Legislator Case Law & Legislation
3-14-212/22 AI generated

3-14-212/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-212/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise palju naissoost valvureid. Taotluse kohaselt võib valvur mõnikord näha vastassoost isikut ilma

Legislator headnote

AI generated

3-14-212/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohaselt võib valvur mõnikord näha vastassoost isikut ilma

Keywords

AI generated
standing against building permit supervisory complaint authorization to sue plea of constitutional grievance inspection right permit violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-212

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud

kahju eest hüvitise summas 120 000 eurot välja

mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse summas 200 000 eurot, kuna tema viibimise ajal Tartu Vanglas on samas töötanud

palju naissoost valvureid. Taotluse kohaselt võib valvur mõnikord näha vastassoost isikut ilma

riiete, aluspükste või särgita. Kuna kambreid vaadatakse üle iga poole tunni tagant, võib

naisvalvur näha päeva jooksul küllalt situatsioone, mida ta nägema ei peaks.

2. Tartu Vangla jättis 26.02.2014. a otsustusega nr 1-13/234-2 A. Maksimovi kahju

hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, milles see puudutab A. Maksimovi vangistust enne

29.11.2010 ja rahuldamata osas, milles see puudutab A. Maksimovi vangistust alates

29.11.2010.

3. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju eest

hüvitise summas 120 000 eurot välja mõistmiseks. Kaebuse kohaselt põhjustati kahju seoses

asjaoluga, et Tartu Vanglas töötavad naised, kes võivad näha seda, mida sookuuluvuse

erinevuse tõttu näha ei tohi. Koos kaebusega esitas A. Maksimov taotlused riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.

4. Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg

10 päeva kohtumääruse jõustumisest arvates kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o

riigilõivu summas 750 eurot tasumiseks.

5. A. Maksimov esitas 18.03.2014. a Tartu Halduskohtule pöördumise, milles põhjendas

kaebuse esitamise vajadust ning märkis, et kaebuse nõuet võib vähendada.

6. Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a kirjaga selgitati kaebajale, et kahju hüvitise summa

vähendamiseks tuleb esitada selgesõnaline taotlus ja lõplik hüvitise summa. Kohus selgitas, et

Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus jõustus 28.03.2014 ning kaebajal on võimalik

kaebuselt riigilõivu tasuda kuni 07.04.2014.

7. A. Maksimov esitas 03.04.2014. a Tartu Halduskohtule pöördumise, milles palus kohtul

arvestada asjaoluga, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid.

8. Tartu Halduskohus tagastas 10.04.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel ja ei rahuldanud A.

Maksimovi taotlust riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel.

Kuna kaebaja on kohtuinfosüsteemist nähtuvalt varasemates kohtuasjades korduvalt esitanud

määruskaebuseid ja halduskohtu 10.03.2014. a määruses on selgelt välja toodud

edasikaebamise kord, pidi kaebajale olema teada määruskaebuse esitamise võimalus

menetlusabi andmata jätmise määruse peale. Kaebaja on käesolevas asjas korduvalt esitanud

kohtule avaldusi, milles selgitas kaebuse nõuet ja rahaliste vahendite puudumist, kuid üheski

pöördumises ei ole kaebaja avaldanud soovi vaidlustada halduskohtu 10.03.2014. a määrust,

millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel. Seetõttu jõustus Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus edasikaebamata

28.03.2014.

Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema 29.03.2014 ja 10 päeva möödus 07.04.2014.

Seega oli viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 07.04.2014. Kuni

käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega täiendavat tähtaega

palunud. Kaebus ei ole ilma riigilõivu tasumata menetletav.

Kohus mõistab esitatud riigi õigusabi taotlust kui kaebaja soovi saada riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses.

Kaebaja on alates 2013. a septembrist esitanud Tartu Halduskohtule 46 kaebust ja mitmeid

riigi õigusabi taotlusi, Tartu Ringkonnakohtule 12 määruskaebust ja ühe apellatsioonkaebuse

ning Riigikohtule vähemalt kolm määruskaebust. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega ja

erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja

on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

10.04.2014. a määrus ja võimaldada kaitsja.

Määruskaebuse kohaselt ei andnud halduskohus vaidlustatavas määruses seisukohta kaebuse

sisu osas. Kaebaja on maksejõuetu ja tema kontol vahendid puuduvad. Kohtule on teada, et

kaebajal vahendid puuduvad aga kohus palub jätkuvalt riigilõivu tasuda.

Õige ei ole, et kohus arvestab tähtaega kaebaja poolt kohtudokumentide kättesaamise kohta

allkirja andmisest, sest on juhuseid kui allkirja vastu antakse kätte eestikeelne määrus ja tõlget

juures ei ole. Kaebaja jälgib kirjavahetuse tähtaegu ja vastab pärast posti saamist samal või

järgmisel päeval kui postis on ka tõlge sellesse keelde, mida kaebaja räägib.

Kaebaja palub arvestada, et halduskohus ei võimaldanud kaebajale riigi kulul õigusabi,

mistõttu on kaebaja ebavõrdsetes tingimustes ja ei saa ise oma õigusi kaitsta.

Kaebaja palub anda kaitsja riigi arvel menetlusosaliste võrdsuse jaoks, kuna kohus rikkus

menetlusosaliste võrdsuse põhimõtet. Halduskohus viib menetlust läbi formaalselt,

menetledes vaid riigilõivu küsimust kaebuse sisusse süüvimata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus tuleb jätta muutmata

ja A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201

lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrusega jättis halduskohus rahuldamata A. Maksimovi

taotluse tema riigilõivust vabastamiseks ja andis talle riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva

alates käesoleva määruse jõustumisest (tl 18). Nagu nähtub haldusasja materjalidest on see

tõlgitud vene keelde 11.03.2014 (tl 20-21). Kaebaja on selle määruse tõlke kätte saanud

12.03.2014 (tl 23). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei ole selle määruse tõlget kätte

saanud. Seda, et kaebaja on kätte saanud määruse ja ka sellest aru saanud kinnitab asjaolu, et

kaebaja on 18.03.2014 kirjutanud halduskohtule avalduse, milles ta kinnitab, et teda kohustati

tasuma riigilõivu, kuna kaebuse eduväljavaated on väikesed. Avalduses kirjeldab ta veelkord

kaebuse väiteid ja leiab, et hagi võib olla ka vähendatud (tl 28). Samas ei ole tema avaldus

vaadeldav määruskaebusena ja kuna kaebaja määruskaebust ei esitanud, siis jõustus

10.03.2014. a määrus 28.03.2014. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema

alates 29.03.2014 ja 10 päeva möödus 07.04.2014. Kuna kaebaja selle tähtaja jooksul puudusi

ei kõrvaldanud, so riigilõivu ei tasunud, siis oli halduskohus õigustatud tagastama tema

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited temale riigi õigusabi võimaldamata jätmise

osas, sest riigi õigusabi saab osutada kaebajale ainult sellisel juhul, kui kohtu menetluses

oleks mingi kaebus. Kuna antud juhul kaebus tagastatakse, siis puudub alus ka kaebajale riigi

õigusabi andmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi