1-13-5568/73 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-5568

Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 24. septembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.P, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 29.08.2013 otsusega tunnistati E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni 4 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele Harju Maakohtu 03.04.2013 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks loeti 6 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata ning katseaja pikkuseks määrati 2 aastat 6 kuud. Katseaja kestel pidi E.P täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid.

2. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 27.01.2014 Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga määrata E.P-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande esitamise tingis asjaolu, et süüdimõistetu jättis kolmel korral ilmumata registreerimiskohustuse täitmisele ja pani korduvalt toime väärtegusid. Väärteokorras karistati teda ka NPAS § 151 lg 1 järgi 15 päeva pikkuse arestiga.

2.1 Viru Maakohus 28.01.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras E.P-le KarS § 75 lg 2 alusel täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

3. 13.03.2014 saabus Viru Maakohtusse uus erakorraline ettekanne, milles ametnik tegi ettepaneku määrata E.P-le täiendav kohustus läbida rehabilitatsioon narkosõltuvusest vabanemiseks. Vastava kohustuse panemist pidas ametnik vajalikuks, kuna 24.02.2014 juhtis süüdimõistetu sõiduautot narkojoobe seisundis ja SA Ida-Viru Keskhaigla uuringuakti kohaselt tuvastati tema uriinis narkootilised ained.

3.1 21.03.2014 määrusega Viru Maakohus pani E.P-le täiendava kohustuse läbida rehabilitatsioon narkosõltuvusest vabanemiseks kuni 30.04.2014.

4. 21.05.2014 saabus Viru Maakohtusse E.P suhtes juba kolmas erakorraline ettekanne, milles ametnik taotles hooldusalusele mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande esitamise põhjustas asjaolu, et E.P ei ole asunud täitma talle kohtu poolt määratud kohustust minna rehabilitatsioonikeskusesse ravile.

5. Esitatud erakorraline ettekanne pidi maakohtus arutamisele tulema 13.06.2014, kuid kohtuistungile E.P ei ilmunud. Vahetult enne istungit helistas ta kohtuistungisekretärile ja teatas, et ei saa kohale tulla, kuna viibib Puru haigla traumapunktis. Kohus määras uue kohtuistungi ajaks 30.07.2014. Kriminaalhooldusalusele isikule kohtukutset kätte toimetada aga ei õnnestunud, kuna saaja ei viibinud kohal ja kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid. 04.08.2014 määrusega kuulutas kohus E.P tagaotsitavaks ning valis temale tõkendiks vahistamise. E.P peeti kinni 16.09.2014.

6. 21.05.2014 esitatud erakorraline ettekanne tuli maakohtus arutamisele seega alles 24.09.2014. Samal kuupäeval tegi Viru Maakohus ka määruse, millega rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ning pööras E.P-le Viru Maakohtu 29.08.2013 otsusega mõistetud vangistuse 6 kuud

24 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused on kokkuvõtlikult esitatuina järgmised.

6.1 Esmalt luges maakohus tuvastatuks, et katseajal E.P rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust asuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile ja sellele eelnevalt eksis korduvalt ka kohustuse vastu mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja E.P enda seletusi rikkumiste kohta, tekkis kohtul veendumus, et E.P rikkus talle pandud kohustust tahtlikult ning seda vabandavad asjaolud puuduvad. Kohus on varasemalt andnud süüdimõistetule korduvalt võimalusi oma käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks. Kohaldatud meetmed ei ole aga suutnud panna teda uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Taolist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et käesoleva aasta juulis peeti E.P seoses varguse toimepanekuga kinni Soomes. Ta viibis kaks kuud vahi all ja isiku enda sõnul otsustas Soome kohus 15.09.2014 toimunud istungil, et ta saadetakse riigist välja ning talle kehtestatakse 6- aastane sissesõidukeeld. Seega võib nendest andmetest järeldada, et sisuliselt on E.P Soome kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises ajal, mil ta oli kohtuotsuse nr 1-13- 5568 järgi katseajal. E.P-le Soomes esitatud süüdistusest nähtub ühtlasi, et ta on ise varguse toimepanemist tunnistanud ja lisaks veel, et tema valdusest leiti väikeses koguses narkootilist ainet. Kohtu hinnangul ei ole neil põhjustel kriminaalhoolduse edasine teostamine E.P suhtes otstarbekas ja temale Viru Maakohtu 29.08.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus tuleb KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata.

7. Maakohtu määruse vaidlustas E.P , kes taotleb lahendi tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Tema väited on järgmised.

7.1 E.P põhjendab vahepealset kohtusse ilmumata jätmist sellega, et ajavahemikul 17.07.-16.09.2014 oli ta vahi all Soome vanglas, kus läbis ka rehabilitatsiooni narkosõltuvusest vabanemiseks.

7.2 Ringkonnakohtul palub E.P arvestada asjaolu, et tema naine on seitsmendat kuud rase ja vajab abi ning toetust. Samuti on tal olemas elukoht. E.P lubab asuda ametlikult ka tööle ja märgib, et võimalikud variandid on tal olemas. Peale selle nimetab süüdimõistetu olulisena endal keevitaja eurosertifikaadi olemasolu ja selle kehtimist kuni märtsini 2015. Nimelt on tal enne sertifikaadi kehtivusaja lõppemist vaja see kinnitada, mida saab aga teha vaid ametlikult töötades.

Karistuse täitmisele pööramisel kaotab ta nimetatud kvalifikatsiooni ja kuivõrd vastav eksam maksab umbes 2000 eurot, on selle taastamine raskendatud. E.P lubab, et täidab kõiki katseaja tingimusi, ei tarvita alkoholi, hakkab last kasvatama ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.

9. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega loetleb viidatud paragrahv kolm alternatiivset võimalust reageerimaks süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse, kusjuures käitumiskontrolliga pandud kohustuse mittetäitmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel.

9.1 Kriminaalhooldusametniku viimasest erakorralisest ettekandest nähtuvalt tingis selle esitamise asjaolu, et E.P jättis täitmata talle Viru Maakohtu 13.03.2014 määrusega pandud kohustuse asuda võõrutusravile rehabilitatsioonikeskusesse. Maakohus, ära kuulanud ka süüdimõistetu enda, tuvastas, et mõjuvad põhjused E.P selleks puudusid. Esimese kohtuastme vastava seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Samuti nähtub kriminaalasjas esitatud määruskaebusest, et maakohtu sellekohasele järeldusele ei ole vastu vaielnud või ravile ilmumata jätmist kuidagi õigustanud ka E.P ise.

10. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et E.P-le mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et süüdimõistetu katseaeg on algusest peale kulgenud problemaatiliselt. E.P ei täitnud korrektselt registreerimiskohustust, tarvitas kohtu keelule vaatamata narkootilisi aineid ja lõpuks jättis tahtlikult ja mõjuvate põhjusteta täitmata talle pandud kohustuse ilmuda rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Lisaks on maakohus ära märkinud, et vahepealsel ajal viibis E.P kahe kuu jooksul seoses varguste toimepanekuga vahi all Soomes. Ka seal võeti süüdimõistetul kinnipidamisel ära väike kogus narkootilist ainet.

10.1 Osundatu põhjal leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu suhtes on peale kohtuotsuse tegemist kohaldatud mitmeid meetmeid, aitamaks tal hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest ning võimaldamaks tal läbida katseaeg eeskujulikult ja kõiki kohustusi täites. Samuti on süüdimõistetule põhjalikult selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumise korral. Vaatamata tehtud selgitustööle ja täiendavate kohustuste määramisele ei täitnud süüdimõistetu kohtu poolt pandud kohustusi. E.P sellised korduvad tahtlikud minetused kohtu korralduste täitmisel muudavad tema karistuse täitmisele pööramise apellatsioonikohtu hinnangul möödapääsmatuks.

11. Määruskaebuses sisalduvad väited ringkonnakohtu seisukohta E.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramise vajalikkusest millegagi ümber ei lükka. Võimalus elada pereelu ja käia tööl süüdimõistetule juba anti, kuid see ei olnud piisav mõjutamaks teda kohtu poolt määratud kohustusi täitma ja edasiselt õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Aarne Sarjas