3-14-50453/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50453 Otsuse kuupäev 02.oktoober 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Janno Käsperi kaebus Tartu Vangla 03.veebruari 2014 käskkirja nr 6-2/120 tühistamiseks. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Janno Käsper Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 03.11.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 03.02.2014 käskkirjaga nr 6-2/120 karistati kinnipeetav Janno Käsperit distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et 09.01.2014 hommikuse loenduse ajal ei allunud J.Käsper peale tablettide manustamist korraldusele avada suu. Tartu Vangla 10.03.2014 vaideotsusega nr 1-11/63-2 jäeti J.Käsperi 12.02.2014 esitatud vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Kaebuse esitaja põhjendused

2. Halduskohtule esitatud kaebuses palub J.Käsper Tartu Vangla 03.02.2014 käskkirja nr 6- 2/120 tühistamist. Kaebaja märgib, et ta ei pea vajalikuks kohtule esitatud kaebuses juba eelnevalt haldusmenetluses esitatud seisukohti uuesti esitada. Täiendavalt märgib J.Käsper, et Tartu Vangla kodukorra punkt 20 on õigusvastane, kuna ükski seadus ei kohusta teda selliseks alandavaks tegevuseks, mida Tartu Vangla soovib teha.

2 Kaebaja leiab, et ta ei ole kohustatud Eesti kehtivate seaduste järgi peale ravimite manustamist avama vanglaametnikule suud, ajama keele suust välja, liigutama seda üles-alla ja külgedele. Selline kontroll ei ole vajalik ega põhjendatud ja on inimväärikust alandav. Vangla on need kannatused ise meelevaldselt loonud.

Vastustaja vastuväited

3. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Ravimeid kinnipeetavatele jagavad vanglateenistuse ametnikud, kes on kohustatud kontrollima, et kinnipeetav ka tegelikult manustab ravimit. Kinnipeetavad on kohustatud võtma kätte veekruusi, manustama ravimid koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks suu ja vajadusel liigutama keelt. Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavale vangla poolt ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja kuulis vanglaametniku poolt antud korraldust ja sai sellest aru, kuid jättis korralduse täitmata.

4. Kontroll ravimi manustamise üle tuleneb vangla julgeoleku tagamise vajadusest vältimaks ravimite kuritarvitamist ning mittesihipärast kasutamist. Ravimite mittesihipärane kasutamine (kogumine, kauplemine, tarvitamine erinevalt arsti ettekirjutusest jm) ohustab vangla julgeolekut. Kaebajat ei ole karistatud TVK p 20 rikkumise eest, vaid VangS § 67 p 1 rikkumise eest.

Kohtu seisukoht

5. Janno Käsper on palunud tühistada käskkiri, millega määrati talle distsiplinaarkaristus VangS § 67 p 1 rikkumise eest. Käskkirja järgi seisnes rikkumine selles, et 09.01.2014 kella 8.25 ajal ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele avada suu peale tablettide manustamist. Kaebajat karistati noomitusega.

6. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebajat karistati selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele avada suu peale tablettide manustamist. Kohus on seisukohal, et selline tegu on põhjendatult loetud distsipliinirikkumiseks, sest kinnipeetav on kohustatud alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetav ei või keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte. Erandina on see võimalik vaid ilmselgelt tühise korralduse puhul (RKHK 01.03.2007. a otsus haldusasjas nr 3- 3-1-103-06 p 14). Korraldus suuõõne avamiseks, et kontrollida ravimite tarvitamist, ei ole ilmselgelt tühine.

7. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg 1 kohaselt jagavad kinnipeetavatele ravimeid vanglateenistuse ametnikud, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega. Sama paragrahvi lg 3 järgi on vanglateenistuse ametnik kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Täpsem ravimite manustamise kord Tartu Vanglas on sätestatud Tartu Vangla kodukorras. TVK p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Ravimid tuleb manustada koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt. Seega oli

3 vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldus suu avamiseks vajalik selleks, et kontrollida kaebaja poolt kodukorra p-dest 20.7 ja 20.13.1 kinnipidamist. Kodukorra p 20.13.1 kohaselt on keelatud kinnipeetaval jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ja /või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid ja omada ravimeid kambris.

8. Kaebaja ei eita, et ta ei täitnud ametniku korraldust ega avanud suud. Kaebaja leiab, et vangla kodukorras sätestatud korra järgi suu avamine ja keele liigutamine on inimväärikust alandav ja vangla poolt meelevaldselt loodud. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Avatud suuõõne kontrollimine on ilmselgelt tõhusaim viis kontrollimaks seda, kas isik on ravimid manustanud ettenähtud korras (tarvitanud ravimid suu kaudu). Kontroll ravimite tarbimise üle toimub ka vangla julgeoleku tagamise vajadusest lähtuvalt. Selge on see, et ravimite kogumine, nendega kauplemine, tarvitamine arsti ettekirjutusest erinevalt, ohustab vangla julgeolekut. Nii vangla julgeoleku tagamiseks kui kaebaja enda või teiste kinnipeetavate tervisele ohtlike tagajärgede ärahoidmiseks on vanglal vajalik veenduda ravimite nõuetekohases manustamises. Kohus ei näe ravimite tarbimise kontrollimiseks teist leebemat vormi, mis ei oleks samaaegselt ka vanglale liigselt koormav. Seega tuleb vastustaja poolt kohaldatud kontrollimiseviisi pidada ka proportsionaalseks.

9. Kaebaja poolt välja toodud asjaolude alusel ei saa väita, et vastustaja on kaebajale antud korralduse puhul käitunud kaebajat alandavalt või tekitanud kaebajale mingeid kannatusi. Suu avamine ja vajadusel ka keele liigutamine võib olla teataval määral ebameeldiv, kuid sellist tegevust ei saa kuidagi lugeda inimväärikust alandavaks ega ka kollektiivseks karistusvahendiks, nagu on kaebaja vaides märkinud. VangS § 52 ei välista seejuures arsti poolt määratud ravimite andmist vanglaametnike poolt ja kontrolli all vastavalt arsti poolt määratud aegadel ja kogustes. Kui kinnipeetav ei soovi ega pea vajalikuks arsti poolt määratud ravimit manustada, tuleks sellest teavitada ravimi väljakirjutanud arsti või muud meditsiinitöötajat. Ei ole tõenäoline, et tavaolukordades kirjutab arst kinnipeetavale ravimi kinnipeetava teadmiseta või nõusolekuta.

10. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et vastustaja ametnik on vaidlusalusel juhul käitunud kaebajat alandades ja et vastustaja ei oleks veendunud vaidlustatud haldusakti õiguspärasuses. Eelneva alusel jätab kohus Janno Käsperi kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik