1-14-7049/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7049 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi

B.K süüdistuses KarS § 424 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 26. augusti 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.K kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.K kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioon läbi vaatamata osas, milles ta vaidlustab süüdistatavale mõistetud karistust.

2. Osas, milles kaitsja vaidlustab kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid, jätta kaebus rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Anti Aasmaa kaudu 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot) vandeadvokaat Anti Aasmaale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista B.K-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 180 eurot riigituludesse.

5. B.K tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB

a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003,

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a

EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700009181 ja selgitus „B.K 1-14-7049 kohtukulud“.

2

6. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 26. augusti 2014. a otsusega tunnistati .K kokkuleppemenetluses B süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 10 kuu vangistusega. Veel tunnistati .K süüdi KarS § 121 B järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendas kohus mõistetud

vangistuse 600 tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus .K kriminaalhooldaja järelevalve alla ja B kohustas teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelas kohus .K katseajal tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldas B kohus .K-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohus mõistis B

B.K-lt välja menetluskulud 772,5 eurot, sh sundraha 532,5 eurot, kaitsjatasu kohtueelses

menetluses 204 eurot ja kohtumenetluses 36 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulud kuuluvad tasumisele ositi.

2. B.K kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb kohtuotsuse

tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Samuti taotleb kaitsja

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 135 lg 1

tunnistamist vastuolus olevaks PS § 23 lg 2 teise lause ja § 12 lg 1 esimese lausega nende koostoimes osas, milles KarS § 69 lg 1 muudatus jõustub alates 1. jaanuarist 2015, mitte üldises korras.

2.1 Kohus on määranud .K-le karistuse, mida seadus kuriteo eest ette ei näe. KarS § 69 B

lg 1 sätestab kuni 31. detsembrini 2014 kehtivas regulatsioonis, et kohus võib aresti või kuni

kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-des 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud

vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 1. jaanuarist 2015 jõustub KarS § 69 lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku

tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega kergendab 1. jaanuaril 2015 jõustuv seadus

süüdimõistetu olukorda. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu 19. juunil 2014 ja Vabariigi President kuulutas selle välja 3. juulil 2014. Seaduse § 135 lg 1 sätestab, et see jõustub 1. jaanuaril 2015. Kaitsja hinnangul on see rakendussäte põhiseadusevastane. Olukorras, kus muudetud seadus

kergendab süüdimõistetute olukorda, rikub jõustumise edasilükkamine nende isikute huve, kes vahepealsel ajal süüdi tunnistatakse. Jõustumise edasilükkamise asemel pidanuks riik regulatsiooni võimalikult kiiresti jõustama. Ühel ja samal ajal samasuguse kuriteo toime pannud isikute erineva

karistusõigusliku kohtlemise sõltuvusse seadmine kriminaalmenetluse toimumise ja seeläbi kohtuotsuse tegemise ajast on ebamõistlik ja võib viia riigi omavoli keelu rikkumiseni.

2.2 Alternatiivselt taotleb kaitsja .K menetluskulude KrMS § 180 lg 3 alusel osalist riigi B

kanda jätmist. Menetluskulude tasumine käib .K-le üle jõu. Kuna ta peab sooritama B

3

üldkasulikku tööd ja jälgima kontrollnõudeid, võib eeldada, et ta ei saa jätkata tööd välismaal. Maakohus ei ole esitanud põhjendusi, miks ta pole pidanud vajalikuks rahuldada menetluskulude vähendamise taotlust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

4. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud

juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2).

Seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest on alust rääkida siis, kui süüdistatavale on

kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei näe ette karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsioon.

5. Praeguses asjas on maakohus tunnistanud .K süüdi KarS § 424 ja § 121 järgi ja B mõistnud talle liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Nii KarS § 424 kui ka § 121 näevad sanktsioonina

ette rahalise karistuse või vangistuse. Mõistetud vangistuse asendas maakohus 600 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Seejuures tugines maakohus KarS § 69 lg- tele 1 ja 3, mille kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-des

73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Seega ei ole kohus mõistnud B.K-le karistust, mida seadus tema poolt toime pandud kuritegude eest ette ei näe ja järelikult puudub süüdistataval ja tema kaitsjal karistuse vaidlustamiseks apellatsiooniõigus. Apellatsiooniõigust ei anna isikutele ka asjaolu, et tulevikus jõustuva KarS § 69

lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma kehtivast, mitte tulevikus kehtima hakkavast seadusest.

6. Lisaks karistuse vaidlustamisele on kaitsja vaidlustanud ka .K-lt otsusega välja B

mõistetud menetluskulusid. Kuna KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude

hüvitamist vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatükis sätestatud korras (s.o määruskaebemenetluses), ei laiene menetluskulude vaidlustamisele KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud

piirangud. Seega menetluskulude vaidlustamise osas lahendab ringkonnakohus kaitsja kaebuse määruskaebuse lahendamise menetluse korras.

7. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine

käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui

täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Süüdimõistetu täielikku menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastamist KrMS § 180 lg 3 ei võimalda.

4

8. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei võtnud otsuses seisukohta menetluskulude vähendamise taotluse kohta. Samas tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 kohtule kohustus igal juhul kaaluda

(st sõltumata vastavasisulise taotluse esitamisest), kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut menetluskulusid hüvitama üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Kuna üldreegli kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, lasub kohtul põhjendamiskohustus juhul, kui ta peab vajalikuks sellest reeglist kõrvale kalduda ja jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Praeguses asjas maakohus erandi tegemist põhjendatuks ei pidanud ja jättis menetluskulud täies mahus süüdimõistetu kanda. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt tõi kaitsja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise alusena välja selle, et .K B on üks laps ja teine kohe sündimas. Kaebuses on kaitsja lisanud, et üldkasuliku töö tegemise ja kontrollnõuete järgimise kohustuse tõttu ei saa .K jätkata tööd välismaal. Ringkonnakohtu B hinnangul ei võimalda need asjaolud järeldada, et menetluskulude hüvitamine käiks .K-le B

ilmselt üle jõu. Seejuures rõhutab kohus, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või

vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-12). .K ei ole seda teinud. Üksnes asjaolu, et B B.K on laps(ed) ja ta ei saa jätkata välismaal töötamist, ei võimalda järeldada tema võimetust

menetluskulusid tasuda. Seega on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud süüdimõistetu kanda.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud

alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus .K B kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. Osas, milles kaitsja vaidlustas .K-lt kohtuotsusega välja B

mõistetud menetluskulusid, jätab ringkonnakohus kaebuse KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 järgi rahuldamata.

10. B.K kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal asjaolude õiguslikuks analüüsiks, apellatsiooni koostamiseks ja kohtule edastamiseks 2,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 180 eurot

(sh käibemaks 30 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. augusti 2014. a otsusega kehtestatud korra punktidest 1, 4 ja 21 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium

jätab osaliselt kaebuse läbi vaatamata ja ülejäänud osas teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel .K kanda. B

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau