.

15. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik