2-14-56188/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2014, Rapla

Tsiviilasja number 2-14-56188

Tsiviilasi K J hagi A J vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K J, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxa, xxxxxxxx x-xx, hageja esindaja M R, kostja A J, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxx xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 26.09.2014

Resolutsioon Välja mõista A J elatis igakuiselt 177,50 eurot alates 01.08.2014 tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Menetluskulud jätta A J kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 177,50 eurot kuus.

Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt, on nõus tasuma 130.- eurot.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Perekonnaseaduse § 97 p 2 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx tõendiga 18.08.2014 loeb kohus tuvastatuks, et hageja kuulub xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxx klassi õpilaste nimekirja xxxx/xxxx õppeaastal.

Seega on kostja, kui lapse K isa, kohustatud teda ülal pidama perekonnaseaduse § 97 p 2 alusel kuni K gümnaasiumi lõpetamiseni.

Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2014.a 177,50 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja taotleb kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmist, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et kostja ülalpidamisel on peale hageja veel alaealisi lapsi või et kostja oleks töövõimetu. Seega puuduvad mõjuvad põhjused kostjalt elatise väljamõistmiseks miinimummääras, s.o summas 130.- eurot kuus. Hageja esindaja sõnul on kostja igakuine töötasu u xxxx.- eurot kuus. Seega kostja on võimeline hageja ülalpidamist toetama perekonnaseaduses ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud määras ning on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 01.08.2014.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)