2-14-54055/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2014, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-14-54055 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood: XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja lepinguline esindaja: Tamara XXX (e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX) Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-54055 menetlus ja kinnitada XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: 1.1 Kostja kohustub tasuma oma alaealise tütre XXX ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 177,50 eurot alates 01.10.2014.a kuni tütre täisealiseks saamiseni ja edaspidi kuni põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatise summa suureneb iga kord Vabariigi Valitsuse määrusega miinimumpalga alammäära suurendamisega. 1.2 Kostja tasub punktis 1.1 märgitud elatise hageja seadusliku esindaja XXX kontole nr XXX AS-is SEB Pank hiljemalt iga kuu 12-ks kuupäevaks (esimene makse 12. oktoobriks 2014.). 2. Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

2 (2) Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise nõudes. 01.10.2014 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-14-54055 lõpetada. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 tuleneb, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis märkinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele määruskaebust käesoleva määruse peale esitada ei saa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik