3-14-51405/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51405

Haldusasi

Andres Mägi kaebus Maksu- ja Tolliameti 20. mai 2014. a

korralduse nr 13-7/454-10 ja 11. juuni 2014 vaideotsuse nr 6-

1/2204 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse

esitaja

–

Andres

Mägi,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Kaidar Sultson

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Marika

Salmistu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta Andres Mägi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, st hiljemalt 3. novembril 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA või maksuhaldur) kohustas 06.02.2014 korraldusega nr 13-

7/454-4 maksukorralduse seaduse (MKS) § 59 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel Andres Mägi esitama

2011. a mai kuni juuli kohta dokumente Energofest OÜ (likvideerimisel) maksumenetluses. A.

Mägi vaidlustas nimetatud korralduse halduskohtus (haldusasi nr 3-14-50515).

2. MTA kohustas 20.05.2014 korraldusega nr 13-7/454-10 (edaspidi ka 20.05.2014

korraldus või vaidlustatud korraldus) Andres Mägi MKS § 59 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel

dokumentide esitamiseks Energofest OÜ (likvideerimisel) maksumenetluses.

Korralduse põhjenduste kohaselt vajas maksuhaldur teavet Energofest OÜ (likvideerimisel)

maksuvõla tekkimise põhjuste ja tasumise kohustuse täitja kohta. Nimetatud äriühing ei

tasunud 2011. a juulis deklareeritud maksukohustusi ja sellest tulenev maksukohustuste suurus

oli 06.02.2014 seisuga kokku 35 840,44 eurot. Kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-36255

määrati Energofest OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks A. Mägi, kes oli ka äriühingu

likvideerijaks alates 27.07.2011.

3. A. Mägi esitas MTA 20.05.2014 korralduse peale vaide, mille MTA jättis 11.06.2014

vaideotsusega nr 6-1/2204 (edaspidi ka 11.06.2014 vaideotsus või vaidlustatud vaideotsus)

rahuldamata.

Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole MTA 06.02.2014 korralduse nr 13-7/454-10 sisu

identne Energofest OÜ (likvideerimisel) maksumenetlust puudutava MTA 20.05.2014

korraldusega, sest nimetatud kaks korraldust puudutavad erinevaid perioode. Asjaolu, et

kaebaja vaidlustas MTA 06.02.2014 korralduse nr 13-7/454-10 Tallinna Halduskohtus ja asja

menetlus on pooleli, ei välista uue, sarnase korralduse andmist.

MTA 20.05.2014 korraldusega ei küsitud dokumente A. Mägilt kui kolmandalt isikult, vaid kui

äriühingu dokumentide hoidjalt ja likvideerijalt. Harju Maakohtu 16.12.2013 määrusest

tsiviilasjas nr 2-13-36255 selgub, et kohus lõpetas Energofest OÜ (likvideerimisel)

pankrotimenetluse raugemise tõttu ilma pankrotti välja kuulutamata. Maakohtu määruse

kohaselt määrati A. Mägi Energofest OÜ (likvideerimisel) likvideerijaks osanike 07.07.2011

otsusega. Kuigi äriregistris oleva kande kohaselt on alates 18.12.2013 kantud äriregistrisse

ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Terje Eipre ning samal päeval on A. Mägi

volitused likvideerijana märgitud lõppenuks, ei ole A. Mägi volitused likvideerijana

äriseadustiku (ÄS) § 207 lg 1-3 tulenevalt siiski lõppenud, sest A. Mägi ei ole tagasi kutsutud

ja ta ei ole ka ise likvideerijana tagasi astunud. Ehkki pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu pannakse äriühingu likvideerimise kohustus kohtu määratud

ajutisele pankrotihaldurile, ei tulene pankrotiseadusest (PankrS), tsiviilseadustiku üldosa

seadusest (TsÜS) ega ÄS-st, et sellega lõppeks osaühingu osanike poolt määratud likvideerija

esindusõigus. Osaühingu likvideerija on osaühingu seaduslik esindaja, mitte kolmas isik MKS

§ 61 mõttes. Antud juhul peab A. Mägi likvideerijana tagama äriühingu MKS §-s 56 sätestatud

kaasaaitamiskohustuse täitmise ning maksukohustuslase seadusliku esindajana esitama MTA

20.05.2014 korraldusega nõutud dokumendid.

Kuna MKS § 146 lg 2 järgi peatub vaide esitamisega üksnes MKS §-de 61 või 62 alusel

kolmandale isikule antud korralduse täitmine, ei ole kaebajale tehtud korralduse täitmine

peatunud ja see kuulub viivitamatult täitmisele.

4. A. Mägi esitas 08.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.05.2014

korralduse nr 13-7/454-10 ja 11.06.2014 vaideotsuse nr 6-1/2204 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. A. Mägi leiab, vaidlustatud korraldus ja vaideotsus tuleb tühistada järgmistel põhjustel:

1)

Maksuhaldur esitas kaebajale juba 06.02.2014 korralduse nr 13-7/454-4, millega

kohustas A. Mägit dokumentide esitamiseks. Nimetatud korraldus on sisult sarnane käesoleva

vaidluse esemeks oleva korraldusega. A. Mägi vaidlustas 06.02.2014 korralduse nr 13-7/454-4

halduskohtus ja kohtumenetlus ei ole veel lõppenud. Uue samasisulise korralduse andmine

enne kohtumenetluse lõppemist ei ole kooskõlas menetlusökonoomika ja mõistlikkuse

põhimõttega;

2)

Vaidlustatud korralduses puudub selle andmise õiguslik ja faktiline alus;

3)

Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks pöördunud teabe ja

dokumentide nõudmiseks eelnevalt Energofest OÜ (likvideerimisel) poole, kuid see on MKS §

61 lg 2 alusel kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmise kohustuslik eeltingimus;

4)

Õige pole 11.06.2014 vaideotsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt kaebajat ei

käsitletud vaidlustatud korralduses kolmanda isikuna, kuna A. Mägi on kohtumäärusega asjas

nr 2-13-36255 määratud Energofest OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks ja A. Mägi on

Energofest OÜ (likvideerimisel) likvideerija. Äriregistri kohaselt oli A. Mägi Energofest OÜ

(likvideerimisel) likvideerija 27.07.2011-18.12.2013. Alates 18.12.2013 on Energofest OÜ

(likvideerimisel) esindusõiguslik isik T. Eipre, kes on ajutine pankrotihaldur likvideerija

ülesannetes. ÄS § 58 kohaselt määratakse dokumentide hoidjale kohustused siis, kui juriidiline

isik kustutatakse äriregistrist. Praegu ei ole Energofest OÜ (likvideerimisel) äriregistrist

kustutatud. Isegi kui A. Mägi oleks äriregistrisse kantud likvideerijana, dokumentide hoidjana

või juhatuse liikmena, oleks ta maksumenetluse objektiks oleva juriidilise isiku suhtes ikkagi

kolmas isik;

5)

Kuna A. Mägi on Energofest OÜ (likvideerimisel) maksumenetluses kolmas isik, on

vaidlustatud korralduse täitmine MKS § 146 lg 2 alusel peatunud.

6. MTA vaidleb kaebusele vastu järgmistel põhjustel:

1)

Maksuhaldur on vaidlustatud korralduse andmisel tuginenud MKS § 10 lg 2 p 3, § 29

lg 1 ja § 62 lg 1 ning korralduse faktiline põhjendus on selle esimese lehekülje viiendas ja

kuuendas lõigus;

2)

Maksuhaldur ei käsitlenud A. Mägi 06.02.2014 korralduses kolmanda isikuna.

