1-14-6648/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-6648 Kohtukoosseis Kohtunikud Andres Parmas, Pavel Gontšarov, Orvi Tali Kriminaalasi L.S-i süüdistuses KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. augusti 2014. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav L.S ; süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo Süüdistatav L.S, ik: XXX, varem kriminaalkorras

karistatud seitsmel korral, vahistatud alates 7. augustist 2014 Prokurör Prokuröri abi Natalja Kutepova Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.S-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

2. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista L.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks 72,00 (seitsekümmend kaks) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks.

3. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pangas EE351010052031000004 või Swedpangas nr EE502200221014193355, Danske Bank AS

Eesti filiaalis EE401700017002872300, Nordea

Bank Finland PLC eesti filiaalis

EE873300333499990003, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.S-ile esitati süüdistus ja ta anti kohtu alla KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et ta juhtis tahtlikult 7. augustil 2014 kella 20:45 ajal

Maardu linnas, Keemikute ja Haigla tänavate ristmikul, liikudes Noorte tänava suunas, mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholi

sisaldus väljahingatavas õhus 1,06 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus

0,96 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1 (mootorsõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis).

2. Harju Maakohtu 9. augusti 2014. a otsusega lühimenetluses (kiirmenetluse korras) tunnistati L.S esitatud süüdistuses süüdi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuu pikkuse

vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KarS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes

L.S-ile ära kantavaks karistuseks üks aasta vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. jaanuari 2013. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuu ja 23 päeva võrra ning mõisteti L.S-ile liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja kakskümmend kolm päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti L.S-ilt lisakaristusena üheks aastaks ja kuueks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

Maakohus kohaldas L.S-ile tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni. Vahistamise algusajaks loeti seejuures L.S-i kinnipidamise päev, s.o 7. august 2014. L.S-ilt mõisteti välja sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 198 eurot, määrates, need summad tasumisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul.

3. Maakohus leidis, et L.S-i süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises on tõendatud tema enda ütluste, tunnistajana üle kuulatud politseiametniku

ütluste, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli alusel. L.S-ile karistust mõistes märkis maakohus, et pelgalt rahaline karistus

ei vasta L.S-i süü suurusele ega ole piisav mõjutamaks teda uute kuritegude

toimepanemisest hoiduma. Kohus arvestas süüd kergendava asjaoluna L.S-i puhtsüdamlikku kahetsust, kuid leidis, et kuna varasemad korduvad karistused mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ei ole suutnud süüdistatavale mõju avaldada, tuleb teda karistada vangistusega. Vangistuse mõistmist tingivad selles olukorras ka üldpreventiivsed kaalutlused. Samuti märkis maakohus, et arvestades L.S-i liiklusalast käitumist, tuleb talle kohaldada ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

APELLATSIOONID

4. Harju Maakohtu 9. augusti 2014. a otsuse peale esitasid L.S ja tema apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule.

4.1. Kaitsja taotleb L.S-ile mõistetud karistuse kergendamist. Ta märgib, et L.S kahetseb oma tegu ja lubab edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ta on varasemaid karistusi kohusetundlikult täitnud. Seetõttu oleks piisav, kui L.S-ile mõistetud karistus pöörataks täitmisele üksnes osaliselt.

4.2. Ka süüdistatav oma apellatsioonis taotleb karistuse kergendamist, leides, et üheaastane vangistus on põhjendamatult karm. Samuti märgib ta, et tunnistab täielikult oma süüd ning et tal on vabaduses olemas kindel töökoht. Vabaduses saaks ta toetada enda ülalpeetavat alaealist last ja tasuda menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsioonidega, millel

puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonides esitatud seisukohti ei saa küll lugeda asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et apellantide taotlused mõista süüdistatavale kergem karistus, on perspektiivitud. Maakohus on mõistetavat karistust korrektselt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Karistuse raskus on proportsioonis L.S-i süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et mõlemad apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls- st 2 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

9. Kaitsja on apellatsioonikohtule koos apellatsiooniga esitanud taotluse õigusabiga seotud

kulutuste kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 72 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja nõuetekohane ning kaitsjale tuleb riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks määrata taotluses märgitud summa. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel

need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega esitatud apellatsioonid, kui

põhjendamatud läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jäi apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

Andres Parmas

Pavel Gontšarov

Orvi Tali