3-14-318/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-318 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise summas 500 eurot välja mõistmiseks seoses majandustööde tegemise eest ebavõrdse tasustamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määrus muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab hüvitist 500 eurot, kuna 18.12.2013 jagati talle kaupluse tellimisleht, millel oli summa 4,66 eurot, kuid kambrikaaslase omal oli 4,74 eurot. A. Maksimovi hinnangul on talle kahju tekitatud asjaoluga, et teised kinnipeetavad said analoogilise või suurema rahasumma töötamise eest, kuid töötasid A. Maksimovist vähem kui tema ise. Tartu Vangla jättis 17.03.2014. a otsustusega nr 1-13/274-2 A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 11). 2. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise summas 500 eurot välja mõistmiseks. Kaebuse kohaselt määras Tartu Vangla nii kaebaja kui ka kinnipeetavad N. Kohtovi ja V. Vesingi majandustöödele, kuid kaebajale maksti novembrikuu eest 4,66 eurot, V. Vesingile 4,74 eurot ja N. Kohtovile 5 eurot. V. Vesing ei töötanud laupäeviti ning N. Kohtov ei sorteerinud prügi, kuid mõlemad kinnipeetavad said kaebajast rohkem tasu. Kaebus sisaldab ka taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebajal ei ole tööd, sissetulekut ega vahendeid arveldusarvel. 3. Tartu Halduskohus jättis 22.04.2014. a määrusega A. Maksimovi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks.

Halduskohus leidis, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul oli 6,85 eurot. Samas on menetlusabi andmine seotud kavandatava menetluses osalemise edukusega. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist, kuid tõenäoline ei ole, et võimaliku eksimusega majandustööde eest makstava tasu arvestamisel oleks täidetud mõni riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 toodud mittevaralise kahju hüvitamise koosseis. Eeltoodu tõttu ei ole põhjust hinnata kaebaja osalemist menetluses edukaks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse kohaselt on kaebajale arusaamatu, kust peab võtma töötu kinnipeetav 15 eurot riigilõivu tasumiseks. Seadus peab olema kaebaja poolel, sest vangla tegi finantsilise valearvestuse ja saada tehtud töö eest kuus tasu vähem kui 5 eurot, on inimese alandamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.04.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 6. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega ei ole isiku maksejõuetus selline asjaolu, mis vabastaks ta automaatselt riigilõivu tasumisest. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et isik on maksejõuetu ja ei ole võimeline tasuma riigilõivu. Samas on halduskohus õigustatult leidnud, et kuna kaebajale ei saanud võimaliku eksimusega majandustööde teostamise eest makstava tasu arvestamisel tekkida RVastS § 9 lg-s 1 toodud alustel mittevaralist kahju, siis ei ole tema menetluses osalemine eeldatavalt edukas ja puudub alus tema riigilõivust vabastamata jätmiseks sellel alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Einar Vene Agu Timmi 2 2