3-14-50183/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50183 Haldusasi M.M.e kaebus AS Ühisteenused 06.08.2013 viivistasu otsuse nr 0134001541 tühistamiseks ning Tallinna linnalt kahju hüvitise 73 eurot 96 senti väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – M.M. Vastustaja I – AS Ühisteenused, seaduslik esindaja juhatuse liige Hendo Priimägi; Vastustaja II – Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.M.e kaebus.

2. Tühistada AS Ühisteenused 06.08.2013 viivistasu otsus nr 0134001541.

3. Mõista Tallinna linnalt M.M.e kasuks välja 73 (seitsekümmend kolm) eurot 96 senti.

4. Mõista Tallinna linnalt M.M.e kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2014, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-50183 2(5) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused koostas 06.08.2013 viivistasu otsuse nr 0134001541 (tl 11), kuna sõiduki Mazda, registreerimismärgiga xxx xxx, parkimisel avalikul tasulisel parkimisalal aadressil Reimani tn 5 oli jäetud parkimistasu maksmata. Viivistasu summaks määrati 31 eurot.

2. Tallinna Transpordiamet edastas viivistasu otsuse täitmiseks J. V.le, kes oli liiklusregistri andmetel nimetatud sõiduki omanik. J. V. esitas 12.08.2013 Tallinna Transpordiametile vaide, milles selgitas, et müüs sõiduki 26.07.2013 M.M.ele (kaebaja). Tallinna Transpordiamet edastas viivistasu otsuse 14.08.2013 täitmiseks kaebajale. Otsus saadeti tema rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxxxxx (tl 69-69p, 113-113p). AS Eesti Post püüdis saadetist kaebajale kätte toimetada ja hoidis seda 2 nädalat ning tagastas selle Tallinna Transpordiametile 03.09.2013 (tl 113-113p). Tallinna Transpordiamet edastas samal päeval teate viivistasu otsuse määramise kohta väljaandele Ametlikud Teadaanded (tl 70).

3. Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet algatas Tallinna Transpordiameti avalduse alusel kaebaja suhtes täiteasja nr 031/2013/3151 ning saatis kaebajale 02.12.2013 vastava teate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 13, 15). Kohtutäitur koostas 10.01.2014 kaebaja sissetuleku (töötasu) arestimise akti (tl 35-35p), milles märkis kinnipidamisele kuuluvaks summaks 73,96 eurot.

4. Kaebaja esitas 13.12.2013 Tallinna Transpordiametile vaide viivistasu otsuse peale (tl 88).

5. Tallinna Transpordiamet tagastas 17.12.2013 käskkirjaga nr 2279 vaide (tl 20p), sest vaide esitamise tähtaeg oli möödas ja seda ei ennistatud. Käskkiri edastati kaebajale 17.12.2013 kirjaga nr 5-4/13/103429 (tl 20).

6. K. R. tasus 15.01.2014 kohtutäitur Katrin Velletile täiteasjas nr 031/2013/3151 73,96 eurot (tl 18).

7. Kaebaja esitas 14.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 06.08.2013 viivistasu otsuse nr 0134001541 ja Tallinna Transpordiameti 17.12.2013 käskkirja nr 2279 tühistamiseks ning Tallinna linnalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitise 73,96 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja selgitas, et müüs vaidlusaluse sõiduauto 01.08.2013 ostumüügilepinguga G. S.le. Omandiõigus sõidukile läks üle vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Seega ei olnud kaebaja 06.08.2013 sõiduki omanik ega parkinud sõidukit sellel kuupäeval aadressil Reimani tn 5. Tallinna Transpordiamet pidanuks ennistama vaide esitamise tähtaja, sest kaebajal puudus enne kohtutäituri saadetud dokumentide kättesaamist teave viivistasu otsuse kohta. Viivistasu otsust ei ole kaebaja registrijärgsele aadressile saadetud. Kaebajale tekitatud kahju seisneb kohtutäituri tasus, täitemenetluse alustamise tasus, täitemenetluse läbiviimise kuludes ja viivistasu nõudes.

8. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Viivistasu otsuse tühistamiseks puudub alus, sest vaidlusalune sõiduk oli 06.08.2013 pargitud tasulises parkimisalas ja selle eest oli jäetud parkimistasu maksmata. Liiklusseaduse (LS) § 188 lg 2 kohaselt tasub viivistasu sõiduki omanik või vastustav kasutaja. Viivistasu otsuste määramine ja menetlemine toimub elektrooniliselt Tallinna parkimiskorralduse andmekogus. Andmekogu teeb pärast viivistasu otsuse määramist ametniku poolt ja selle üleslaadimist andmekogus automaatselt elektroonilise päringu liiklus-, rahvastikuja äriregistrisse sõiduki omaniku või vastutava kasutaja ja tema elukoha või asukoha tuvastamiseks. Andmekogus tehtud päringud tuvastasid sõiduki

