1-13-9528/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9528 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. septembri

2014 määrus vangistusest elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu J.I kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 12. septembri 2014 määrus J.I elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 25.10.2013 otsusega tunnistati J.I süüdi KarS § 263 p-de 1, 4 ja KarS § 274 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.11.2013 ja lõpeb 11.08.2015.

2. Tartu Vangla esitas 17.06.2014 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav J.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 12. septembri 2014 määrusega jäeti J.I talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata tuginedes järgmisele argumentatsioonile.

3.1. Võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku, toimepandud kuritegude raskust ja laadi, leidis kohus, et seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel J.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega.

3.2. J.I on kriminaalkorras eelnevalt karistatud ja kannab hetkel karistust avaliku korra raske rikkumise ning vägivalla eest võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku vastu. Kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal ning alkoholi liigtarvitamise ja grupi mõjul.

3.2. Kohus pidas positiivseks, et vangistuse ajal on J.I läbinud sotsiaalprogrammid

12 sammu, Sinu valik ja Eluviisitreening, tegelenud spordiga ning vabanemisel on tal olemas nii elukoht kui ka töökoht. Vangistuse jooksul ei ole J.I-le mõistetud distsiplinaarkaristusi ja süüdimõistetu näitab üles kõrget motivatsiooni tegeleda

alkoholiprobleemiga ning maandada sellest tulenevalt kuritegude toimepanemise riske. Hoolimata kõigest positiivsest, mis J.I iseloomustab, ei pidanud maakohus siiski võimalikuks süüdimõistetut käesoleval ajal vabastada. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.I kaitsja advokaat E. Laine, kes palub tühistada 12.09.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

4.1. Kaitsja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et J.I kannab reaalset vangistust esmakordselt. Kohtupraktikas leitakse, et pärast esmakordse karistuse kandmist jätkab isik suurema tõenäosusega vabaduses õiguskuulekat elu. Ka Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset elektroonilise järelevalve alla vabastamist. Lisaks tuleb arvestada, J.I on ka varasemalt elektroonilise järelevalve all viibinud ja selle nõudeid korrektselt ning probleemideta täitnud.

4.2. J.I käitumine karistuse kandmise ajal on olnud läbivalt positiivne. Ta on olnud viisakas ja tasakaalukas suhtlemisel nii vanglaametnike kui kaaskinnipeetavatega ega pole andnud põhjust distsiplinaarkorras karistamiseks. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme ning on näidanud üles kõrget motivatsiooni riskide maandamisega tegelemiseks ning varasemast kuritegelikust käitumisest hoidumiseks. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu, Sinu valik ning ka sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi Eluviisitreening.

4.3. Vabaduses on J.I olemas kõik eeldused seaduskuulekaks eluks. Tal on kindel elukoht Mustvees elamus, kus elavad tema abikaasa, tütar ja vanaema. Kinnipeetaval on lähedastest koosnev toetav tugivõrgustik ning võimalus asuda tööle OÜ-s XXX võsalõikajana ja vajadusel ka lähedaste materiaalne toetus.

4.4. Seonduvalt alkoholi tarvitamisest lähtuva ohuga märgib kaitsja, et J.I on valmis katseajaks võtma endale kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Juba enne süüdimõistmist soovis J.I pöörduda alkoholivastase depoosüsti tegemiseks A-polikliinikusse, mis jäi aga teostamata temast sõltumatutel asjaoludel. Vabanedes kavatseb kinnipeetav nimetatud plaani teoks teha. Kontrolli J.I käitumise üle vabaduses aitaks tagada kriminaalhooldaja ja elektrooniline valve.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, leiab ringkonnakohus, et J.I tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, ei ole J.I ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal võimalik.

6.1. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et J.I puhul on vangistuse jooksul näha tuntavaid positiivseid muutusi. Isik on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ning tema käitumine on üldiselt olnud eeskujulik. J.I puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta käitub nii ametnikega kui kaaskinnipeetavatega suheldes viisakalt. Kinnipeetav näitab ülesse motivatsiooni edaspidi hoiduda kuritegelikust käitumisest ning soovib tegelda probleemidega, mis on varasemalt sellist käitumist põhjustanud. Ka J.I elutingimused vabaduses on head: tal on eluja töökoht ning lähedaste toetus. Kuigi süüdimõistetut iseloomustavad andmed on üldiselt positiivsed, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegusid, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel põhjendatud.

6.2. Varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud J.I pani katseajal toime mitu avaliku korra raske rikkumise episoodi ja ründas ametikohuseid täitvat abipolitseinikku. Kuna ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist ka kriminaalpoliitilise küsimusega, siis saadaks

J.I ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel ühiskonnale vastuolulise signaali. Kohtul tuleb aga ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel lähtuda ka üldisest õiglustundest ja kinnitada, et katseajal uute kuritegude, sh võimuesindaja vastu toime pandud kuritegude toimepanemine, ei ole aktsepteeritav. Eelnevast tulenevalt ei ole J.I iseloomustavad positiivsed asjaolud hetkel piisavalt mõjusad ning kinnipeetav tuleb jätta vabastamata.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 12. septembri 2014 määrus muutmata ja J.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma