Legislator Case Law & Legislation
3-13-1399/73 AI generated

3-13-1399/73 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-1399/73
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1399 Haldusasi MS kaebus Harku ja Murru Vangla 26. veebruari 2013. a käskkirja nr 91-t tühistamiseks ning Harku ja Murru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Hal...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1399 Haldusasi MS kaebus Harku ja Murru Vangla 26. veebruari 2013. a käskkirja nr 91-t tühistamiseks ning Harku ja Murru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – MS Vastustaja – Harku ja Murru Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus MS apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamine; apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda MS 21. juuli 2014. a apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-13-1399 esitatuks seaduses sätestatud apellatsioonitähtaega rikkudes. 2. Jätta rahuldamata MS taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. 3. Tagastada MS apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2014. a otsuse peale haldusasjas nr 3-13-1399 läbivaatamatult selle esitajale. 4. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-13-1399 MS eest Tartu Vangla poolt 8. augustil 2014 tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot MSle.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla algatas 24.02.2013 ettekande nr 158 alusel kinnipeetav MS suhtes distsiplinaarmenetluse seoses asjaoluga, et temalt leiti kambris kolm sigaretti. Harku ja Murru Vangla direktor kõrvaldas 26.02.2013 käskkirjaga nr 91-t MS alates 26.02.2013 distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt. MS esitas 25.03.2013 vaide 26.02.2013 käskkirja

3-13-1399 2(4) kehtetuks tunnistamiseks, mille Justiitsministeerium jättis 05.07.2013 vaideotsusega nr 11- 7/13-3908-2 rahuldamata.

2. Harku ja Murru Vangla 25.03.2013 käskkirjaga nr 114-d määrati kinnipeetav MS justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 71 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 82 lg 3 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 3 ööpäeva kartserit.

3. MS esitas 28.06.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla direktori 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamiseks ning kaebaja 26.03.2013–04.04.2013 tööle mittelubamise õigusvastaseks tunnistamiseks.

4. Harku ja Murru Vangla võttis 17.04.2014 kaebuse MS ajavahemikul 26.03.2013– 04.04.2013 tööle mittelubamise õigusvastasuse osas õigeks ning nõustus hüvitama kaebajal saamata jäänud töötasu 20 eurot.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.06.2014 otsusega MS kaebuse osaliselt ning tunnistas kaebaja 26.03.2013–04.04.2013 tööle mittelubamise õigusvastaseks, kuid jättis rahuldamata kaebuse Harku ja Murru Vangla 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamiseks. Lisaks mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 7,50 eurot.

6. MS esitas 23.07.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.08.2014 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta, leides, et MSi apellatsioonkaebus on esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes.

8. MS esitas 09.09.2014 taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks, märkides, et soovis apellatsioonkaebuse edastada vangla kaudu 18.07.2014 (reede), kuid tal ei õnnestunud kirja sellel kuupäeval edastada, mistõttu andis ta selle üle 21.07.2014. Tööl käiva kinnipeetavana on apellandil raske kirju üle anda, sest ta on kirjade vastuvõtmise ajal tööl ning muudel aegadel tuleks eraldi valvata, et kirjakandjat näha ja kiri üle anda.

9. Harku ja Murru Vangla leiab 19.09.2014 kirjalikus seisukohas, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja apellatsioonitähtaja ennistamiseks puudub alus. Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Harku ja Murru Vangla kodukorra p 15.1 kohaselt toimub kinnipeetavatele saabunud kirjade kätteandmine ja väljasaatmine vastavalt graafikule. Kirjade vastuvõtt toimub 18.02.2013 kinnitatud graafiku järgi esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval, kuid kohtule edastatavaid kirju võetakse vastu ka graafikuväliselt. Töötavatele kinnipeetavatele ei ole loodud mingeid takistusi kirjade edastamiseks ja kaebaja on seni saanud kõik kirjad soovitud ajal edastada. Ametiasutustesse saadetavate kirjade (graafikuvälisest) edastamise soovist on kinnipeetaval alati võimalik teavitada vastutavat ametnikku. MS on kirjasaatmise korra ja graafikuga hästi tuttav, mida tõendab tema piisavalt sage kirjavahetus. Taotlusest ei selgu, millised asjaolud väidetavalt apellatsioonkaebuse tähtaegset üleandmist takistasid. MSil oli apellatsioonkaebuse esitamiseks piisavalt aega ning mõistlikult ja ettenägelikult tegutsedes oli apellatsioonkaebuse tähtaegne esitamine võimalik. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti selle kohta, mis saaks tähtaja rikkumist õigustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-1399 3(4)

10. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Halduskohus tegi vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 18.06.2014, teavitades menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise ajast 14.05.2014 määrusega, mille MS sai kätte 16.05.2014 (tl 122).

11. Kuna vaidlustatud kohtuotsus tehti avalikult teatavaks 18.06.2014 ning nimetatud kuupäev oli kaebajale eelnevalt teatavaks tehtud, siis oli otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 18.07.2014 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on see küll dateeritud 18.07.2014, kuid kirjaümbrikule tehtud märgete kohaselt vanglale edastamiseks üle antud alles 21.07.2014.

12. HKMS § 181 lg 3 kohaselt juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. HKMS § 187 lg 3 p-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks loetakse üldjuhul vaid objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).

13. MS on põhjendanud apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist asjaoluga, et tal ei õnnestunud tööl käimise tõttu apellatsioonkaebust 18.07.2014 vanglale edastamiseks õigeaegselt üle anda. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi viidet tööl käimisele ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks möödalastud apellatsioonitähtaja ennistamist.

Harku ja Murru Vangla direktori 14.02.2013 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonna kodukorra p 15.1 kohaselt toimub kinnipeetavatele saabunud kirjade kätteandmine ja väljasaadetavate kirjade vastuvõtmine üldjuhul vastavalt graafikule. Vastustaja selgituste kohaselt võetakse ametiasutustele (sh kohtule) adresseeritud kirju siiski vastu ka graafikuväliselt. Kirjavahetuse sellist korraldust on kinnitanud ka apellant, märkides küll, et postisaadetiste graafikuväline üleandmine eeldab kirjakandja käikude jälgimist. Samas ei ole apellant millegagi selgitanud, mis takistaks kirja üleandmise soovist vajaduse korral teavitamast muid vanglateenistuse ametnikke. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et apellant oleks reaalselt püüdnud anda apellatsioonkaebust vanglale üle enne 21.07.2014.

14. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on MS mitmeaastane kogemus erinevate kohtuasjade menetlustes osalemises ning muu hulgas on apellant korduvalt pöördunud halduskohtusse ja haldusasjas nr 3-11-2221 esitanud ka apellatsioonkaebuse. Lisaks on Harku ja Murru Vangla esitanud väljavõtte MS kirjavahetusest ajavahemikul 16.01.2014–04.09.2014, millest nähtub enne 21.07.2014 kokku 14 kirja väljasaatmine, millest 10 olid adresseeritud halduskohtule. Seega tuleb vastustajaga nõustuda, et apellant pidi olema kohtule kirjade edastamise korrast teadlik ning apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Olles teadlik, et töölkäimisega seoses võib apellatsioonkaebuse kohtule edastamiseks vanglale üleandmine olla

3-13-1399 4(4) raskendatud, tuli apellandil sellega apellatsioonkaebuse koostamisel arvestada. Menetlusosaline peab olema ise piisavalt hoolikas, et tagada seaduses ettenähtud menetlustähtaegadest kinnipidamine.

15. Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et MS apellatsioonkaebus on esitatud hilinemisega ning apellant ei ole toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust, mis saaks apellatsioonitähtaja möödalaskmist õigustada. MSi apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb sellel põhjusel ning HKMS § 71 lg 1 ja § 181 lg 3 alusel rahuldamata.

16. HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna MS apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, keeldub ringkonnakohus 23.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et MS ei ole Tallinna Halduskohtu 18.06.2014 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

17. MS apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (tasutud 08.08.2014 Tartu Vangla poolt MS vanglasisese isikuarve vahenditest, makse viitenumber 99914100003457) tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 ja lg 8 ning § 185 lg 1 alusel apellandile tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets