1-12-12126/57 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-12-12126

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

23. septembril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-12126 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 23.09.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.E isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. V.E

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatav

ast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.E aakohtu 15.05.2013 otsusega tunnistati süüdi Viru M KarS § järgi ning

mõisteti karistuseks 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Tartu

Maakohtu 15 itkaristuseks 4 aastat 6 .12.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti li kuud 18 ust. päeva vangist Karistuse kandmise algus . 30.08.2011 ja lõpp 18.03.2016

Kinnipidamisasutuses V.E kohta koostatud ise loomustusest nähtub, et tal on 4 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala pu Peale põhikooli on väidetavalt kolmel korral udub. proovinud õppima asuda kutsekooli, kuid valitud erialad ei osutunud sobivaks xxx, xxx, samuti mõjutas õppimist raske majanduslik olukord ning vanemate toetuse puudumine. Vanglas registreeritud

kutseõppesse keevitaja erialale. Ametlikult on töötanud vaid 1 kuu, Venemaal farmis; edasised töökohad saeraamioperaatorina, ehitajana ning metsatöölisena, on olnud mitteametlikud ning lühiajalised, põhjustena toob välja rahalistest kohustustest hoidumise võimalust samuti isikuttõendavate dokumentide puudumist. Vabaduses oli väidetavalt hõivatud igapäevatööga, saades töö eest tasu, millega tuli toime. Samas on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud varavastaseid kuritegusid, mis viitab puudulikele toimetulekuoskustele. tarvitamine. Vangistuses Toimetulekut mõjutas ka alkoholi pikemat aega töötamisest vabastatud, materiaalselt keegi ei toeta. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole V.E kindlat töökohta.

Isiku sõnul tarvitab ta alkoholi 2002 aastast, perioodist mil lahkus kodust. Väidetavalt tarvitas 2-

3 päeval nädalas, kui olid vabad päevad, nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Sõltlaseks end ei pea, samuti ei näe seost alkoholi tarvitamise ja oma kuritegeliku käitumise vahel, kuigi on korduvalt toime pannud alkoholijoobes olekus kuritegusid. 04.06.2012 - xxx 27.06.2012 läbis . Sõltuvust diagnoositud ei ole. Vangistuse jooksul läbinud riigikeele õpe A2 tase 15.08.2012 - 12.12.2012; B1 tase 04.01.2013 - 03.05.2013. Kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Viimane karistus on e eest

mõistetud võimuesindaja solvamis seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuritegu oli toime pandud vangistuses viibides. Varasemalt karistatud erinevate varavastastevägivallakuritegude eest. Varasemalt tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei ilmunud registreerimisele ning eiras kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Antud käitumine iseloomustab ka ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kontrollnõuete eiramist põhjendab teadmatusega, et kuhu ja millal peab ta minema. Otseselt subkultuuri toetavaid hoiakuid ei väljenda, samas toime pandud kuritegude põhjendamisel püüab end õigustada. Sõnades avaldab soovi senist elustiili muuta, samas hetkel puuduvad vajalikud oskused ning ka sisemine motivatsioon. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 68% (kõrge risk) Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65% (kõrge risk) Viru Vangla ei toeta V.E tingi

misi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava isa keeldub V.E elama asumisest temale kuuluvasse korterisse xxx dumisel xxx xxx poole on

. Seega kinnipeetava pöör V.E võimalus taotleda sotsiaalpinda. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole V.E kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Rahvastikuregistri andmetel V.E on Vene Föderatsiooni kodanik. Tema isikutunnistus kehtib kuni 21.06.2015 Karistusregistri andmetel V.E on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus käitumiskontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele (käitumiskontrollnõude ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine). Vangistuses olles V.E pani toime uue kuriteo s.o. võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad vargused, kehaline väärkohtlemine, röövimine ja kelmus. Väärteokorras on teda karistatud kümnel korral, valdavalt alkoholiseaduse rikkumise eest viiel korral. Peale seda on teda karistatud avaliku korra rikkumise eest ühel korral, varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu kahel korral, ühistranspordiseaduse rikkumine ühel korral ja liiklusseaduse rikkumine ühel korral.

Prokuröri abi Natalja Firsova kirjalikult esitatud arvamuses ei toeta prokuratuur kinnipeetava taotlus

t ennetähtaegseks vabanemiseks.

V.E taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

V.E oleval ajal ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käes põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.E isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. V.E nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 4 kehtiv distsiplinaarkaristust, mis at kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

V.E on kriminaalkorras karistatud 7 korda (sh isikuja varavastaste kuritegude eest). tud Vanglakaristust kannab neljandat korda. Viimane karistus on mõiste võimuesindaja

solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Varasemalt oli karistatud ka tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistuse ja allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist.

V.E jätkas kuritegude toimepanemist ka vangistuses (viimane kuritegu toime pandud vanglas). Antud asjaolu viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Peale seda isikul puudub vabaduses kindel töökoht, mis välistab kriminaalhooldusele allutamisega seotud kontrollnõuete täitmist ega võimalda käitumiskontrolli teostamist.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning V.E puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem , mil V.E-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik lest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks V.E uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ning toimepanemise asjaolusid sh i ajal ja käitumiskontroll

vangistuses uute kuritegude toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.E vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma