Legislator Case Law & Legislation
1-14-279/59 AI generated

1-14-279/59 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-14-279/59
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla esitas 11.09.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava T.O tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru

Legislator headnote

AI generated

1-14-279/59 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on isikul 4 kehtivat kriminaalkaristust, 7 kehtivat väärteokaristust ja 7 arhiveeritud väärteokaristust. Varasem karistus ei täitnud eesmärki ja isik pani üldkasuliku töö sooritamise ajal toime uue kuriteo ning rikkust kohustust tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Keywords

AI generated
alcohol dependence dismissal during probation detoxification clinic adult protection proceedings drug screening test extensive criminal record
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(5) Toimik nr 1-14-279

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobr 2014 kohtumajas il Jõhvi Kohtuasja number 1-14-279 Kohtukoosseis Kohtunik Inna O.T Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.O tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.O, isikukood xxx, xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 431, § 432 , määras

76 ja KrMS :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.O

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil i

sik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.09.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava T.O tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

T.O Viru Maakohtu 14.01.2014 kohtuotsusega

199 lg 2 p 4,7 tunnistati süüdi KarS § järgi

ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru

Maakohtu 31.10.2012 kohtuotuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud 20 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistusek mõisteti päeva vangistust. s

1 aasta 20

Karistuse kandmise algus 04.03.2014 23.03.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.09.2014.

Kinnipidamisasutusest T.O va kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeeta l

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristust .

ed Süüdimõistetu on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening. 09.06.2014-08.09.2014 töötas majandustöödel koristajana.

Alates 11.08.2014 töötab majandustööl köögitöölisena. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib

2(5)

kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva 7-toalise, ahiküttega eramuga, mis on heas korras ja kus on pesemisvõimalused. Kinnipeetaval on võimalik elada omaette maja teisel korrusel. Isik on lõpetanud Enne vangistust töötas komplekteerijana. Pärast vabanemist on xxx oskus olemas. xxx kinnipeetaval võimalus asuda tööle ettevõttesse xxx, mis kuulub isiku vanematele ja mille puhul on tegemist sotsiaalteenuseid pakkuva mittetulundusühinguga. Tasumata võlanõuded puuduvad. Kinnipeetaval on toetavad suhted vanemate ja sõbrannaga. Sõpruskonnas on kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid. Süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. 2009ndal aastal käis xxx ravil paar kuud. Kinnipeetavale on määratud 80% töövõimetus. Vangistuses ei ole ravi kohaldatud. Kinnipeetava käitumist võib pidada impulsiivseks, mõtlematu käitumise riski suurendab alkoholi tarvitamine. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52%. Viru Vangla toetab T. tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav elama ennetähtaegse vabanemise korral asuda aadressil xxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub ametlikult kinnipeetava vanematele. Maja on 7- ed. toaline, ahjuküttega, heas korras, olemas on pesemisvõimalus Vanemad on süüdimõistetut

nõus majanduslikult toetama. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht ettevõttes , mis kuulub kinnipeetava vanematele. Lähedastest on kinnipeetaval head xxx suhted perekonnaga, kelleks on vanemad ning täiskasvanud õde ja vend. Ema sõnul on isik sõprade poolt mõjutatav ja omab vabaduses kriminaalkorras karistatud tuttavaid.

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on isikul 4 kehtivat kriminaalkaristust, 7 kehtivat väärteokaristust ja 7 arhiveeritud väärteokaristust. Varasem karistus ei täitnud eesmärki ja isik pani üldkasuliku töö sooritamise ajal toime uue kuriteo ning rikkust kohustust tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegn e vabastamine ei ole põhjendatud kuna isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. isik on Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Seega on prokurör seisukohal, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik ühiskonnas alandada. tema ohtlikkust

T.O sõnul osutas talle vangistus juba oma mõju, ta soovib loobuda uute kuritegude toimepanemisest.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku a tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest rvamust, leiab, et T.O

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 7 atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

6 lg 3 alusel, k

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele aj al ning sellele järgnenud perioodil.

3(5)

Süüdimõistetu o tööga hõivatud tootmises komplekteerijana, kuid lahkus töölt li varasemalt xxx kuu aega enne vangistusse sattumist seoses depressioonigaxx

Karistusregistri andmetel on T.O kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise, omavolilise sissetungi, varguse, arvutikelmuse, omastamise ja asja omavolilise kasutamise katse eest. Isik on olnud kolmel korral katseajal

– ühel korral määrati tingimisi vangistus (osa tuli koheselt ära kanda), kahel korral määrati vangistuse asemele üldkasulik töö, millest viimasel ajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab isik karistust Viru Maakohtu 14.01.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 (vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise)

järgi, millele on liidetud Viru Maakohtu 31.10.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (karistus mõisteti isikule varguse, omastamise, arvutikelmuse ja asja omavolilise kasutamise eest). Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 6 10) nähtub, et isik on -

korduvalt väärteokorras karistatud. Sh 1 l korral KarS § 218 (väheväärtusliku - asja vargus), 1-l korral KarS § 279 (riikliku järelevalve teostamise takistamise), 2 korda AS § 70 (avalikus kohas alkoholi tarbimine), 2 korda LS (liiklusseaduse) järgi (sh joobes juhtimine). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku puhul on kuriteolaad jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole T.O puh Isiku suhtes on

ul täitnud eesmärki. kolmel korral jäetud vangistus täielikult täitmisele pööramata (ühel korral tuli koheselt ära kanda 1 kuu vangistust ja kahel korral asendati vangistus üldkasuliku tööga). Viimasel katseaja kestel pani isik toime uue kuriteo. Isiku kuriteod on oma olem isikut on ko uselt jäänud samaks – rduvalt karistatud varavastaste süütegude eest. Sh on läbivaks teguriks alkoholi tarvitamine (isikut on karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest nii väärteo eest kui ka kriminaalkorras) ja majandusliku kasu saamine. Süüdimõistetule oli korduvalt antud võimalus teha korrektiive oma käitumises, ometi jätkas ta kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ilmestab see asjaolu, et isik ei olegi motiveeritud oma käitumist korrigeerima seaduskuulekamaks ja uute võimaluste tekkimisel eirab isik ühiskonnas kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Sealjuures tuleb positiivseks tuleb lugeda, et isik on kinnipidamisasutuses läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötab käesoleval hetkel majandustöödel köögitöölisena

(alates 11.08.2014). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, Eesti Vabariigi pass, kehtivusega kuni 13.07.2015.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxxx, et tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva 7-

toalise, ahiküttega, eramuga, milles on pesemisvõimalused.

Vanemad on nõus kinnipeetava elama asumisega nende juurde ja on nõus poega majanduslikult toetama. Isikul on ka garanteeritud töökoht ettevõttes xxx, mis kuulub isiku vanematele (tegemist on sotsiaalteenust pakkuva mittetulundusühinguga). Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa ja täiskasvanud vend ning õde.

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik, kindel ja garanteeritud eluida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad ja töökoht, m teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades T.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime varguse grupis, olles varem korduvalt varguste eest karistatud), korduvaid karistusi (isik on korduvalt varguste eest karistatud), l olles uue kuriteo toimepanemine

tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve al (

katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine

4(5)

õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 4-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest kes oli juba varem kolmel korral kriminaalhoolduse all, ja kuid kes katseajal pani toime uue kuriteo, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline.

Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on kanud kuritegelikku eluviisi, jät pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei suutnud tal vältida uue kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta T.O-le

Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba piisavalt mõju.

käitumiskontrolli all viibinud ja nüüd katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud, kuid isik pani sellest hoolimata katseajal toime uue kuriteo. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses ja t reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, eha üldkasulikku tööd

et isik suudaks vabaduses vii

bides seadusekuulekalt käituda. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust amuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse . S mõistmise üldiste eesmärkidega. – Mis veelgi enam isikut on korduvalt samalaadse kuritegude eest karistatud. ei ole kohtul veendumust, et vabadu Seepärast ses hakkab süüdimõistetu

seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetava karistusaeg 23.03.2015 miseks on veel natuke alla poole aasta. Kohus lõpeb , ärakand

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik b ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks . Seda ilmesta

jooneks on (majandusliku kasu saamise

sõltuvusainete tarvitamine ja varavastased süüteod eesmärk) ja töökoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks . Olenemata kindla elukuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu ei ole isik huvitatud

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud järjekordse varavastase kuriteo, olles varem samalaadsete süütegude eest korduvalt karistatud.

Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabas näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse tamise õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine.

Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk s Kui isik ei ole suutnud üüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. alluda kolmele varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi m Kohus on õistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

veendumusel, et süüdimõistetu T.O puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

5(5) Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.O temale Viru Maakohtu 14.01.2014 vangistuse kandmisest enne

kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/

Inna O.T kohtunik