1-12-7143/54 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-7143 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kaitsja Monica Meristo Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu

B.V , isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.02.2012 12.02.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise B.V järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: 11.08.2014 saabus Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid B.V tingimisi enne id tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt Kuritegude dünaamika on mitmekülgne. on karistatud röövimise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja korduvalt avaliku korra raske rikku

mise ning kehalise väärkohtlemise eest. Käesolev karistus on mõistetud liiklussüüteo eest Viru Maakohtu 01.04.2013.a. otsusega nr 1 7143 KarS § 422 lg 1 alusel.

Isikule mõisteti liitkaristus teise kohtuotsusega mõistetud, kuid ärakandmata osa võrra karistuse suurendamise teel. Karistusaja alguseks loeti 12.02.2012.a. Iseloomustuse kohaselt on soodusteguriks pidurdamatu ja kontrollimatu käitumine, samuti alkoholi või narkojoove. -

Kinnipeetaval on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik ei ole omandanud põhiharidust, õpingud jäid pooleli madala motivatsiooni tõttu. Enne vangistust oli arvel Töötukassas, töötanud isik kunagi ei ole, st puuduvad tööoskused, kogemus ning harjumus. Sissetulekuks enne vangistust oli toimetulekutoetus, materiaalselt aitas isa.

Kinnipeetaval on suured võlad trahvide ja kohtukulude näol. Vabanemisel on isikul olemas töökoht. Isiku suhtlusringkonda kuulub tema perekond ema, abikaasa, lapsed, vend ja vennanaine. –

Kinnipeetav ei tunnista probleeme seoses alkoholiga, samas on joobes olles toime pannud kuritegusid narkojoobes olles toime pannud kuriteo.

– röövimise ja liiklussüüteo. Ka on isik Isik on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav tunnistab, et võib olla impulsiivne ega suuda kontrollida oma käitumist. Probleemide lahendamise oskus on nõrk, süüdistab enda probleemides teisi, kordab samu vigu ega arvesta tagajärgedega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 63%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht:

30.09.2014 kohtule esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda. Reaalses vangistuses viibib kolmandat korda. ning Kuivõrd varasemad karistused käitumiskontrollile allutamine ei

takistanud teda uute tahtlike kuritegude toimepanemisel, ei ole egne tema ennetähta vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale antud ust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime liikluskuriteo. võimal

Arvestades süüdimõistetu isikut ja toimepandud kuriteo asjaolusid, puudub veendumus, et vabaduses isik ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, seda ka elektroonilise valvega. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja viie kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on sionaalselt lühike ebaproport võrreldes talle mõistetud –

– ning tema käesoleval hetkel liitkaristusega viis aastat vangistust tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 62%. Kuna vangla on hinnanud uute kuritegude riski kõrgeks ja ei toeta eelnimetatud süüdimõistetu nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamist, ei saa ka prokuratuur

vabastamisega. Kinnipeetaval on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuri kaasnevates tegude tõsidusest ja sellega t tagajärgedest

ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsis t tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ohustatud. ühiskonna heaolu

Maakohtu istung: 08.09.2014 toimunud maakohtu istungil lubas kinnipeetav hakata vabanedes korralikuks ja tööl käima. Kodus on väikesed lapsed, keda on vaja kasvatada. Isik märkis, et on oma käitumise ja elu üle mõelnud ja aru saanud et selline eluviis ei kõlba kuhugi ja ei taha , vanglasse tagasi. Distsiplinaarkaristused on tekkinud spontaanselt ja provotseeritult. Endise kontaktisikuga olid suhted väga halvad. Ühtegi küsimust ei saanud temaga arutada. Korter, kuhu isik elama soovib asuda, on tühi. Ta märkis, et on nõus kõiki programme läbima ja alkoholiravi saama. Psühholoogiga vestlustest on kasu olnud. Kinnipeetava kaitsja märkis, et isiku miinusteks on kehtivad distsiplinaarkaristused. Viimane distsiplinaarkaristus on vaidlustatud. Kui arvestada kriminaalpoliitikat, siis on suund sellele, et rohkem vabastada tingimisi Kaitsja enne tähtaega. Elektrooniline järelevalve distsiplineerib. palus kaaluda tingimisi

enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Kui gi isikul on vabanedes olemas töökoht, puudub tal töökogemus ja harjumus. Samuti on tal suures summas tasumata nõudeid. Kohus leiab, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib isik panna toime varavastaseid süütegusid. Riigikohtu kriminaalkolleegiu -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest mi 02.11.2006 määruse nr 3

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, millest võib järeldada, et kinnipeetav ei suuda ka vangistuses viibides iguskuulekalt . õ käituda ning kehtestatud reeglitest kinni pidada

Isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Korduvast karistatusest nähtub isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Isik on olnud varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik, kuna puudub kindlus, et isiku sel korral suudab kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja katseaja edukalt läbida. Vangla on hinnanud isiku poolt t 63%- vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus le. Tegemist on kõrge riskiprotsendiga, mis välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. kohtu hinnangul

Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et B.V puhul selliseid asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule B.V-le Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp