1-14-578/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. septembril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-578 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi

P.E süüdistus KarS § 120 ja § 122 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav P.E

elukoht: XXX (asukoht: Tartu Vangla); isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord: Tartu Maakohtu 03.09.2008. a otsusega KarS § 179 lg 1, § 121, § 142 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta 10 kuu vangistusega;

tõkend: vahistamine kohaldatud 26.09.20113, kahtlustatavana kinni peetud 24.09.2013 ja 21-23.08.2013

vandeadvokaat Mare Laur

Kaitsja

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.E KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.E KarS § 122 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2

KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.E-le liitkaristuseks 1 (üks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 21.- 23.08.2013. a, s.o 3 (kolm) päeva, P.E poolt ärakandmisele kuuluv liitkaristus on 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda P.E karistuse kandmise aja algust alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 24. septembrist 2013. a.

KrMS § 3101 alusel kohaldada P.E-le lähenemiskeeldu kannatanu E.T. suhtes 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuupäevast järgmiselt: keelata P.E

läheneda E.T. teadaolevatele elukohtadele töökohale ja (käesoleval ajal XXX), mujal temale lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit; keelata igasugune suhtlemine E.T.

ga, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, mobiiltelefon, internet, post jm) kaudu.

P.E-le kohaldatud tõkend – vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.E-lt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (viissada kolmkümmend kaks) eurot senti, riigi õigusabi kulud

532 50 873

(kaheksasada seitsekümmend kolm) eurot senti, ekspertiisi maksumus (kakssada 60 255 viiskümmend viis) eurot, toimikust koopia tegemise kulu eurot. 0,45

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et P.E on õigus menetluskulud summas

1661

(üks tuhat kuussada kuuskümmend üks) eurot senti tasuda alates 55 ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või

EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal).

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

P.E süüdistatakse selles, et tema isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kasutas järjepidevalt füüsilist vägivalda abikaasa E.T. suhtes, mis seisnes selles, et tema: aprilli lõpus 2013 Tartus XXX kasutas füüsilist vägivalda elukaaslase E.T. suhtes, mis seisnes selles, et võttis E.T. käsivartest kinni ja viskas kannatanu vastu diivanit rohkem kui ühel korral, nii et E.T. lõi pea vastu seina. mai kuus 2013 Tartus XXX vähemalt ülepäeviti kasutas füüsilist vägivalda elukaaslase E.T. suhtes, mis seisnes selles, et võttis E.T. l käsivartest kinni ja viskas kannatanu vastu ust, diivanit või seina, samuti lükkas ühe käega vastu kannatanu õlga, rinda, selga või kätt.

juuni kuus 2013 Tartus XXX vähemalt kolme päevaste vahedega kasutas füüsilist vägivalda elukaaslase E.T. suhtes, mis seisnes selles, et võttis E.T. l käsivartest kinni ja viskas kannatanu vastu ust, diivanit või seina, samuti lükkas ühe käega vastu kannatanu õlga, rinda, selga või kätt. 09.07.2013 Tartus XXX kasutas füüsilist vägivalda abikaasa E.T. suhtes, mis seisnes selles, et seisis istuva E.T. ette ja lõi lahtise käega 5 korral vastu kannatanu vasak ja parempoolset meelekoha ja kõrvade piirkonda. 10.07.2013 Tartus XXX kasutas füüsilist vägivalda abikaasa E.T. suhtes, mis seisnes selles, et lõi lahtise käega E.T. vastu kõrvu kahel korral ning seejärel viskas käekotiga magamistuppa suundunud kannatanule vastu otsaesist ja nina. 27.07.2013 Tartus XXX kasutas füüsilist vägivalda abikaasa E.T. suhtes, mis seisnes

selles, et hakkas E.T. kätega kordi tõukama vähemalt 5 korral, mille tagajärjel kannatanu kukkus diivanile, põrandale ja vastu lauda ning seejärel lõi jalaga E.T. le vastu parempoolset külge alaselga, mille tagajärjel kukkus kannatanu vastu köögi seina.

ajavahemikul 23.08.2013 kuni 05.09.2013 Tartus XXX kasutas füüsilist vägivalda abikaasa E.T. suhtes, mis seisnes selles, et sellel ajavahemikul on vähemalt 4 korral jõuga lükanud E.T. , nii et viimane on pikali kukkunud ning pigistanud kätega jalgadest reite piirkonnast. 09.09.2013 Tartu Võru 235 asuva Rehe Hotelli juures mahajäetud hoones kasutas tüli käigus füüsilist vägivalda oma abikaasa E.T. suhtes, mis seisnes selles, et lõi ühel korral rusikaga ja seejärel kohe ühel korral labakäega vastu kannatanu paremat näopoolt ning rusikaga keresse paremale poole. Seejärel tõukas kätega E.T. kolmel korral voodisse pikali, kui kannatanu püsti tõusis. Viimasel korral, kui E.T. voodiäärele istukile tõusis, haaras P.E kahe käega kannatanul vasakust jalast ja väänas seda.

P.E on põhjustanud kannatanule E.T. le suurt füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellega pani P.E toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise.

Veel süüdistatakse P.E selles, et tema 11.09.2013 Tartus Sõbra 54 läheduses tänaval ütles E.T. le, et „sinu lits ma tapan ära ja sinu litsist ema ka“ ning lubas seejärel mõlemad

4

põlema panna. E.T. tunnetas P.E taolisest käitumisest reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna P.E on tema suhtes varasemalt olnud vägivaldne. Sellega pani P.E toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kusjuures kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.E-le karistuseks 3 kuud vangistust ja KarS § 122 järgi 1 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.E-le liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.-23.08.2013.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva

vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates P.E kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 24.09.2013.a.

KrMS § 3101

järgi kohaldada P.E-le lähenemiskeeldu kannatanu E.T. suhtes kolmeks aastaks, keelates temal läheneda E.T. le teadaolevatele elukohtadele (käesoleval ajal XXX), töökohale ja ka mujal lähemale kui viiskümmend meetrit ning igasuguse suhtlemise E.T. ga, muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, mobiiltelefon, internet, post jm) kaudu.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.E

süüdi tunnistada KarS § 120 ja § 122 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 576 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 297.60 eurot, kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 255 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

5

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja seejärel võimalust neid tasuda ositi ühe aasta jooksul.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. P.E tuleb hüvitada

menetluskulusid kokku 1661,55 eurot, mis on ilmselgelt liiga suur summa, et seda korraga tasuda. P.E kannab käesoleval ajal karistust ja tal pole sissetulekuid. Samas on P.E töövõimeline isik, kellel ülalpeetavaid pole ning vabanemisel on tal võimalik

minna tööle ja asuda menetluskulusid hüvitama. Seega puuduvad alused menetluskulude

vähendamiseks. Arvestades menetluskulude suurust, annab kohus P.E-le aega nende tasumiseks ühe aasta.

Ingeri Tamm Kohtunik