3-14-212/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise palju naissoost valvureid. Taotluse kohaselt võib valvur mõnikord näha vastassoost isikut ilma
Legislator headnote
AI generated3-14-212/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohaselt võib valvur mõnikord näha vastassoost isikut ilma
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
01.10.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-212
Haldusasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud
kahju eest hüvitise summas 120 000 eurot välja
mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus
muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse
Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise
taotluse summas 200 000 eurot, kuna tema viibimise ajal Tartu Vanglas on samas töötanud
palju naissoost valvureid. Taotluse kohaselt võib valvur mõnikord näha vastassoost isikut ilma
riiete, aluspükste või särgita. Kuna kambreid vaadatakse üle iga poole tunni tagant, võib
naisvalvur näha päeva jooksul küllalt situatsioone, mida ta nägema ei peaks.
2. Tartu Vangla jättis 26.02.2014. a otsustusega nr 1-13/234-2 A. Maksimovi kahju
hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, milles see puudutab A. Maksimovi vangistust enne
29.11.2010 ja rahuldamata osas, milles see puudutab A. Maksimovi vangistust alates
29.11.2010.
3. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju eest
hüvitise summas 120 000 eurot välja mõistmiseks. Kaebuse kohaselt põhjustati kahju seoses
asjaoluga, et Tartu Vanglas töötavad naised, kes võivad näha seda, mida sookuuluvuse
erinevuse tõttu näha ei tohi. Koos kaebusega esitas A. Maksimov taotlused riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.
4. Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu
tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg
10 päeva kohtumääruse jõustumisest arvates kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o
riigilõivu summas 750 eurot tasumiseks.
5. A. Maksimov esitas 18.03.2014. a Tartu Halduskohtule pöördumise, milles põhjendas
kaebuse esitamise vajadust ning märkis, et kaebuse nõuet võib vähendada.
6. Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a kirjaga selgitati kaebajale, et kahju hüvitise summa
vähendamiseks tuleb esitada selgesõnaline taotlus ja lõplik hüvitise summa. Kohus selgitas, et
Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus jõustus 28.03.2014 ning kaebajal on võimalik
kaebuselt riigilõivu tasuda kuni 07.04.2014.
7. A. Maksimov esitas 03.04.2014. a Tartu Halduskohtule pöördumise, milles palus kohtul
arvestada asjaoluga, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid.
8. Tartu Halduskohus tagastas 10.04.2014. a määrusega A. Maksimovi kaebuse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel ja ei rahuldanud A.
Maksimovi taotlust riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1
alusel.
Kuna kaebaja on kohtuinfosüsteemist nähtuvalt varasemates kohtuasjades korduvalt esitanud
määruskaebuseid ja halduskohtu 10.03.2014. a määruses on selgelt välja toodud
edasikaebamise kord, pidi kaebajale olema teada määruskaebuse esitamise võimalus
menetlusabi andmata jätmise määruse peale. Kaebaja on käesolevas asjas korduvalt esitanud
kohtule avaldusi, milles selgitas kaebuse nõuet ja rahaliste vahendite puudumist, kuid üheski
pöördumises ei ole kaebaja avaldanud soovi vaidlustada halduskohtu 10.03.2014. a määrust,
millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse
esitamisel. Seetõttu jõustus Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus edasikaebamata
28.03.2014.
Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema 29.03.2014 ja 10 päeva möödus 07.04.2014.
Seega oli viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 07.04.2014. Kuni
käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega täiendavat tähtaega
palunud. Kaebus ei ole ilma riigilõivu tasumata menetletav.
Kohus mõistab esitatud riigi õigusabi taotlust kui kaebaja soovi saada riigi õigusabi isiku
esindamiseks halduskohtumenetluses.
Kaebaja on alates 2013. a septembrist esitanud Tartu Halduskohtule 46 kaebust ja mitmeid
riigi õigusabi taotlusi, Tartu Ringkonnakohtule 12 määruskaebust ja ühe apellatsioonkaebuse
ning Riigikohtule vähemalt kolm määruskaebust. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega ja
erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja
on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades
kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid
õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil
välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
10.04.2014. a määrus ja võimaldada kaitsja.
Määruskaebuse kohaselt ei andnud halduskohus vaidlustatavas määruses seisukohta kaebuse
sisu osas. Kaebaja on maksejõuetu ja tema kontol vahendid puuduvad. Kohtule on teada, et
kaebajal vahendid puuduvad aga kohus palub jätkuvalt riigilõivu tasuda.
Õige ei ole, et kohus arvestab tähtaega kaebaja poolt kohtudokumentide kättesaamise kohta
allkirja andmisest, sest on juhuseid kui allkirja vastu antakse kätte eestikeelne määrus ja tõlget
juures ei ole. Kaebaja jälgib kirjavahetuse tähtaegu ja vastab pärast posti saamist samal või
järgmisel päeval kui postis on ka tõlge sellesse keelde, mida kaebaja räägib.
Kaebaja palub arvestada, et halduskohus ei võimaldanud kaebajale riigi kulul õigusabi,
mistõttu on kaebaja ebavõrdsetes tingimustes ja ei saa ise oma õigusi kaitsta.
Kaebaja palub anda kaitsja riigi arvel menetlusosaliste võrdsuse jaoks, kuna kohus rikkus
menetlusosaliste võrdsuse põhimõtet. Halduskohus viib menetlust läbi formaalselt,
menetledes vaid riigilõivu küsimust kaebuse sisusse süüvimata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus tuleb jätta muutmata
ja A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201
lg 4 ja 203 lg 2).
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrusega jättis halduskohus rahuldamata A. Maksimovi
taotluse tema riigilõivust vabastamiseks ja andis talle riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva
alates käesoleva määruse jõustumisest (tl 18). Nagu nähtub haldusasja materjalidest on see
tõlgitud vene keelde 11.03.2014 (tl 20-21). Kaebaja on selle määruse tõlke kätte saanud
12.03.2014 (tl 23). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei ole selle määruse tõlget kätte
saanud. Seda, et kaebaja on kätte saanud määruse ja ka sellest aru saanud kinnitab asjaolu, et
kaebaja on 18.03.2014 kirjutanud halduskohtule avalduse, milles ta kinnitab, et teda kohustati
tasuma riigilõivu, kuna kaebuse eduväljavaated on väikesed. Avalduses kirjeldab ta veelkord
kaebuse väiteid ja leiab, et hagi võib olla ka vähendatud (tl 28). Samas ei ole tema avaldus
vaadeldav määruskaebusena ja kuna kaebaja määruskaebust ei esitanud, siis jõustus
10.03.2014. a määrus 28.03.2014. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema
alates 29.03.2014 ja 10 päeva möödus 07.04.2014. Kuna kaebaja selle tähtaja jooksul puudusi
ei kõrvaldanud, so riigilõivu ei tasunud, siis oli halduskohus õigustatud tagastama tema
kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited temale riigi õigusabi võimaldamata jätmise
osas, sest riigi õigusabi saab osutada kaebajale ainult sellisel juhul, kui kohtu menetluses
oleks mingi kaebus. Kuna antud juhul kaebus tagastatakse, siis puudub alus ka kaebajale riigi
õigusabi andmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
Tiina Pappel
Agu Timmi