1-12-10028/50 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-11-10028

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

01. oktoobril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10028 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid D.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu D.O isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest D.O vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.O u Maakohtu 27.03.2011 otsusega

266 lg 1 tunnistati süüdi Vir KarS § ja § 121 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti

28 päeva vangistust. Kars §

4 kuud

74 lg 5 ja § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.06.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Viru 2013 määrusega

9 kuud 15 päeva Maakohtu 06.11. kandmata karistuse osa - vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus . 19.03.2014 03.01.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses D.O on 1 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on haridus põhi ja ehitaja eriala. Vabanemisel isikul puudub garanteeritud töökoht. Peale 2005 kinnipidamisasutusest vabastamist töötas erafirmas ametlikult 5 kuu jooksul. Peale seda ei ole temal olnud alalist töökohta. Põhiliselt tegi ta juhutöid. Juhutöödest saadav sissetulek oli ebakindel ja ebastabiilne. Isikul on maksm ata võlanõudeid summas 3084.86. Isik väidab, et ta tarvitab alkoholi vähe, põhiliselt tarvitab õlut. Isikut on kriminaalkorras karistatud isikuvastaste süütegude eest, sh alkoholijoobes olles. Samuti on isik katseajal tarbinud alkoholi, mistõttu pöörati karistused täitmisele. Alkoholijoobes olles käitub agressiivselt, kaotab enesekontrolli. D.O on alla aastane karistus, mistõttu vangistuses talle pole koostatud individuaa b lset täitmiskava. Isik ei ole lä inud taasühiskonnastavaid tegevusi temast sõltumata põhjustel. D.O on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Määratud katseajal sooritas 2 väärtegu. Isik katseaegadel ei täinud kriminaalhoolduse nõudeid ei täitnud ÜKT tunde, ei käinud kriminaalhooldusel koha peal, kui aeg oli kirja pandud, - tarbis alkoholi katseajal. 2 korral pöörati vangistus täitmisele. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 45%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56 %. Viru Vangla ei toeta D.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel enne vangistust elas D.O aadressil xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda samale aadressile. Korteri omanik on kinnipeetava isa. Kinnipeetava isa kinnitas, et suhtub D.O ennetähtaegsesse vabanemisse

elektroonilise järelevalve alla tema korterisse positiivselt ning annab selleks oma nõusoleku. Kodukülastuse käigus oli välja selgitatud, et tegu on kolmetoalise korteriga, mis on sobiv koduvalveseadme paigutamiseks. D.O-le on ettenähtud omaette tuba. Kinnipeetava isa ja vanaema kinnitasid, et nad on valmis D.O moraalselt ja materiaalselt toetama. Perekonna sissetulekuks on kinnipeetava isa töötasu ning vanaema pension. Kinnipeetaval . puudub garanteeritud töökoht D.O on ol

nud 4 korral määratud kriminaalhooldusele. Kahel korral karistus oli pööratud täitmisele.

Prokuröri abi

Sigrid Nurm, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (viimati Viru Maakohtu 16.06.2011 ja 27.03.2013 kohtuotsustega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda.

D.O ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ette nähtud ajakavadele. Ega esitanud rikkumiste kohta tõendeid, mis kinnitaks mõjuvate põhjuste olemasolu. Samuti D.O rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele.

See näitab, et ta on rikkunud ka katseaja tingimusi. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseaega anti talle selline võimalus.

D.O

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitat

ud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.O isikut iseloomustavad andmed - ajal tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. D.O nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

D.O on kriminaalkorras karistatud neljal korral (varaja isikuvastase kuritegude eest). Vangistust kannab neljanda korda. t Eelviimase otsusega D.O-le mõisteti karistuseks tingimisi vangistus, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo ning viimase otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ei asunud, rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning vangistus pöörati täitmisele.

Seega ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Isikul on osaline töövõimekaotus.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mis avaldus ka tema kuritegelikul käitumisel l võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo ning ta toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning D.O miskontrollist puhul on olemas tõenäoline kõrge käitu kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

D.O , mis ei olnud tulemuslik oli allutatud käitumiskontrollile , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks D.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve kuid see ei mõjutanud tema käitumist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitum käitumiskontrolli all ist kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo asjaolud ning käitumist käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.O vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma