4-14-4005/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2014 Tartu Väärteoasja number 4-14-4005 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Kohtuistungi toimumise aeg

30. september 2014 Kohtuistungisekretär Liina Tulit Kohtuistungil osalesid Menetlusalune isik Toomas Joakit Kaitsja advokaat Valli Murde Väärteoasi Toomas Joakiti väärteoasi KarS § 262 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 23. juuli 2014 otsus Apellatsiooni esitaja Toomas Joakiti kaitsja advokaat Valli Murde Menetlusalune isik

Toomas Joakit isikukood 36606246510; elukoht: XXXX; väärtegude eest karistatud kolmel korral, viimati Tartu Maakohtu 26.09.2013 otsusega KarS § 262 alusel arestiga 15 päeva;

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. juuli 2014 otsus osaliselt. 1.1. Tühistada maakohtu otsuse resolutsioonis toodud punkt, mille kohaselt oli Toomas Joakit kohustatud ilmuma Lõuna Prefektuuri Võru arestikambrisse karistuse kandmiseks 11. augustil 2014 kell 10.00-ks. 1.2. Tühistada maakohtu otsuse resolutsioonis toodud punkt, mille kohaselt teeb maakohtu kohtunik VTMS § 205 lg 4 alusel määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja, kui Toomas Joakit ei ilmu maakohtu otsuses määratud ajaks arestikambrisse. 1.3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Toomas Joakiti kaitsja advokaat Valli Murde apellatsioon jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 360 eurot, sealhulgas käibemaks 60 eurot, advokaat Valli Murdele apellatsioonimenetluses Toomas Joakitile riigi õigusabi osutamise eest.

4. Eelnimetatud menetluskulu jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 1. oktoobril 2014. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 2. oktoobrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

2. oktoobrist 2014. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond koostas 24.04.2014 väärteoasjas nr 2860,14,000858 väärteoprotokolli selle kohta, et Toomas Joakit karjus 23.04.2014 kella 13.45 ajal Antsla vallamaja koridoris aadressil Võrumaa Antsla linn Kreutzwaldi 1, olles alkoholijoobes, ebatsensuursete sõnadega „Käige kõik perse, putsi“, millega häiris T.V. ja E.A. rahu. Sellise tegevusega rikkus T. Joakit Antsla valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 p-de 1 ja 14 nõudeid, mistõttu on tema tegevus kvalifitseeritav KarS § 262 järgi.

2. 16.05.2014 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 48, § 71 alusel Tartu Maakohtule arutamiseks. MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohtu 23. juuli 2014 otsusega tunnistati T. Joakit süüdi Kars § 262 järgi ja talle mõisteti karistuseks 20 päeva aresti.

3.1. Maakohus lähtus karistuse mõistmisel KarS §-st 56 ja võttis arvesse ka karistuse üldja eripreventiivset mõju.

3.1.1. Kohus ei tuvastanud T. Joakiti karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

3.1.2. T. Joakiti on karistatud väärtegude eest kolmel korral, sh kaks korda KarS § 262 järgi. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on kõik tasumata ning ka eelnevalt mõistetud arest ei ole T. Joakitile soovitud mõju avaldanud, kuna isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist.

3.1.3. Kuna T. Joakit suhtub ükskõikselt ja üleolevalt õiguskorda, hindas maakohus tema süüd suureks ning leidis, et ka mõistetud karistus peab olema range. Kohtu arvates on T. Joakiti näol tegemist isikuga, kes ei pea lugu kaaskodanikest, õiguskorrast ega kehtivatest reeglitest. Tal puuduvad arusaamad kõige tavalisematest viisakusja käitumisnormidest ning ta arvab, et võib kaaskodanikke solvata, neile hirmu põhjustada ning rahu häirida ilma tagajärgedeta.

3.1.4. Kohtu arvates ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga T. Joakiti puhul põhjendatud, kuna kergemaliigiline karistus ei mõjuta isikut edaspidi väärtegude toimepanemisest hoiduma. Kuna

T. Joakit ei ole vabatahtlikult temale mõistetud karistusi täitnud (rahatrahvid tasumata), siis ei ole kohtul veendumust, et ta täidaks vabatahtlikult ÜKT tunde. APELLATSIOONIS JA KOHTUISTUNGIL ESITATUD SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Joakiti kaitsja advokaat V. Murde, kes palub tühistada 23.07.2014 otsus T. Joakitile mõistetud karistuse osas ning mõista menetlusalusele isikule mitte rohkem kui 10 päeva aresti ning asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga.

4.1. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus ei ole mõistetud karistuse osas põhjendatud. Kohtu peamiseks argumendiks on viide apellandi minevikule. Esimese astme kohtu järeldust, et varem mõistetud arest ei avaldanud apellandile mõju ega pannud teda oma tegude üle järele mõtlema ning nendest vastavaid järeldusi tegema, ei saa lugeda põhjenduseks KrMS § 3051 lg 1 mõtte kohaselt. Lisaks ei ole kohus apellandi hinnangul karistuse liigi ja määra valikul piisavalt arvestanud, et

T. Joakitil puudus tahtlus ebatsensuursete sõnade kasutamisega solvata, hirmutada või ähvardada vallamaja töötajaid. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta KorS § 57, mille kohaselt lähtutakse KorS §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse, ning selle piirkonna tavadest.

5. Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2014 istungil jäid kaitsja ja menetlusalune isik apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23. juuli 2014 otsus tuleb osaliselt tühistada, kuna osa otsuse resolutsioonis toodud järeldustest ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Samas, tutvunud väärteoasja materjalide ning kaevatava kohtuotsusega ja võtnud arvesse apellatsioonis ning kohtuistungil esitatud seisukohti, leiab kohtukolleegium, et Tartu Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased, mistõttu tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et T. Joakitile mõistetud karistus – 20 päeva aresti – on vastavuses menetlusaluse isiku süü ja karistuse üldning eripreventiivsete eesmärkidega.

7.1. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et T. Joakiti süü käesolevas asjas on suur. Kuigi menetlusalust isikut on ka varasemalt KarS § 262 järgi karistatud, pani ta taaskord toime avaliku korra rikkumise. Isik ise enda teo keelatusest aru ei saa ning leiab, et tema käitumine oli tavapärane. Olukorras, kus isik vaatamata varasemale karistusele samalaadse süüteo eest jätkab ebaseaduslikku ning teisi isikuid oluliselt häirivat käitumist, ei ole põhjendatud talle varasemast leebema karistuse mõistmine. Samuti tuleb võtta arvesse, et isikut on väärteokorras karistatud kolmel korra, sh kaks korda rahatrahviga, mis on siiani tasumata.

7.2. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Kuna T. Joakiti süüd saab hinnata suureks, siis võttes arvesse üld – ja eripreventiivseid kaalutlusi, on põhjendatud talle aresti mõistmine 20 päeva ulatuses.

8. Nõustuda tuleb ka maakohtu põhjendustega T. Joakitile mõistetud aresti üldkasuliku tööga mitteasendamise osas. Esiteks ei omaks üldkasuliku töö kohaldamine menetlusalusele isikule ilmselt soovitud mõju ehk ei oleks vastavuses karistuse preventiivsete eesmärkidega. Teiseks jääks töö suure tõenäosusega sooritamata, kuna isik on oma varasema käitumisega näidanud, et kohaldatud karistuste täitmist ta vajalikuks ei pea.

9. Seoses kaitsja viidetega KorS §-le 57 peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et nimetatud sätte eesmärk on anda suunised, millist KorS §-des 55 ja 56 toodud rikkumist saab pidada piisavalt intensiivseks, et selle põhjal tuvastada avaliku korra rikkumine. Kuna maakohus tuvastas, et T. Joakit on pannud toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo ning maakohtu järeldus on täielikult kooskõlas olemasolevate tõenditega, puudub vajadus karistuse mõistmisel täiendavalt arvestada KorS §-s 57 sätestatut.

10. Olenemata ülaltoodust tuleb Tartu Maakohtu otsus osaliselt tühistada VTMS § 147 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 8 alusel, kuna maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust.

10.1. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtuotsus legitiimsuse tagamiseks olema üheselt mõistetav ega tohi sisaldada vastuolusid (vt RKKKo 3-1-1-15-13, p 10). VTMS § 150 lg 1 p 8 alusel on oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks see, kui otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.

10.2. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 toodud järeldused ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega ega väärteomenetluse seadustikuga. Nimelt sedastab maakohus resolutsiooni p-s 3, et T. Joakit on kohustatud ilmuma Lõuna Prefektuuri Võru arestikambrisse karistuse kandmiseks 11. augustil 2014 kell 10.00-ks, ja p-s 4, et maakohtu kohtunik teeb VTMS § 205 lg 4 alusel määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja, kui T. Joakit ei ilmu maakohtu otsuses määratud ajaks arestikambrisse. Kuna maakohtu otsus käesolevas asjas on apellatsioonikorras vaidlustatav, ei olnud kohtunikul võimalik otsuses määrata kindlaks päeva, millal isik peab asuma aresti kandma. Käesolevaks ajaks on 11. august 2014 möödunud, seega maakohus ei saa koostada määrust T. Joakiti sundtoomiseks arestimajja, kuna maakohtu otsust ei ole võimalik veel VTMS § 205 lg 2 alusel täitmisele pöörata. Eelnevast tuleneb, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 toodud järeldused on ebaõiged ja nende punktide osas tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4 ja § 150 lg 1 p-st 8 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o maakohtu otsuse resolutsioonis toodud punktid 3 ja 4. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

12. T. Joakiti kaitsja advokaat V. Murde taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest kokku 360 eurot, sh käibemaks 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises ulatuses on põhjendatud ja kokku tuleb kaitsjale hüvitada 360 eurot. KrMS § 185 lg 1 alusel tuleb menetluskulud summas 360 eurot jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau

Paavo Randma

Tiit Lõhmus