3-14-50183 3(5) omanikuna J. V., kes teavitas vastustajat 12.08.2013 esitatud vaides, et võõrandas sõiduki 26.07.2013 kaebajale. Seepeale edastati viivistasu otsus kaebaja registrijärgsele aadressile, hiljem avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna kaebaja viivistasu otsust ei tasunud, pöördus vastustaja viivistasu otsuse täitmise avaldusega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole. Kaebaja esitas sõiduki võõrandamist tõendava dokumendi alles pärast vaide esitamise tähtaja möödumist, seetõttu jäeti tema vaie läbi vaatamata ja tagastati tähtaja rikkumise tõttu. Seega on viivistasu otsus kehtiv ja selle peab tasuma kaebaja. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue I. K. vastu, kes oli Maanteeameti 15.04.2014 kirjast (tl 72) nähtuvalt 06.08.2013 vaidlusaluse sõiduki omanik. Kahju hüvitise summa ei ole õige. Viivistasu suuruseks oli 31 eurot. Koos täitemenetluse kuludega saab kahju suuruseks olla 68,76 eurot, mitte 73,96 eurot, mille hüvitamist kaebaja nõuab.

9. AS Ühisteenused nõustus Tallinna linna seisukohtadega ja palus jätta kaebus rahuldamata.

10. Kohus jättis 09.06.2014 määrusega kaebuse Tallinna Transpordiameti 17.12.2013 käskkirja nr 2279 tühistamise nõudes läbi vaatamata. Kohus selgitas, et kuna vastustaja tagastas selle käskkirjaga kaebaja vaide tähtaja rikkumise põhjendusega, siis ei ole tegemist haldusaktiga, mille peale saaks esitada tühistamiskaebuse. Samuti puudus vajadus taotleda selle õigusvastasuse tuvastamist. Kuna kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse järgi ei ole viivistasu otsuse peale vaide esitamine kohustuslik, puudus kaebajal vajadus taotleda vastustaja kohustamist vaadata tema vaie uuesti läbi. Kaebajal oli võimalik saavutada oma eesmärk viivistasu otsuse vaidlustamisega. Kohus leidis samas määruses, et kaebaja esitas vaide vastustajale tähtaegselt ja vaide tagastamine oli põhjendamatu. Samuti oli kohtule esitatud kaebus tähtaegne.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. LS § 187 lg 1 järgi võib kohalik omavalitsus oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest. Tasulise parkimise ala, parkimistasu määrad ning parkimistasu soodustused ja vabastused kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega (LS § 187 lg 2). AS Ühisteenused töötaja tuvastas, et mootorsõiduk Madza, registreerimismärgiga xxxxxx, oli pargitud 06.08.2013 kl 17.37 aadressil Reimani tn 5 parkimistasu maksmata. Reimani tänav kuulub Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr

30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 6 lg 3 p 2 järgi avaliku tasulise parkimisala südalinna tsooni, seega tulnuks sõiduki omanikul või vastustaval kasutajal maksta sõiduki parkimisel selles kohas parkimistasu (LS § 187 lg 4, § 188 lg 2). Kuna parkimistasu ei olnud tasutud, tegi parkimisjärelevalvet teostav ametiisik õiguspäraselt viivistasu määramise otsuse (LS § 188 lg 1 p 1).

12. Viivistasu otsus vastab LS § 188 lg-s 4 toodud nõuetele. Viivistasu otsusega määrati tasumiseks viivistasu 31 eurot, mis vastab LS § 188 lg-s 8 ja Määruse nr 30 § 13 lg 7 p-s 1 toodud määrale.

13. LS § 187 lg 3 järgi võib parkimisjärelevalvet teostada ja viivistasu määrata kohaliku omavalitsusega halduslepingu sõlminud eraõiguslik juriidiline isik. Riigihangete registrist nähtub, et Tallinna Transpordiamet sõlmis 03.10.2013 AS-ga Ühisteenused ja AS-ga EMT lepingu „Parkimistasu maksmise korraldamine, kontrollimine ja viivistasu määramine“ kehtivusega kuni 28.02.2019. Seega oli AS Ühisteenused töötaja pädev vaidlusalust viivistasu otsust tegema.

