3-13-1023/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1023 Haldusasi FinTrans Business Inc Eesti filiaal (likvideerimisel) kaebus Maksuja Tolliameti 15.04.2013 korralduse nr 12.2-3/9229-42 tühistamiseks või alternatiivselt tunnistada Maksuja Tolliameti 15.04.2013 korraldus nr 12.2-3/9229-42 õigusvastaseks Menetlusosalised Kaebaja: FinTrans Business Inc Eesti filiaal (likvideerimisel) Volitatud esindaja: v.adv Margo Normann Vastustaja: Maksuja Tolliamet Volitatud esindaja: Kaire Vacker Kolmas isik: Swedbank AS Volitatud esindajad: Indrek Kumm Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus seaduses sätestatud korras menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 31. oktoobril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.02.2013 andis Maksuja Tolliamet (MTA) AS-le Swedbank korralduse nr 12.2-3/9229-32, millega kohustas AS-i Swedbank väljastama FinTrans Business Inc Eesti filiaali kohta järgmist teavet:

1) arvelduskonto nr 221036771399 väljavõte ajavahemikus 01.05.2012 kuni 31.05.2012; 2) andmed isikute (nimi, isikukood) kohta, kes olid ajavahemikul 01.05.2012 kuni 31.05.2012 arvelduskonto nr 22103677 allkirjaõiguslikud isikud ning kelle nimele olid eelnenud perioodil väljastatud deebetja/või krediitkaardid; 3) pangakonto nr.221036771399 avamise dokumentidest koopiad (tl 11 ja selle pöördel).

1.1. AS Swedbank vaidlustas korralduse MKS § 61 lg 1 , 2 ja 146 lg 2 alusel (tl 12-13).

1.2 FinTrans Business Inc Eesti filiaal vaidlustas korralduse Tallinna Halduskohtus.

1.3. Maksu-ja Tolliamet tegi 11.04.2013 vaideotsuse, millega rahuldas täielikult AS Swedbank vaide (tl 14-16 pöördel).

1.4. Tallinna Halduskohtu määrusega 03.05.2013 lõpetati menetlus haldusasjas nr 3-13-535 ja MTA-lt mõisteti välja kohtukulud kaebaja Fintrans Business Inc Eesti filiaal (likvideerimisel) kasuks (tl 17-18 pöördel).

2. MTA tegi 15.04.2013 AS-le Swedbank uue korralduse nr 12.2-3/9229-42, millega kohustas AS Swedbanki, kui kolmandat isikut, esitama Fin Trans Business Inc Eesti filiaali pangakonto kohta järgmised andmed: 1) arvelduskonto nr 221036771399 väljavõte ajavahemikus 01.05.2012 kuni 31.05.2012; 2) andmed isikute (nimi, isikukood) kohta, kes olid ajavahemikul 01.05.2012 kuni 31.05.2012 arvelduskonto nr 22103677 allkirjaõiguslikud isikud ning kelle nimele olid eelnenud perioodil väljastatud deebet-ja/või krediitkaardid; 3) pangakonto nr 221036771399 avamise dokumentidest koopiad (tl 19 ja selle pöördel).

3. FinTrans Business Inc Eesti filiaal (likvideerimisel) esitas 14.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 15.04.2013 korralduse nr 12.2-3/9229-42 tühistamiseks või alternatiivselt tunnistada õigusvastaseks Maksuja Tolliameti 15.04.2013 korraldusega nr 12.2- 3/9229-42 AS-lt Swedbank FinTrans Business Inc Eesti filiaal (likvideerimisel) kohta järgmiste andmete nõudmine: 1. arvelduskonto nr 221036771399 väljavõte ajavahemikus 01.05.2012 kuni 31.05.2012; 2. andmed isikute (nimi, isikukood) kohta, kes olid ajavahemikul 01.05.2012 kuni 31.05.2012 arvelduskonto nr 221036771399 allkirjaõiguslikud isikud ning kelle nimele olid eelnenud perioodil väljastatud deebetja/või krediitkaardid; 3. pangakonto nr 221036771399 avamise dokumentidest koopiad.

4. 14.06.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 29.05.2014 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja leiab, et Maksuja Tolliameti 15.04.2013 korraldus nr 12.2-3/9229-42, millega nõuti AS-lt Swedbank kaebaja pangaandmeid (arvelduskonto väljavõte, andmed allkirjaõiguslike isikute kohta ning deebet-ja/või krediitkaartide kasutajad) rikub kaebaja õigusi, kuivõrd andmete kogumine toimub teise isiku Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses, kaebaja suhtes maksumenetlust ei toimu ning maksuhaldur ei ole andmete kogumise puutumust Polar Tekstiil OÜ maksukohustustega põhjendanud. Korraldusest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud kontrollitava isiku lepingupartner.

Kaebaja leiab, et tal on õigus eeldada, et maksuhaldur ei kogu tema kohta andmeid ilma teda menetlusesse kaasamata ja ei tee seda tagaselja menetlustes, milles isik ei ole menetlusosaline. Kaebajal on õigus eeldada, et tema kohta esitatud ebaseaduslikke teabenõudeid ei täida teised isikud (AS Swedbank).

Kaebaja leiab, et olemuslikult on haldusakt suunatud kaebajale, ja asjaolu, et maksuhaldur soovib seda varjata ja kaebajast mööda hiilida, ei tähenda, et kaebaja ei oleks antud asjas menetlusosaline (HMS § 11 lg 1 p 1 ja 2).

Kaebaja kinnitab, et vaidlustatud korralduse õigusvastase tuvastamise eesmärk on preventiivne - hoida ära edaspidi sarnaseid rikkumisi ja kaebajat puudutavate samalaadsete haldusaktide andmist. Kaebaja hinnangul avaldub preventiivne mõju nii sellele menetlusele, mille käigus vaidlustatud haldusakt anti, kui ka edaspidistele menetlustele. Kaebaja soovib läbi tuvastusmenetluse tagada, et maksuhaldur järgiks edaspidi teabe kogumisel nõudeid ja õigusnorme. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus.

5.1. Kaebaja toob välja, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Maksuhalduri oluline eksimus seisneb kaebaja arvates teabe mõiste ja MKS § 61 meelevaldses tõlgendamises. Kaebaja selgitab, et MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Piirang laieneb kõigile kolmandalt isikult MKS § 61 lg 1 alusel teabe nõudmise juhtudele, välja arvatud teises lõikes sätestatud erandid. Seega saab esimest lõiget mõista nõutava teabe ulatuse osas ainult nii, et teises lõikes sätestatud piirang oleks asjakohane. Kuna erandid millal nimetatud piirang ei kohaldu, on sätestatud ammendavalt ja nende erandite sisust tuleneb, et eeldatakse nn kolmandalt isikult nõutava teabe valdamist kontrollitava maksukohuslase poolt, siis tuleb MKS § 61 lg-t 1 kohaldada nii, et kolmandalt isikult nõutakse teavet vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohuslane. Eeldada saab, et kontrollitav äriühing valdab teavet oma tehingute kohta, mitte aga teiste äriühingute tehingute kohta, sh teiste kolmandate isiku tehingute kohta. Korralduses esitatud põhjenduste järgi ei ole võimalik eeldada, et kaebaja saaks omada mingit teavet Polar Tekstiil OÜ maksustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta (kaupade olemasolu ja liikumine).

Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur tõlgendab MKS § 61 lg 1 täiesti vääralt ja ei arvesta asjaoluga, et viidatud norm on antud maksuhalduri, maksukohuslase ja kolmanda isiku vahelistele suhetele, mitte ühelt kolmandalt isikult teise kolmanda isiku kohta andmete kogumiseks.

5.2. Kaebaja toob kaebuses välja, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artikkel 41 (õigus heale haldusele) p 1 ja 2 kätkeb igaühe õigust sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada, samuti igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ametija ärisaladusega seotud õigustatud huve. Korralduse objektiks oleva teabe osas ei ole maksuhaldur kaebaja poole üldse pöördunudki.

Vaidlustatud korraldus on kaebaja arvates vastuolus ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1, sest maksuhaldur pole enne haldusakti andmist andnud võimalust kaebajale oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kuigi korraldus on antud AS-le Swedbank, on korraldus käsitletav kui kaebaja suhtes kohaldatav meede, sest korralduse objektiks on siiski kaebaja andmed (konto väljavõte).

Vaidlustatud korraldusega nõuti AS-lt Swedbank teavet kaebaja kohta karistuse ähvardusel kaebajat informeerimata ja ebaõiget informatsiooni esitades. Olemuslikult on tegemist jälitusliku iseloomuga toiminguga, mis on rüütatud korralduse vormi. Lisaks on selgelt aru saada, et korraldus on antud pangale, et hoida kaebajat teadmatuses tema suhtes antud korraldusest ja takistada kaebajal realiseerida oma õigust vaidlustada teabenõue ja osaleda menetluses.

5.3. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole FinTrans Business Inc Eesti filiaali kohta AS-lt Swedbank teabe nõudmisel järginud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piiranguid. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 5 p 4 kohaselt peab krediidiasutus avaldama pangasaladust maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, samuti alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel. Kaebaja suhtes väärteomenetlust ei toimu.

Maksumenetluses teabe nõudmist kolmandatelt isikutelt reguleerib MKS § 61 ja 62. Järelikult peab krediidiasutusele tehtud korralduse vormis teabenõue vastama maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetele ning teabe nõudmisel tuleb järgida nimetatud sätetega kehtestatud korda, sh kehtestatud piiranguid. Korraldus on esitatud AS-le Swedbank, kuid puudutab valdavas osas kaebajat, sest objektiks on teave, mida tegelikult valdab ainult kaebaja. Pank on kaebaja klient.

Kaebaja on seisukohal, et MTA ebaõige loogika seisneb selles, et kolmandalt isikutelt (AS Swedbank) nõutakse andmeid nende kliendi kohta ja tegelikult küsib MTA andmeid kolmanda isiku käest teise kolmanda isiku kohta. Lisaks nõutakse korraldusega teavet kaebaja ja kindlaksmääramata isikute ringi kohta. Korraldus puudutab küll ainult 2012.a maikuud, kuid nõutav teave on olemuselt tunduvalt laiem kui „konto väljavõte“ ja pangasaladuseks olevate andmete nõudmise ja väljastamisega on puutumus paljudel krediidiasutuste klientidel, kellel ei ole mingit puutumust kontrollitava isikuga, kes ei ole maksumenetlusse kaasatud ja keda pole korralduses nimetatudki. Nende isikute pangasaladuste rikkumisel puudub õiguslik alus.

Kaebaja väidab, et kolmandale isikule esitatud teabenõudega ei saa nõuda dokumendina „konto väljavõtet“, sest nimetatud teave ei vasta KAS § 88 lg 61 ettenähtud teabe andmise tingimustele. Nimelt saab krediidiasutus avaldada pangasaladust, kui järelepärimises on ära näidatud selle kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi, sünniaja või registrikoodiga või kliendi pangakonto number või muu kordumatu tunnus, mis võimaldab kliendi isiku identifitseerimist. Kuna konto väljavõte ei sisalda ainult kaebaja andmeid, vaid ka kaebajaga seotud isikute andmeid ja pangasaladust ja neid ei ole maksuhaldur korralduses nimetanud, siis ei ole sellise teabe väljastamine nagu „konto väljavõte“ kolmanda isiku teabenõude menetluses üldse võimalik ja seaduslik. Maksuhaldur peab teabe kogumisel arvestama konto omanike õiguspärase ootusega pangasaladuse säilimisele.

Kaebaja on seisukohal, et konto väljavõte ei saa üldse olla teabe objekt MKS § 61 mõistes, kui konto kajastab nende isikute andmeid, keda korralduses ei nimetata. Konto väljavõtte näol on tegemist kirjendiga ettevõtte makseajaloost. Makseajaloo nõudmine kolmandalt isikult maksuhalduri poolt MKS § 61 lg 1 mõttes ei ole teabe või dokumendi nõudmine korralduse tähenduses, sest korralduse objektiks saab olla konkreetne ja kontrollitava maksukohuslasega seotud teave. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur peab teabe kogumisel arvestama konto omanike õiguspärase ootusega pangasaladuse säilimisele ja informatsioonilisele enesemääramise õigusele põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 alusel ja õigusega, et riik ei kogu nende kohta andmeid põhjendamatult.

5.4. Kaebaja on seisukohal, et korralduses esitatud põhjendused on väärad, ebaselged, faktiliselt valed. Arusaamatud ja sisutud on maksuhalduri väited „raha edasikandmise kohta“, viited Ledyard Assets Ltd Eesti filiaali ja kaebaja vaheliste tehingute kohta. Milliseid tehinguid maksuhaldur korralduses silmas peab, jääb arusaamatuks. Mida tähendab „tehingute ahel“ antud korralduse valede kontekstis, jääb samuti arusaamatuks. Korralduses on juba sisuliselt antud maksuhalduri eelotsustus nagu oleks kaebaja ja Ledyard Assets Ltd Eesti filiaal teinud mingeid tehinguid ja need on tihedad ja mahukad. Nimetatud eelotsustus on täiesti väär, sest kaebaja ei ole teinud Ledyard Assets Eesti filiaaliga mingeid tehinguid kaupadega ega ole ka temalt raha saanud. Nimetatud asjaolu kinnitab Ledyard Assets Ltd Eesti filiaali konto väljavõte (tl 20).

Kaebaja leiab, et korralduse põhistamine olematute tehingute ja valede faktidega on täielik riiklik suva ja AS-i Swedbank eksitamine. Kuidas olematud tehingud saavad selgitada mingi kauba olemasolu või liikumist, jääb arusaamatuks. Samuti on arusaamatu, kuidas konto väljavõte aitab selgitada kaupade olemasolu või päritolu. Eeltoodud põhjenduste olemasolul ei saa korraldust kuidagi lugeda põhistatuks. Põhistatus tähendab selgete ja vaidlustamata faktide esitamist, mitte fantaasiat ja oletusi. Sisuliselt on AS-le Swedbank antud korraldus teabe väljapetmine.

Kaebaja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa kuidagi mõjutada OÜ Polar Tekstiil käibemaksukohustust. Põhjendused selle kohta, kuidas mittekäibemaksukohuslane saab mõjutada OÜ Polar Tekstiil käibemaksukohustust olukorras, kus poolte vahel mingeid tehinguid ei ole toimunud, vaidlustatud korralduses puuduvad.

5.5. MKS § 61 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Nimetatud sätte eesmärgiks on koguda teavet kolmandalt isikult teise isiku suhtes läbiviidavas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Tegemist on teabega, millel peaks olema tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. Lahendis nr 3-3-1-98-10 selgitas Riigikohus, et „MKS § 61 lg 1 MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Lõikega 2 on sätestatud: "Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike

5 punktis 6 sätestatud juhul." Sellest tuleneb, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaselt tuleb enne teabe nõudmist kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase enda poole, milline asjaolu viitab selgelt, et kolmandatelt isikutel on võimalik nõuda vaid sellist teavet, mille ühisosa on eeldatav. Esitatud korralduses ühisosa puudub.

Kaebaja märgib, et käesoleval juhul ei nähtu esitatud korraldusest, et maksuhaldur oleks enne korralduse andmist pöördunud nõutud andmete saamiseks kontrollitava maksukohuslase Polar Tekstiil OÜ poole. Seega ei ole maksuhaldur täitnud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirangu tingimusi, mistõttu on ainuüksi sellel põhjusel vaidlustatud korraldus õigusvastane ning kuulub tühistamisele.

Kaebaja rõhutab veel seda, et maksuhaldur ei ole korralduses nimetatud teabe osas pöördunud ka kaebaja enda poole. Kaebaja suhtes ei toimu maksumenetlust, kuid kaebaja arvelduskontoga seotud teavet nõutakse kolmandalt isikult, AS-lt Swedbank. Millisel selgel õiguslikul alusel võib maksuhaldur nõuda pangasaladuse avaldamist isiku kohta, kelle suhtes ei toimu maksumenetlust, jääb korraldusest selgusetuks.

Kaebaja leiab, et maksuhaldur on FinTrans Business Inc Eesti filiaali kohta nõudnud AS-lt Swedbank andmeid ilma õigusliku aluseta ja rikkunud korralduse andmisel kaebaja subjektiivset õigust ning ei ole arvestanud MKS § 61 lg-st 2 tuleneva piiranguga.

5.6. Kaebaja arvates ei ole kaevatav korraldus põhjendatud ja on vastuolus MKS § 46 lg-s 2 ja §

46 lg 3 p-s 5 nõuetega. Maksuhaldur ei ole vaidlustatavas korralduses põhjendanud, miks tuleb Polar Tekstiil OÜ käibemaksukontrolli käigus koguda andmeid isiku kohta, kellel ei ole lepingulisi suhteid kontrollitavaga ja kes ei ole käibemaksukohuslane. Korralduse põhjendused ei kinnita vajadust sellise teabe kogumiseks. Kaebaja märgib, et selliste andmete kogumine ei ole vajalik ka Polar Tekstiil OÜ poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks, sest Polar Tekstiil OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile mingeid andmeid FinTrans Business Inc Eesti filiaali kohta (vähemalt korraldusest ei nähtu). Kaebaja leiab, et MKS § 61 lg-t 1 kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et kolmandalt isikult saab nõuda teavet vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohuslane. Antud juhul ei nähtu korraldusest, et kaebajalt nõutavat teavet valdab ka kontrollitav Polar Tekstiil OÜ.

Korralduses ei ole põhjendatud, milliste Polar Tekstiil OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksuhaldur kaebajalt soovitud andmeid nõuab, mistõttu ei vasta korraldus MKS § 46 lg 2 ja § 46 lg 3 punktis 5 sätestatud nõuetele. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas FinTrans Business Inc Eesti filiaali, kes pole käibemaksukohuslane ja ei oma mingeid majandussuhteid kontrollitava Polar Tekstiil OÜ-ga, puudutavad andmed on kooskõlas kontrolli eseme ja eesmärgiga. Korralduse põhjendamiseks ei ole piisav pelgalt MKS § 61 lg 1 sõnastuse tsiteerimine.

5.7. Kaebaja leiab, et maksukorralduse seadusest ei tulene õiguslikku alust koguda teavet menetlusväliste isikute või isikute suhtes, keda ei ole teabenõude korralduses seostatud kontrollitavaga. Esitatud korraldusest ei nähtu, et kaebaja oleks teostanud kontrollitavaga mistahes tehinguid või olnud muudes majandussuhetes.

Maksuhalduri väide, et maksuhalduril on oluline saada teavet „tehinguahela eelmistes ja järgmistes etappides toimunu kohta“ on ainetu ja asjakohatu sõnademäng, sest arvelduskonto näitab rahaliste vahendite liikumist, mitte ei kajasta tehinguid. Kaebaja ei ole vaadeldaval perioodil teinud tehinguid Ledyard Assets Ltd Eesti filiaaliga. Arvelduskonto ei ole mingi tõend tehingute toimumise või mittetoimumise kohta, eriti arvestades käibemaksu seaduses sätestatud põhimõtteid. Tegemist on täieliku hämamise ja seadusele mittevastavate põhjenduste esitamisega. Mistahes tsiviilvaidlustes nõutakse selgete põhjenduste äratoomist, kuid haldusmenetlus on endiselt „hämar ala“, kus maksuhaldur kirjutab tihti kokku keelelisi ja sisulisi mõttetusi. Tähelepanuväärselt on ka Riigikohus hakanud sekkuma MTA keelekasutusse, tehes selgeid etteheiteid ja jagades soovitusi (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-81-12).

5.8. Kaebaja toob välja, et maksuhaldur põhjendas teabe nõudmist sellega, et oluline on saada teavet kaebaja kontol toimunud tehingute kohta. Kaebaja leiab, et nende andmete kogumine teise isiku kontrollimenetluses ei ole põhjendatud andmete sisutuse tõttu ja maksuhaldur ei ole selgitanud, kas ja millist maksustamisel tähendust omavat asjaolu püüab maksuhaldur kaebajalt nõutava teabega välja selgitada ning kuidas see asjaolu aitab otsustada Polar Tekstiil OÜ maksukohustuse üle.

Kuna kaebaja ei ole käibemaksukohuslane ja ei ole korralduses toodud asjaoludel olnud kontrollitava maksukohuslase lepingupartner, ei saa AS-lt Swedbank nõutud teave mõjutada Polar Tekstiil OÜ maksukohustust. Asjaolu, et maksuhaldur väidab, et kontrollib samaaegselt kaupade olemasolu ja kaupade liikumist viitab sellele, et korralduse andja ei tea ka ise, mida ta kontrollib.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et korraldus on õige ja piisavalt motiveeritud, selles on õigesti kohaldatud materiaalõiguse norme ja haldusmenetluse üldpõhimõtteid, korraldus ei ole vastuolus MKS § 61 nõuetega ja see on õiguspärane haldusakt.

6.1. Vastustaja selgitab, et 10.07.2012 alustas Lääne maksuja tollikeskus Polar Tekstiil OÜ 2012 maikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õiguse kontrollimiseks üksikjuhtumi kontrolli (tl 82-83). 06.08.2012 andis Polar Tekstiil OÜ nimel seletuse Marje Hinsberg (tl 84-85) ja 11.09.2012 juhatuse liige Olga Tihhina (tl 86-88). Samuti on kontrollitav esitanud maksuhaldurile raamatupidamisja maksuarvestusdokumendid.

Üksikjuhtumi kontrollis kogutud tõendite pinnalt tekkis maksuhalduril vajadus kontrollida kauba olemasolu Polar Tekstiil OÜ ja tema tehingupartnerite vahelistes tehingutes. Seetõttu pöördus maksuhaldur ka kaebaja poole 08.01.2013 korraldusega nr 12.2-3/9229-19 (tl 89-90). Kaebaja korraldust ei täitnud, vaid vaidlustas selle halduskohtus. 16.05.2013 otsusega jättis halduskohus kaebaja kaebuse rahuldamata ja kaebaja esitas sellele apellatsioonikaebuse.

28.02.2013 andis MTA Swedbank AS-ile korralduse nr 12.2-3/9229-32 teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks. 11.04.2013 vaidlustas Swedbank AS korralduse ja 11.04.2013 vaideotsusega rahuldas MTA Swedbank AS-i vaide täies ulatuses.

15.04.2013 edastas MTA Swedbank AS-ile uue korralduse (vaidlustatud korraldus) teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks. Swedbank AS täitis MTA korralduse 22.04.2013.

6.2. Vastustaja on seisukohal, et korraldus ei saa rikkuda kaebaja õigusi põhjusel, et teavet kogutakse Polar Tekstiil OÜ maksumenetluse raames ning seda selleks, et teha kindlaks konkreetse isiku suhtes läbiviidavas maksumenetluses tähendust omavad asjaolud. Vastustaja selgitab, et maksumenetluse tulemusel määratakse maks Polar Tekstiil OÜ-le, mitte kaebajale.

Vastustaja on seisukohal, et antud juhul on oluline see, kas kogutavad andmed võivad omada (antud juhul võib öelda, et ka omasid) tähtsust Polar Tekstiil OÜ suhtes läbiviidavas maksumenetluses või mitte. Seejuures ei nõustu vastustaja sellega, et maksuhaldur ei ole andmete kogumise puutumust Polar Tekstiil OÜ maksumenetlusega korralduses põhjendanud. Korralduses on selgelt kirjas, miks on kaebajat puudutavat infot vaja ning miks selle info saamine on menetluses oluline (korraldus lehekülg 1 lõigud 6 ja 7).

Riigikohus on asja nr 3-3-1-24-11 punktis 13 esimeses lõigus sedastanud, et teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Kuna antud juhul oli teavet vaja läbiviidava maksumenetluse raames, siis oli maksuhaldur õigustatud seda infot ja dokumente küsima.

Seejuures märgib vastustaja, et kolmandal isikul, kellelt MKS § 61 alusel teavet nõutakse, ei ole üldjuhul piisavat informatsiooni, et otsustada, milline teave omab maksumenetluses tähendust ja milline mitte. Seetõttu ei saa kolmas isik anda pädevat hinnangut küsitava teabe seotuse kohta kontrollitava isiku tehingutega. Kuna tehingute tegelik toimumine omab käibemaksu arvestamise ja deklareerimise seisukohalt olulist tähendust, on küsitav teave seotud maksumenetluse objektiga, s.o Polar Tekstiil OÜ kontrollimisega.

6.3. Vastustaja on seisukohal, et alus Swedbank AS-lt teabe ja dokumentide küsimiseks tuleb MKS § 61 lg 1. MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Seejuures märgib vastustaja, et ühelegi normile ei tugine kaebaja väide, et makshalduril on õigus kolmandalt isikult küsida infot üksnes sellises ulatuses, mis saab olla olemas ka maksukohustuslasel endal. Samuti leiab vastustaja, et sellisel juhul kaoks sätte mõte. Niisugusel juhul ei oleks maksuhalduril näiteks olukorras, kus tehingute jada on väga pikk ning kõik jadas olevad isikud keelduvad oma pangakontode maksuhaldurile esitamisest, reaalselt võimalik maksude tasumise õigsust kontrollida.

Vastustaja selgitab, et MKS § 61 lg 2 esitatud lisatingimus eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumise kohta on sätestatud eelkõige juhuks, et maksuhaldur ei asuks kontrollitava isiku maksukohustuse suurust kindlaks määrama ilma isiku enese poole pöördumata, millega rikutaks ärakuulamisõigust, kuid ka koormataks liigselt kolmandat isikut, pannes talle põhjendamatult tõendite esitamise kohustuse.

Lisaks märgib vastustaja, et käesoleval juhul ei pöördunud maksuhaldur OÜ Polar Tekstiil poole, kuna isikul ei saa olla teavet kaebaja pangakonto andmete kohta. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-08-1505 selgitanud, et teabe saamine maksukohustuslaselt pole võimalik juhul, kui maksukohustuslasel ei saa nõutavaid andmeid või dokumente olla. Seega käesoleval juhul poleks maksuhaldur pidanudki OÜ Polar Tekstiil poole pöörduma.

6.4. Vastustaja rõhutab, et kolmandatelt isikutelt teabe küsimise puhul ei ole seatud mingit kindlat järjekorda ja teabe saamisel ei ole seadus ette näinud piiranguid, mille kohaselt tuleks teabe andmisel arvestada nende isikute nõusolekut, kelle kohta teavet küsitakse. MKS § 61 lg-s 2 on maksukohustuslase all mõeldud isikut, kelle maksukohustust kontrollitakse, mitte aga isikut, kelle kohta teavet nõutakse. Sellest sättest ei tulene piirangut pöörduda esmalt äriühingu poole ja alles seejärel panga poole.

Vastustaja selgitab lisaks, et maksuhaldur pöördus kaebaja poole teabe ja dokumentide saamiseks 8.01.2013 korraldusega nr 12.2-3/9229-19, mille isik vaidlustas. Kuna kaebaja nimetatud korralduse vaidlustas, siis otsustas maksuhaldur teabe kiiremaks saamiseks pöörduda kohe panga poole. Sellise otsuse langetas maksuhaldur arvestades asjaolu, et kui pangakonto väljavõte paluda esitada kaebajal, siis suure tõenäosusega, arvestades selle isiku varasemat reaktsiooni makshalduri korraldustele, ta seda ei täida, vaid vaidlustab ning selle tulemusel takistab kaebaja OÜ Polar Tekstiil maksumenetluses oluliste asjaolude välja selgitamist ja menetluse kiiret läbiviimist.

Vastustaja ei nõustu, et makshaldur on rikkunud HMS § 40 lg 1, mis sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Sama paragrahvi kolmanda lõike punkti kolm kohaselt võib haldusmenetluse, antud juhul teabe nõudmise menetluse, viia läbi menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Antud juhul ei ole tehtud otsust kaebaja kahjuks.

Veel märgib vastustaja, et AS-ilt Swedbank teabe küsimise põhjuseks ei ole olnud soov hoida teadmatuses kaebajat sellise korralduse andmisest.

6.5. Seoses teabe saamisega ka kaebaja pangakonto väljavõttes kindlaksmääramata isikute kohta märgib vastustaja, et maksuhalduril lasub MKS § 26 lg 1 tulenevalt maksusaladuse hoidmise kohustus. Lisaks märgib vastustaja, et kui kindlaksmääramata kolmandad isikud leiavad, et nende õigusi on kuidagi rikutud, siis on neil õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

6.6. Vastustaja arvates on kaebaja valesti tõlgendanud KAS § 88 lg 61. Vastustaja on seisukohal, et isiku pangakonto väljavõtet on maksuhalduril võimalik pangalt nõuda hoolimata sellest, et väljavõttest nähtub ka info selle kohta, kes on kaebajale ja kellele kaebaja on raha kandnud.

Lisaks selgitab maksuhaldur, et kui korralduse eesmärgiks on saada konto väljavõttest infot, kellele on kaebaja Ledyard Assets Ltd-lt saadud raha edasi kandnud, siis ei olegi maksuhalduril võimalik korralduses neid isikuid nimetada.

6.7. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pangakonto väljavõte on seotud OÜ Polar Tekstiil maksumenetlusega. Vastustaja rõhutab veel kord, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Seega saab pangakonto väljavõte olla MKS § 61 mõistes teabe objekt.

6.8. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja räägib tehingute tegemisest Ledyard Asssets Ltd Eesti filiaaliga. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur märkinud, et Ledyard Assets Ltd on teinud ülekandeid kaebajale, mitte Ledyard Asssets Ltd Eesti filiaal.

6.9. Vastustaja palub jätta kohtukulud kaebaja kanda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna leiab, et Maksuja Tolliameti 15.04.2013 korraldus oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kuulus nimetatud korraldus Swedbank AS-i poolt täitmisele.

Swedbank AS on arvamusel, et MTA kõrvaldas 15.04.2013 korralduses need puudused ja vead, mis esinesid 28.02.2013 korralduses ning tingisid 28.02.2013 korralduse vaidlustamise ning 28.02.2013 korralduse kehtetuks tunnistamise.

15.04.2013 korraldus oli piisavalt motiveeritud ning vastas seaduses esitatud nõuetele, mistõttu kuulus nimetatud korraldus Swedbank AS-i poolt täitmisele. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Antud juhul Swedbank AS-il ühtegi seadusest tulenevat õigust andmete esitamisest keeldumiseks ei olnud, mistõttu oli Swedbank AS kohustatud korralduse täitma ning seda ta ka tegi.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt:

8.1. Kohus loeb käesolevas asjas tuvastatuks, et Maksuja Tolliameti 15.04.2013 korraldus nr 12.2-3/9229-42 on käesolevaks ajaks täidetud selle adressaadi Swedbank AS poolt 22.04.2013. Seda on kinnitanud nii vastustaja kui ka kolmas isik. Vastustaja ei ole ühegi tõendiga peale paljasõnaliste väidete esitamise seda ümber lükanud. Kohus leiab, et need kaebaja väited tuleb jätta tähelepanuta.

Tulenevalt sellest ei ole võimalik rahuldada kaebaja tühistamisnõuet ja kohus jätab selle rahuldamata. Kohus peab võimalikuks lahendada kaebuse alternatiivse nõude – nimetatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise osas -, sest tühistamisnõue muutus haldusakti täitmise ja sellega kaasnenud kehtivuse lõppemise järel ainetuks.

8.2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et enne vaidlustatud korralduse tegemist tegi vastustaja 28.02.2013 AS-le Swedbank korralduse, millega kohustas AS-i Swedbank väljastama

FinTrans Business Inc Eesti filiaali tehingute ja pangakonto kohta. Nimetatud korralduse vaidlustas vaide korras AS Swedbank ja kohtulikult kaebaja kohtuasja nr 3-13-535 raames.

Oma 11.04.2013 vaideotsuses Maksu-ja Tolliamet rahuldas täielikult AS Swedbank vaide ja tühistas korralduse nr 12.2-3/9229-32 (tl 14-16 pöördel). Tallinna Halduskohtu määrusega 03.05.2013 lõpetati menetlus haldusasjas nr 3-13-535 seoses haldusakti kehtetuks tunnistamisega vastustaja poolt (tl 17-18 pöördel).

8.3. Vaidlust ei ole ka selles, et veelgi varasemalt, nimelt oma 8.01.2013 korraldusega nr 12.2- 3/9229-19 kohustas MTA FinTrans Business Inc Eesti filiaali (likvideerimisel) kui kolmandat isikut esitama olulises osas sisuliselt sama teavet, mida nõuti käesolevas asjas vaidlustatud kaebuses Swedbank AS-lt. MTA 8.01.2013 korralduse vaidlustas kaebaja Tallinna Halduskohtus haldusasjas nr 3-13-98. Tallinna Halduskohus jättis oma 16.05.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja esitas sellele otsusele apellatsioonkaebuse. 29.04.2014 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus FinTrans Business Inc Eesti filiaali (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-98 muutmata ning see jõustus 30.05.2014.

8.4. Kohus nõustub käesoleva kaebuse lahendamisel suures osas vastustaja argumentide ja seisukohtadega ja leiab sarnaselt vastustaja ja kolmanda isikuga, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Kohus selgitab, et kohus ei nõustu siiski täielikult vastustaja seisukohaga selles osas, et korraldus ei puuduta üldse kaebaja õigusi. Nimelt küsitakse korraldusega siiski andmeid, mis on vähemalt osaliselt kaebaja ärisaladuseks ja samuti on vaidlusel puutumus pangasaladuse hoidmise kohustuse küsimusega ning seetõttu on kohtu arvates õigustatud kaebaja viide preventiivsele huvile. Kohus märgib, et kohtupraktikas on preventiivset huvi peetud tuvastamiskaebuse esitamisel piisavaks aluseks. Asjaolu, et tulevikus ei ole välistatud, et maksuhaldur võib pöörduda pankade poole nende klientide kontoandmete (väljavõtete) saamiseks, näitab selgelt, et kaebuse esitajal on põhjendatud preventiivne huvi saada selgus kaebuse menetlemisel tekkinud küsimustes.

8.5. Kohus märgib, et olulises osas tugineb kaebaja kaebus MKS § 61 tõlgendamisel samale argumentatsioonile, millele kaebaja tugines kaebuses haldusasjas 3-13-98. Nii nagu nimetatud haldusasjas tehtud otsustes, jääb kohus ka käesolevas asjas seisukohale, et vastustaja on sisustanud ja tõlgendanud ekslikult MKS § 61 sätestatut.

Kohus selgitab siinkohal, et MKS § 61 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, s.h krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ja eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, v.a juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.

Kaebaja poolt viidatud MKS § 61 lg 2 näeb ette, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist võib teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, v. a juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning maksukorralduse seaduse § 72 lg 5 punktis 6 olevatel asjaoludel .

Seega on MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Seda piirangut selgitas Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-98-10 ja nr 3-3-1-24-11, märkides muuhulgas, et piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevuste tasandil ning MKS § 61 lg 1 esimese lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust ei ole õige kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud menetlusnõude kaudu. Samal seisukohal on järjepidevalt olnud ka Tallinna Ringkonnakohus, kes näiteks ka kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-13-98 29.04.2014 tehtud otsuses märkis, et „ … MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. MKS § 61 lg 2 tõlgendamist on korduvalt käsitlenud ka Tallinna Ringkonnakohus (nt 3-08-1414, 3-10-399, 3-08-1558, 3-10-714) ning selgitanud, et normis nimetatud piirangu eesmärk ei ole kitsendada maksuhalduri poolt kogutava teabe sisu; tegemist on menetlusnormiga, mis nõuab, et enne teabe küsimist kolmandalt isikult tuleb teavet küsida maksukohustuslaselt endalt; juhul, kui teabe olemusest tulenevalt ei saa seda maksukohustuslasel endal olla, on võimalik pöörduda teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Ringkonnakohus jääb käesolevas asjas samale seisukohale. Maksuhalduril on MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt õigus valida, millal ja milliste tõendite põhjal loeb ta mingi asjaolu piisavalt tõendatuks ning maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses kolmandatelt isikutelt teavet ei piirdu üksnes selliste andmete küsimisega, mida kontrollitav maksukohustuslane ise valdab või mille kohta ta saab tõendid esitada.“.

8.6. Kohus leiab, et alusetud on vastustaja väited, et vaidlustatud korralduses teabe nõudmise aluseks olevad põhjendused on väärad, ebaselged ja faktiliselt valed. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on toodud kõik seaduses nõutud alused, põhjendused, nõuded ning selgitused. Kohus märgib, et vastustaja on piisavalt põhjendanud ka andmete kogumise puutumust Polar Tekstiil OÜ suhtes läbi viidava maksumenetlusega. Korralduse esimese lehekülje 6 ja 7 lõigus ja teise lehekülje

1 lõigus on kohtu arvates piisavalt selgel näidatud ära, miks tekkis vajadus vastavaid andmeid saada, kuidas need on seotud Polar Tekstiil OÜ maksumenetlusega ja mida loodetakse nende abil välja selgitada seoses maksumenetlusega. Kaebaja väited, et nendes lõigetes kasutatud sõnastus on talle arusaamatu ja sisutu on kohtule arusaamatu. Kohus möönab, et korralduse esimese lehekülje 7 lõikes on ilmselt eksimuse tõttu viidatud Ledyard Assets Ltd Eesti filiaalile, kuid see eksimus ei mõjuta kohtu hinnangul haldusakti sisu, sest eelnevast lõikest nähtub selgelt, milliseid tehinguid pidas vastustaja silmas korralduse andmisel. Lisaks sellele ei muuda see eksimus mingilgi kombel teabenõude sisu, milleks on kontoväljavõtte osas arvelduskonto terviklik, mitte isikupõhine väljavõte. Kohus leiab siinkohal kokkuvõtvalt, et korralduses on toodud selged ja arusaadavad ning seaduse nõuetele vastavad põhjendused ja kaebaja vastupidised väited on selgelt otsistud ja ebaveenvad.

8.7. Kohus leiab, et sisuliselt põhjendamata on ka kaebaja viited Krediidiasutuste seaduse § 88 lg

5 p 4, sest käesoleval juhul on maksuhaldur just kasutanud maksukorralduse seaduses otsesõnu sätestatud õigust nõuda teavet krediidiasutuselt (MKS § 61 lg 1). Nagu juba eespool oli selgitatud, ei ole maksuhaldur sellisel juhul tulenevalt maksukorralduse seadusest kohustatud käesolevas asjas toodud asjaoludel - vastav teave puudub maksuotsuse adressaadil – ja teavet valdavate kolmandate isikute paljusus, pöörduma kõigepealt ja ainult vastava teabe saamiseks kaebaja poole. Seadusliku aluse olemasolul võib maksuhaldur sellisel juhul tulenevalt MKS § 11 lg 2 ise otsustada toimingute vajaduse ja liigi. Sellise otsustusõiguseta ei oleks maksumenetluse efektiivne läbiviimine ilmselt võimalik. Kohus märgib siinkohal, et vastustaja on õigustatult viidanud asjaolule, et ta on kõigepealt küsinud maksumenetluses vajalikku teavet kaebajalt, kuid kuna kaebaja on vastava teabenõude vaidlustanud ja keeldunud enne kohtumenetluse lõppu teavet andmast, mille tõttu tekkis oht maksumenetluse kiirele läbiviimisele. Sellises olukorras ei tule ühestki seadusest nõuet, et maksuhaldur ei võiks enne kohtumenetluse lõppu vastava õigusliku aluse olemasolul vajaminevat teavet küsida teistelt isikutelt, kes seda valdavad. Kuna käesoleval juhul oli vastava teabe valdajaks krediidiasutus ja maksukorralduse seadus võimaldab temalt maksumenetluses teavet nõuda, siis valiski vastustaja tuginedes seadusele ja oma kohustusele maksumenetlus võimalikult kiirelt ja efektiivselt läbi viia.

8.8. Kohus leiab, et alust ei ole siinkohal ka kaebaja süüdistusel, et sisuliselt püüdis vastustaja ebaseaduslikult saada temast mööda minnes saada tema kohta pangasaladusega kaitstud andmeid teiselt isikult – pangast. Kohus märgib kõigepealt, et tulenevalt seadusest on käesoleva asja asjaolusid arvestades see maksuhalduri valik, kellelt ta endale vajalikud andmed seadust järgides välja nõuab. Teiseks võib arvestades käesoleva asja lahendamise käigus ja haldusasjas 3-13-98 ilmnenud asjaolusid uurides asuda seisukohale, et vastustaja andmete nõudmine krediidiasutuselt oli kujunenud olukorras selgelt õigustatud. Seda näitab eelkõige asjaolu, et kaebaja haldusasjas 3- 13-98 esitatud kaebus oli arvestades selle esitamise ajaks väljakujunenud kohtupraktikat ja kaebuse argumentatsiooni väga väikeste edušanssidega, et mitte öelda teadlik andmete esitamisega venitamisele suunatud kaebus. Kolmandaks peab kohus vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et AS Swedbank täitis piisava hoolsusega oma kohustust kaitsta seaduses sätestatud piirides oma klientide pangasaladusi ja vaidlustas vaidemenetluse korras edukalt maksuhalduri esimese korralduse nr 12.2-3/9229-32 teabe andmiseks. Oma 11.04.2013 vaideotsuses Maksu-ja Tolliamet rahuldas täielikult AS Swedbank vaide ja tühistas korralduse. Alles seejärel antud ja käesolevas asjas vaidlustatud korralduse täitis AS Swedbank ja nähtuvalt tema käesolevas asjas esitatud seisukohtadest, oli ta eelnevalt veendunud, et see korraldus on õiguspärane.

Sellises olukorras on kohtu arvates alusetud kaebaja süüdistused, et maksuhaldur on püüdnud oma tegevuses teda teadlikult hoida teadmatuses tema suhtes antud korraldusest ja et vastustaja ei oleks tohtinud enne haldusasjas nr 3-13-98 tehtava lahendi jõustumist talle vajalikku teavet muult selle valdajalt nõuda.

Kohus märgib, siinkohal veel täiendavalt, et kohtu arvates viitab vastustaja õigustatult ka asjaolule, et tulenevalt HMS § 40 lg 3 toodust ei ole ta rikkunud ka kaebaja kaasamiskohustust. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul ei ole otsustatud asja, mille raames andmeid nõuti, kaebaja kahjuks.

8.9. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja on valesti tõlgendanud krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 61 ettenähtud teabe andmise tingimusi. Klient, kelle pangasaladusega kaitstud andmeid (kontoväljavõtet) käesoleval juhul nõuti, oli nähtuvalt vaidlustatud korraldusest kaebaja. Kaebaja arutelu kontoomaniku õiguste kaitsest on siinkohal ainetu, sest kontol kajastatud tehingute vastaspooled ei ole kontoomanikud, kelle kohta teavet nõutakse. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ka selles, et kuna korralduse eesmärgiks oli saada konto väljavõttest infot, kellele on kaebaja Ledyard Assets Ltd-lt saadud raha edasi kandnud, siis ei olnudki maksuhalduril võimalik korralduses neid isikuid nimetada. Kohus märgib, et kui vastustajal oleks need andmed olemas olnud, poleks tal ka vastavat teabenõuet olnud vaja esitada.

8.10. Kohus loeb samuti õigustamatuks kaebaja väite, et teabenõude käigus saavad tema pangasaladust sisaldavate andmetega tutvuda lisaks maksuametnikele, kellel on tulenevalt MKS §

26 maksusaladuse hoidmise kohustus, ka teised pangas töötavad isikud. Kohus märgib siinkohal, et tulenevalt krediidiasutuse seaduses § 88 lg 4 pangasaladuse hoidmise kohustus kõigil panga töötajatel ja seetõttu on kaebaja väited, et nende pangasaladus ei ole maksuhalduri korralduste täitmisel tagatud, ilmselgelt otsitud ja eksitavad.

8.11. Kohus leiab, et kõike eelpooltoodut arvesse võttes puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks ka õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja see tuleb jätta rahuldamata.

9. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud poole, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool. Samade reeglite järgi nagu poolele.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ja tema poolel esinenud kolmas isik ei ole seaduses sätestatud tähtajal ja korras esitanud taotlust oma menetluskulude hüvitamiseks. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik