3-14-52235/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52235 Haldusasi

Menetlustoiming E.S.i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014 protokollilise otsuse nr 15-8 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutuse tegemiseks kaebuse uuesti läbivaatamiseks ja aukohtumenetluse algatamiseks.

Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1.Tagastada E.S.i kaebus läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

E.S. esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2014 kaebuse, milles palub kohtul tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014 protokollilise otsuse nr 15-8 ning teha Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutus vandeadvokaadi Rauno Ligi suhtes esitatud kaebuse uuesti läbivaatamiseks ja aukohtumenetluse algatamiseks. Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014 protokollilise otsusega nr 15-8 otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi Rauno Ligi suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

2

Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 6 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg 1 lg 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.

Käesoleval juhul on AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isik esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Rauno Ligi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt on vandeadvokaat hoolimata kohtu keelust andnud kõrvalistele isikutele kohtu poolt salajaseks kuulutatud dokumente.

Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta ega saa seega ka tema subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikkuda. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus vaidlustatud aukohtu otsuse osas on selle otsuse adressaadil, st advokaadil, kelle suhtes aukohtumenetluse algatamise või mittealgatamise otsus tehakse. Samuti ei tulene aukohtumenetluse mitte algatamise otsuse vaidlustamisõigust AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isikule muudest õigusaktidest. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebus.

Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruse asjas nr 3-09-1589 punktis 8 on kohus leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või sellest keeldumisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu ning kaebajal puudub õigus nõuda advokaatide distsiplinaarkorras karistamist. Kohtupraktikas on sarnaseid seisukohti avaldatud ka teistes jõustunud kohtulahendites (näit. haldusasjades nr 3-13-1538, nr 3-09- 2550, nr 3-09-1166 jt).

AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise, algatamisest keeldumise või lõpetamise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, realiseerinud AdvS § 16 lg-st 1 tuleneva õiguse. Kohus märgib, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vandeadvokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidis kohus järgmist: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus

3

kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust.“

Kohus kordab, et kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmist ja tema distsiplinaarkorras karistamist. Kohus leiab, et vandeadvokaadi Rauno Ligi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja tema suhtes tehtud aukohtumenetluse mittealgatamise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata.

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik