1-14-415/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 08.09.2014.a. Kohtuasja number 1-14-415 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana

Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

N.A, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.01.2014 14.10.2014 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.A

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, prokurörile. N.A-le ja

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 14. .2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A 07 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.01.2014 kohtuotsusega tunnistati N.A süüdi KarS § 199 lg 2 p

9 - § 25 lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks vangistus 45 päeva. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati N.A-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks

mõisteti vangistus 30 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.10.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 29 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 kuud ja 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.2014.a.

2

Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras

karistatud 2-l korral ning vangla viibib esimest korda. Esimene kuritegu oli seotud s

narkootiliste ainete käitlemisega, käesolev karistus on mõistetud varguse eest. Praegune kuritegu on esimesega võrreldes kergem, kuid soodustegur on jäänud samaks – majanduslik kasu ja alkoholi kuritarvitamine.

Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalset täitmiskava. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse, kuid

haridustee jätkamist peab ajaraiskamiseks. Haridusega seotud risk on olemas, kuna

kinnipeetaval puudub kutse ning ta ei oska riigikeelt. Kinnipeetav soovib pärast vanglast vabanemist minna õppima Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli, mis tal 2012.a. pooleli jäi. N.A on vanemate ülalpidamisel, ametlikult töötanud ei ole ning tasumata võlanõudeid on 1305,58 eurot. Perekonna majanduslik olukord on raske. Vabaduses puudub kinnipeetaval

kindel töökoht ja tahe töötada. Perekonda kuuluvad ema, kasuisa, poolvend ja vanaema,

pereliikmed tarvitavad alkoholi. Vangistuse ajal suhtleb lähedastega telefoni ja kirja teel.

Vabaduses oli kinnipeetav hulkuva eluviisiga, tarvitas alkoholi ja narkootikume ning tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta jätkas suhtlemist ka katseajal, v K

aatamata kohtu poolt määratud keelule. innipeetav on kergesti mõjutatav. Alkoholi on tarvitanud alates 15. eluaastast, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Samuti on N.A tarvitanud kanepit alates 15. eluaastast ning tarvitas igapäevaselt ka katseajal.

Esimene kuritegu oli seotud narkootiliste ainetega. Tunnistas oma probleemi kriminaalhooldusel ning nõustus minema ravile, kuid ravile ei jõudnud, kuna pani toime uue kuriteo.

Kinnipeetava käitumine vabaduses on olnud impulsiivne ja mõtlematu. Ei lahenda oma

probleeme sihipäraselt, vaid väldib nendega tegelemist. Olles arvel kriminaalhooldus-

osakonnas, ei olnud valmis koostööks ametnikuga ning pidas kriminaalset käitumist

normaalseks. Katseajal jätkas suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ning tarvitas narkootikume, samuti pani katseajal toime uue kuriteo.

Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 76%. Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimase kuriteo pani toime katseajal. Väärteokorras on teda karistatud 18 korda. Kinnipeetava käitumist on korduvalt arutatud ka Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse Alaealiste Komisjonis,

kuid määratud mõjutusvahendid ei ole mõju avaldanud. Katseajal tarvitas alkoholi ja narkootikume ning suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega. Oma käitumisega on näidanud,

et suhtub temale määratud karistusse ja kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Kriminaalhooldusametnik ei toetanud N.A vaba

stamist tingimisi ennetähtaega.

Prokuratuuri seisukoht. 04.09.2014 kohtule edastatud seisukohas

kinnipeetava märkis prokurör, et ei soovi võtta osa

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kinnipeetav ei ole varasemalt õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal

3

toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole põhjendatud, sest kinnipeetava varasem käitumine on näidanud, et

kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede hoidmaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Prokurör arvab, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamise ja narkootikumide tarvitamisega ning seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. V imepanemise angla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul mittevägivaldse kuriteo to

tõenäosus kahe aasta jooksul 76%. Prokuratuur ei saa nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega, kuna vangla on hinnanud uute kuritegide riski kõrgeks ega toeta kinnipeetava

vabastamist. Kuna kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude tõsidusest ja kaasnevatest

tagajärgedest ega näidanud vangistuses üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

Maakohtu istung.

08.09.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on ise süüdi selles, et ta vanglas on. Ta ei ole teinud halba teistele inimestele, aga tegi halba iseendale. Isik kinnitas, et

on aru saanud kõikidest tagajärgedest, mis saabusid pärast tema sellist käitumist ning nüüd mõtleb mitu korda enne kui midagi teeb. Süüdimõistetu ise ei tahtnud vabaneda, kuna vabaneb peagi tähtaegselt.

Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Isik on tarvitanud 15. eluaastast nii alkoholi kui narkootikume. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Samuti on pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Kohus leiab, et isiku puhul on olemas risk, et kui ta jätkab katseajal alkoholi või narkootikumide kasutamist, paneb ta

nende mõjul toime uue kuriteo.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Kriminaalhoolduse järelevalve all ei olnud isik koostööks valmis. Katseajal tarvitas ta alkoholi ja narkootikume ning suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta on

näidanud, et suhtub temale määratud karistusse ja kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist.

Kohus märgib, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on kõrge – 76%. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla.

4 Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et N.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu vabastamisega N.A vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp