3-14-51214/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 2.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51214 Haldusasi Mati Kinga kaebus Viru Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 50 000 eurot väljamõistmiseks seoses valju muusika mängimisega jalutusboksis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Kinga määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a määrus muutmata ja Mati Kinga määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Mati King esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, paludes hüvitist summas 50 000 eurot seoses kannatusega, mis põhjustati valju muusika mängimisega jalutusboksides. Taotluse kohaselt alandab valju heli saatel jalutamine inimväärikust ning kahjustab tervist. M. King on pidanud iga päev üks tund valju heli kuulma, mis häirib ning kinnipeetavad on sunnitud valjust helist üle karjuma.

Viru Vangla jättis 16.06.2014. a otsustusega nr 6-16/128-2 (tl 11-12) M. Kinga kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. M. King esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise summas 50 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt on P-2 osakonna koridoris ja jalutusboksides liiga valjult mängiv raadio kahjustanud tema inimväärikust ja vaimset tervist. Koos kaebusega esitas M. King taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks, kuna tal ei ole piisavalt raha.

3. Halduskohus jättis 26.06.2014. a määrusega M. Kinga taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, rahuldas M. Kinga taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt ning vabastas kaebaja kohustusest tasuda riigilõivu osas, mis ületab 30 eurot. Samas jättis halduskohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja

30 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohtu määruse kohaselt oli kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek nelja kuu jooksul enne menetlusabi taotluse esitamist 82,50 eurot, mis ei võimalda tasuda täies ulatuses tema nõudest tulenevat 750 euro suurust riigilõivu ega palgata õigusalaste teadmistega esindajat. Nimetatud asjaolu ei ole aga piisavaks aluseks, et kohus saaks menetlusabi taotluse rahuldada. Kinnipeetava soovi saada talle tekitatud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist ei saa pidada tema õiguste seisukohalt ebaoluliseks ning kohtul pole veel piisavat alust järeldada, et kaebus on ilma igasuguse edulootuseta. Samas on ilmselge, et kaebaja poolt soovitud hüvitise suurus ületab kordades talle tegelikkuses tekkida võinud kahju ning tal ei ole võimalik saavutada niisuguse nõude täies ulatuses rahuldamist. Seetõttu on põhjendatud vabastada ta riigilõivu tasumisest üksnes osaliselt. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning kaebusest ei nähtu, et lisaks tema erahuvile saaks olla tegemist ka tungiva avaliku huviga. Oluline on asjaolu, et kaebaja on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud ning suutnud seejuures kaebused ise vormistada ja iseseisvalt kohtumenetluses osaleda. Käesolevas haldusasjas on kaebaja samuti kaebuse ise ilma välise õigusabita vormistanud. Kaebuses on piisavalt arusaadav faktiliste asjaolude selgitus ning üheselt mõistetav nõue. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab seda, et kohus saab talle esitatud kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu olenemata sellest, kas ja kuidas on selle esitaja ise osanud neid õiguslikult põhjendada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. M. King esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a määruse, anda kaebajale menetlusabi riigi kulul õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Määruskaebuse kohaselt suudab kaebaja ise esitada piisavalt fakte, kuid seadusi ta ei tunne ja seetõttu ongi hädavajalik anda kaebajale riigipoolset õigusabi. Kuigi kaebaja on kinnipeetav, on ta inimene, kelle vaimne tervis ja inimväärikus on hindamatud. Kaebajale on vajalik määrata riigi poolt advokaat, kuna halduskohus on erapooletu ja advokaat saab kaitsta kaebaja õigusi. Samuti ei ole õigustatud halduskohtu poolt osalise riigilõivu nõudmine summas 30 eurot. Vangla kaupluses on kallid hinnad ning kaebaja vajab ka hügieenitarbeid, kirjatarbeid ja riideid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.06.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

M. Kinga määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, on halduskohtu vaidlustatud määrusega määratud riigilõivu 30 euro suuruses summas 04.07.2014 kaebaja eest ära tasunud tema ema L.K. (tl 25). Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukohta määruskaebuses esitatud väidetele, mis on seotud kaebaja riigilõivust täieliku vabastamise taotlusega. Seega on vajalik anda hinnang ainult määruse sellele osale, mis on seotud kaebajale riigi õigusabi mittevõimaldamisega.

7. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma või taotletakse seda mittevaralise kahju nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna kaebaja on juba varasemalt mitmel korral pöördunud halduskohtusse ja saanud hakkama ka kohtumenetluses, siis on tegemist isikuga, kelle suhtes on võimalik järeldada, et ta on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Peale selle on halduskohus õigustatult leidnud, et kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul kohustus välja selgitada asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja leida õiguslikud alused, mis on vajalikud asja lahendamiseks. Peale selle on asjas esitatud mittevaraline nõue, mille suhtes ei esine avalikku huvi. Seega on riigi õigusabi andmine välistatud juba sellel alusel. Kuigi kaebaja on leidnud, et halduskohus on asjas erapooletu, siis ei nähtu määruskaebusest, milliste asjaolude pinnalt on kaebaja sellisele seisukohale asunud. Peale selle peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kui kaebaja ei ole nõus halduskohtus tehtava lahendiga, siis on tal võimalik seda vaidlustada. Eeltoodu alusel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Maili Lokk Agu Timmi