Energofest OÜ (likvideerimisel) endine juhatuse liige ja likvideerija A. Mägi oli kohtumääruse

alusel Energofest OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidja ning vaidlustatud korraldusega

nõutud dokumendid olid A. Mägi valduses. Kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-39-05 on

äriregistri kanne deklaratiivne, mitte õigust loov, seega ei lõppenud A. Mägi volitused

likvideerijana 18.12.2013 ajutise pankrotihalduri määramisega. PankrS § 36 lg 1 tulenevalt ei

ole ajutisel pankrotihalduril vara valitsemise ja käsutamise õigust, vaid need on äriühingu

seaduslikul esindajal, kelleks antud juhul oli osaühingu likvideerijaks määratud A. Mägi.

Ajutine pankrotihaldur ei täida oma ülesandeid esindusõiguse, vaid pankrotihalduri ametist

tuleneva pädevuse alusel;

3)

Vaidlustatud korraldus oleks õiguspärane ka juhul, kui A. Mägi käsitleda kolmanda

isikuna, sest maksuhaldurile oli teada, et A. Mägilt nõutud dokumendid ei olnud

maksukohustuslase, st Energofest OÜ (likvideerimisel) valduses ja seega oleks nende

dokumentide nõudmine maksukohustuslaselt olnud sisutu;

4)

Kuna A. Mägi on Energofest OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja, mitte kolmas

isik, ei ole vaidlustatud korralduse täitmine MKS § 146 lg 2 alusel peatunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asja lahendamisel on määrava tähtsusega, kas A. Mägi tuli vaidlustatud korralduse

andmise ajal käsitada Energofest OÜ (likvideerimisel) maksumenetluses kolmanda isikuna,

nagu arvab kaebaja, või nimetatud äriühingu seadusliku esindajana, nagu leidis maksuhaldur.

8. Äriregistri andmetel oli kaebaja alates 07.07.2011 Energofest OÜ (likvideerimisel)

osanik ja alates 27.07.2011 selle likvideerija. Juhatuse liikmest likvideerijana on kaebaja

äriühingu seaduslik esindaja (TsÜS § 34 lg 1, § 41 lg 2, 3 ja 5, ÄS § 206 lg 1).

9. Kaebaja esindusõigus ei lõppenud ajutise halduri T. Eipre määramisega likvideerija

ülesannetesse (Harju Maakohtu 16.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-13-36255). Pankrotihaldur

ei ole alates 01.01.2010 kehtiva PankrS § 541 lg 1 kohaselt võlgniku esindaja, vaid täidab

seadusest tulenevaid ametikohustusi enda nimel, sh teeb pankrotivaraga tehinguid ning osaleb

võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Seega ei

ole pankrotihaldur käsitatav mitte juriidilise isiku juhatust asendava organina, vaid eristaatuses

subjektina, kes seadusega temale pandud ametiülesannetest tulenevalt omab õigust teha enda

nimel tehinguid ja muid toiminguid pankrotivaraga (vt Kalev Saare „Eraõigusliku juriidilise

isiku organi liikmete õigussuhted“, Juridica VII/2010; kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE

seletuskirja lk 42). Sama põhimõte kehtib ka ajutise halduri kohta, kellele maakohus pani

likvideerija ülesanded. Kuna pankrotihalduril ja ajutisel halduril on vaid oma ametikohustustest

tulenevad ülesanded ja nad ei ole äriühingu seaduslikud esindajad, siis jääks vaidlusalune

äriühing ilma seadusliku esindajata, kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tema ei olnud alates

18.13.2013 enam vaidlusaluse äriühingu seaduslik esindaja.

10. Kuigi äriregistri kandest nähtuvalt on kaebaja roll likvideerijana lõppenud 18.12.2013, ei

saanud see lõpetada tema seadusliku esindaja rolli. Esindusõiguse tekkimise aspektist ei oma

eraõiguslike juriidiliste isikute puhul juhatuse liikme kohta registrisse kande tegemine

õiguslikku tähendust. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtav kanne (nii juhatuse liikmena

sissekandmine kui ka sealt kustutamine) on deklaratiivse iseloomuga ning omab tähendust

üksnes kolmandate isikute suhtes. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud,

kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (vt Kalev Saare „Eraõigusliku

juriidilise isiku organi liikmete õigussuhted“, Juridica VII/2010; Riigikohtu 10.10.2007 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07). Likvideerija volitused saavad lõppeda vaid osanike otsusel või

seadusest tulenevatel juhul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oli vaidlustatud korralduse andmise

ajal osanike otsusega likvideerija kohalt tagasi kutsutud (ÄS § 207 lg 1, TsÜS § 41 lg 6) või

sellelt kohalt ise tagasi astunud (ÄS § 207 lg 3). Samuti ei kutsunud äriühingu pankrotiavaldust

menetlenud maakohus tsiviilasjas nr 2-13-36255 kaebajat likvideerija kohalt tagasi (ÄS § 207

lg 2, TsÜS § 41 lg 7). Seega ei olnud kaebaja seadusliku esindaja õigused lõppenud.

11. Juriidiline isik saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse juriidilise

isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5). Seega ei saa juriidilise isiku seadusliku esindaja poole

pöördumist lugeda pöördumiseks kolmanda isiku, vaid juriidilise isiku poole. Kaebajal

Energofest OÜ (likvideerimisel) seadusliku esindajana oli MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus

täita MKS-st ja maksuseadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised kohustused, sh kohustus

anda maksuhaldurile teavet ja dokumente maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta

(MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1). Sellist teabe ja dokumentide nõudmist ei saa käsitada kui teabe ja

dokumentide nõudmist kolmandalt isikult.

12. Eespool toodud põhjendusi arvestades on maksuhaldur vaidlustatud korralduse andmisel

õigesti tuginenud MKS § 59 lg-le 1 ja § 62 lg-le 1. Maksuhaldur on korralduses selgitanud, et

vajas teavet Energofest OÜ (likvideerimisel) maksuvõla tekkimise põhjuste kohta, sest

nimetatud äriühing ei tasunud 2011. a juulis deklareeritud maksukohustusi. Seega ei saa

korraldust tühistada õigusliku või faktilise aluse puudumise tõttu. Kuna maksuhaldur on

kaebajat õigesti käsitanud maksukohutuslase seadusliku esindaja, mitte kolmanda isikuna, ei

ole maksuhaldur eksinud ka MKS § 61 lg 2 sätestatud kohustuse vastu pöörduda enne

kolmandalt isikult teave nõudmist esmalt maksukohutuslase poole.

13. Mis puudutab kohtuvaidlust haldusasjas nr 3-14-50515, siis kaebaja möönab samuti, et

nimetatud haldusasja esemeks olev korraldus ei ole identne käesoleva haldusasja esemeks

oleva korraldusega. Käesolevas asjas vaidlustatud korralduse andmise otstarbekuse üle enne

lõpliku lahendi jõustumist haldusasjas nr 3-14-50515 võib vaielda, kuid õiguslikku keeldu

maksuhalduril uue korralduse andmiseks ei olnud. Pelgalt ebaotstarbekuse tõttu ei saa kohus

haldusakti tühistada.

14. Kohus märgib, et kuna maksuhaldur tegi korralduse kaebajale kui Energofest OÜ

(likvideerimisel) seaduslikule esindajale, mitte kui kolmandale isikule, siis ei peatunud

korralduse täitmine MKS § 146 lg-s 2 sätestatud ajaks, vaid kaebajal tuli täita korraldus

maksuhalduri antud tähtajaks.

15. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlusalune korraldus ja vaideotsus olid

õiguspärased ning kaebus nende tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

16. Kuna vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule

ettenähtud tähtajaks esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

Monika Laatsit

/allkirjastatud digitaalselt/