3-14-50183 4(5)

14. LS § 188 lg 2 järgi on viivistasu maksja mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.

15. Maanteeameti 06.05.2014 vastusest kohtunõudele ja sellele lisatud dokumentidest (tl 93- 99p) nähtub, et J. V. müüs 26.07.2013 müügilepinguga (tl 95) vaidlusaluse sõiduki kaebajale, kaebaja müüs 01.08.2013 müügilepinguga (tl 99p) vaidlusaluse sõiduki G. S., G. S. müüs 03.08.2013 müügilepinguga (tl 97) vaidlusaluse sõiduki I. K., I. K. müüs 07.09.2013 müügilepinguga (tl 96p) vaidlusaluse sõiduki R. B.le, kes esitas 10.09.2013 taotluse (tl 96) sõiduki omaniku ja vastustava kasutaja kohta liiklusregistrisse tehtud kannete muutmiseks. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 01.08.2013 lepingu p 4 kohaselt läks omandiõigus sõidukile müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Seega oli vaidlusaluse sõiduki omanik 06.08.2013 I.K. ja kaebajal puudus LS § 188 lg-st 2 tulenev kohustus viivistasu maksta.

16. Kuna liiklusregistris puudusid kuni 10.09.2013 andmed vaidlusaluse sõiduki võõrandamise kohta ja J.V. saadud teabe kohaselt oli ta võõrandanud sõiduki kaebajale, siis edastas vastustaja õiguspäraselt viivistasu otsuse täitmiseks kaebajale. Vastustaja edastas viivistasu otsuse kaebajale tähtkirjaga posti teel tema rahvastikuregistri järgsele aadressile, kuid kiri tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu, mispeale avaldas vastustaja viivistasu otsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leidis 09.06.2014 määruses, et vastustaja selline käitumine ei olnud õiguspärane. Ühe tähtkirja üleandmise nurjumisest ei saanud veel järeldada, et isik ei ela sellel aadressil ja talle ei ole võimalik dokumenti muul viisil kätte toimetada. Vastustajal tulnuks enne viivistasu otsuse avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded üritada otsust veel kord kaebajale kätte toimetada. Seega ei saanud lugeda viivistasu otsust kaebajale alates 13.09.2013 kättetoimetatuks ja 13.12.2013 esitatud vaiet mittetähtaegseks. Vastustajal tulnuks kaebaja vaie menetlusse võtta ja selle tõttu kaebaja suhtes tehtud viivistasu kehtetuks tunnistada.

17. LS § 188 lg 5 kohaselt märgitakse mootorsõiduki või selle haagise omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud andmetele lisaks mootorsõiduki või selle haagise omaniku või kasutaja nimi või nimetus, isikuvõi registrikood ning eluvõi asukoha aadress. Sama näeb ette ka Määruse nr 30 § 13 lg 6. Seega peab isikule kättetoimetatav ja täitmiseks kohustuslik haldusakt olema isikustatud ning viivistasu otsust peab olema järelikult võimalik tühistada, kui see on tehtud valele isikule, sõltumata sellest, et viivistasu määrati iseenesest õigesti parkimistasu maksmata jätmise eest. Kuigi kaebaja poolt kohtule esitatud viivistasu otsusest ei nähtu, et sellele oleks märgitud kaebaja nime ja andmeid, tuleb eeltoodud järeldusest lähtudes tühistada vaidlusalune viivistasu otsus, mis oli suunatud täitmiseks kaebajale, kes ei olnud LS § 188 lg 2 järgi kohustatud viivistasu maksma.

18. Riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 kohaselt võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Viivistasu otsuse tühistamise tõttu kaob alus kaebajalt viivistasu nõuda, mistõttu tuleb kaebajalt sissenõutud viivistasu lugeda õigusliku aluseta üle antuks. Kuna viivistasu laekus LS § 188 lgst 10 ja Määruse nr 30 § 13 lg-st 11 nähtuvalt Tallinna linna eelarvesse, on Tallinna linnal kohustus tasutud viivistasu kaebajale tagastada.

19. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 42 järgi on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja

3-14-50183 5(5) kohtutäituri otsus kulude kohta. Kuna kohus tühistab vaidlusaluse viivistasu otsuse, tuleb Tallinna linnal sissenõudjana hüvitada viidatud sätte alusel kaebajale temalt sissenõutud täitekulud.

20. TMS § 37 lg 1 järgi on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 02.12.2013 täitmisteatest nähtub, et kaebajalt nõuti täiendavalt viivistasule 31 eurot ka täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituritasu 18,6 eurot maksmist. Kohtutäitur Katrin Velleti 10.01.2014 koostatud sissetuleku arestimise aktist nähtub, et lisaks nõuti kaebajalt ka täitemenetluse läbiviimise kulude 5,2 eurot tasumist. Kokku tasus kaebaja tööandja OÜ Pant juhatuse liige K. R. kohtutäituri kontole 73,96 eurot, mis tuleb Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja mõista.

21. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vaidlusaluse viivistasu otsuse ja mõistab Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja 73,96 eurot.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

23. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 alusel Tallinna linna kanda, sest menetluskulud on tekkinud tema tegevuse tõttu (viivistasu otsuse kättetoimetamata jätmine, vaide läbivaatamata jätmine). Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik