4-14-3919/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Heli Väinaste

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2014, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-3919

Väärteoasi Hardo Sulger’i väärteoasi liiklusseaduse § 255 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A J 21.04.2014 otsus väärteoasjas nr: 2302,14,003472

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Hardo Sulger (ik: 36212315221; elukoht: xxxx)

Kaitsja: vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn, e-posti aadress: maano.saarevali@sirk.ee Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, Kreutzwaldi 5a, 44314 Rakvere

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Hardo Sulger’i kaebus rahuldada. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A J

21.04.2014 otsus väärteoasjas nr: 2302,14,003472, millega määrati Hardo Sulger’ile liiklusseaduse § 255 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel hüvitada Hardo Sulger’ile riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud õigusabikulud summas 292,80 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel saata õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:

1. 28.03.2014 koostati Hardo Sulgerile väärteoprotokoll nr 20140328179701 selle kohta, et 27.02.2014 kell 13.10 xxxx Hardo Sulger, olles xxxx (registrikood xxxx) veoettevõtja poolt määratud veokorraldaja (alates 31.01.2012), ei taganud sõidukijuhile E K (sünd. xxx) LS § 130 lg 13 sätestatud nõude täitmist, mille kohaselt ei tohi sõitjate liiniveol mootorsõiduki juhi ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui 9 tundi. Veokorraldajana koostas töögraafiku ja andis selle alusel töökäsu selliselt, et mootorsõiduki juhi E Ke ööpäevane katkematu puhkeaeg 05.02.2014, 10.02.2014 ja 20.02.2014 oli 8 tundi ja 20 minutit. Tööpäeva algus (käsundi nr 1 alusel) kell 04.30 ja lõpp kell 20.10. Veokorraldajana andis töögraafiku ja käsundiga E Kele ebaseadusliku töökäsu, millega mõjutas mootorsõiduki juhti rikkuma õigusaktidega kehtestatud töö-, sõiduja puhkeaja nõudeid. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 130 lg 13; EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 10 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 255 lg 1 sätestatud väärteo.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A J 21.04.2014 otsusega väärteoasjas nr: 2302,14,003472 karistati menetlusalust isikut Hardo Sulgerit LS § 255 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot.

3. 13.05.2014 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku Hardo Sulgeri kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A J 21.04.2014 otsusele väärteoasjas nr: 2302,14,003472. Kaebuse kohaselt saatis menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles leidis, et ta ei ole õigusaktidega kehtestatud tööja puhkeaja nõudeid rikkunud ega mõjutanud juhte selliseid nõudeid rikkuma. Vaidlustatud otsuses on vastulause kohta märgitud: „Menetlusalune isik on vastulauset ei esitanud“. Märkusest ei ole võimalik aru saada, kas kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku vastulausega arvestanud või mitte.

Menetlusaluse isiku teos puudub LS § 255 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis. Menetlusalune isik ei ole rikkunud LS § 130 lg 13 sätteid. EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art

10 p 2 sätted ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Kohtuväline menetleja on võimaliku väärteo kvalifitseerinud valesti. Väärteoprotokollis märgitud teole ei kohaldu EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 10 p 2 sätted. Menetlusalusele isikule on ette heidetud EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 10 p 2 nõude rikkumist. Osundatud sätte kohaselt korraldab veoettevõtja oma juhtide töö nii, et juhid saavad kinni pidada nõukogu määrusest (EMÜ) nr 3821/85 ja määruse nr 561/2006 II peatükist. Veoettevõtja peab juhti nõuetekohaselt juhendama ja regulaarselt kontrollima määruse (EMÜ) nr 3821/85 ja määruse 561/2006 II peatüki täitmist.

Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalusele isikule ette heidetud ka LS § 130 lg 13 sätete rikkumist. Osundatud säte reguleerib juhi sõiduja puhkperioodi pikkust sõitjate liiniveol, kui liini pikkus on kuni 50 km. Menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja vahel ei ole erimeelsust selles, et bussijuht E K teostas sõitjate liinivedu liinil, mille pikkus ei ületanud 50 km. EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 3 alapunkti a) kohaselt ei kohaldata määruse 561/2006 sätteid vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km.

Kuivõrd E K teostas regulaarset sõitjatevedu liinil, mille pikkus ei ületanud 50 km, ei ole tema sõiduja puhkeaja suhtes EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 sätted kohaldatavad. Regulaarse reisijateveo suhtes, kui liini pikkus ei ületa 50 km, on juhi sõiduja puhkeaja regulatsioon esitatud liiklusseaduse § 130 lg-s 13. LS § 130 lg 13 kohaselt ei tohi sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle algja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, juhi sõiduaeg tööpäevas ületada üheksat tundi ja ööpäevane puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.

Rakvere linnaliini bussijuhtide 2014.a veebruarikuus kehtinud töögraafiku kohaselt alustab bussijuht (sh ka E K) tööpäevadel tööd kell 4.30. Alates kella 9.25 kuni 13.45 on puhkeperiood 4 h ja 20 min. Bussijuhi tööpäev lõpeb kell 20.10. Ööpäevane puhkeperiood kokku on seega 12 h 40 min. Seega ei olnud E Ke ööpäevane puhkeperiood lühem kui 9 tundi. Kohtuvälise menetleja väide, et ööpäevane puhkeperiood 9 tundi peab olema katkematu, ei tugine seadusele. Liiklusseaduse § 130 lg 13 ei sätesta, et 9 h puhkeaeg peab olema katkematu.

Samuti ei ole alla 50 km liini pikkuse reisijateveo korral kohaldatavad EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 sätted ja mõisted. Määruse preambuli lg 24 kohaselt peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad sõidukite osas, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui läbitav teekond ei ole pikem kui 50 km. Preambuli 24 lõike kohaselt peaksid need eeskirjad pakkuma piisavat kaitset lubatud sõiduaegade ning kohustuslike vaheaegade ja puhkeperioodide kujul. Eestis on majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määrusega nr 141 kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“.

Osundatud eeskirja §

3 lg 7 kohaselt peab vedaja liiniveo korraldamisel järgima mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaega reguleerivaid õigusakte. Nagu märgitud, ei reguleeri regulaarse reisijateveo korral, kui liini pikkus on alla 50 km, juhi tööja puhkeaja pikkust muud aktid, kui LS § 130 lg 13. Kuna muid õigusakte ei ole ja EÜ parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 sätted ei ole kohaldatavad, puudub seadusest tulenev alus väiteks, et E Ke puhkeaeg pidi olema katkematult

9 h.

Menetlusalune isik ei ole toime pannud LS § 255 lg 1 kohast väärtegu ehk mõjutanud juhti sõiduja puhkeaja nõudeid rikkuma. Kohtuväline menetleja on kohaldanud ebaõiget normi. LS § 255 lg 1 näeb ette väärteovastutuse mootorsõidukijuhile ebaseadusliku töökäsu andmise eest, millega mõjutatakse juhti rikkuma õigusaktidega kehtestatud tööja puhkeaja nõudeid, välja arvatud LS §-s 252 nimetatud juhud. LS § 255 lg 1 sõnastusest tuleneb selgelt, et juhtumeid, mille sisuks on juhi tööja puhkeaja nõudeid rikkuva töögraafiku koostamine, tuleb kvalifitseerida LS § 252 järgi. LS § 252 näeb ette väärteokaristuse, kui mootorsõiduki valdaja koostab regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 km, juhi tööja puhkeaja nõudeid eirava graafiku. Viimatinimetatut on menetlusalusele isikule ette heidetud. Kuigi juhtum subsumeerub LS § 252 alla, tekib küsimus, kas LS § 252 kohaselt saab väärteo subjektiks olla menetlusalune isik, kuna kuigi menetlusalune isik tegutses busside valdaja töötajana, ei ole menetlusalune isik vaadeldav valdajana iseenesest. Juhtumitel, kui väärteo esemeks on juhi tööja puhkeaja nõudeid eirava töögraafiku koostamine, saab selle eest väärteovastutusele võtta üksnes sõiduki valdaja, mitte sõiduki valdaja töötajat. LS § 255 lg 1 esemeks saab tulenevalt samas sättes märgitud erandist olla mistahes muu tegu, mis on suunatud juhi mõjutamisele juhi tööja puhkeaja nõudeid rikkuma, välja arvatud nõudeid eirava töögraafiku koostamine. Seega on LS § 252 erinormiks LS § 255 ees ning juhi tööja puhkeaja nõudeid rikkuva graafiku koostamise korral kuulub kohaldamisele LS § 252. Väärteo subjektiks saab sellisel juhul olla üksnes sõiduki valdaja. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalune isik sõiduki valdajaks ning teda ei saa käsitleda LS §

252 kohase väärteo subjektina. Rakvere linnaliini käsundid ja linnaliini töögraafik on lahutamatu tervikdokument ehk ilma käsunditeta ei sisalda ka „graafikuks“ nimetatud dokument iseseisvat tööajamääratlust. Kuid just tööajamääratlus on töögraafikut määratlevaks oluliseks tunnuseks. Seega ei ole linnaliini käsundid antud juhtumi kontekstis käsitletavad LS § 255 lg-s 1 nimetatud „töökäsuna“, vaid siiski üksnes graafikuna, mille ebaõige koostamine tuleb kvalifitseerida LS § 252 järgi. Asjaolu, et dokument kannab pealkirja „käsundid“ ei muuda selle olemust töögraafiku lahutamatu osana. Menetlusaluse isiku teos puudub LS § 255 lg 1 kohase väärteo koosseis ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik palus mõista riigieelarvest tema kasuks välja kantud kulu õigusabile.

4. 09.06.2014 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vastuskiri, mille kohaselt on kohtuväline menetleja kohaldanud menetlusaluse isiku Hardo Sulgeri suhtes ebaõiget õigusnormi LS § 255 lg 1, mistõttu puudub antud asjas väärteokoosseis ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

5. 20.06.2014 edastas menetlusaluse isiku Hardo Sulgeri kaitsja v.-adv. Maano Saareväli kohtule advokaadibüroo arved, mille kohaselt on menetlusalune isik kandnud kulusid kokku summas 292,80 eurot. Kaitsja palus nimetatud summa menetlusaluse isiku kasuks riigieelarve vahenditest välja mõista.

Kohtuotsuse põhjendused:

6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja teatas kohtule 18.06.2014, et nad on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 14.08.2014 teatas menetlusaluse isiku Hardo Sulgeri kaitsja v.-adv. Maano Saareväli kohtule, et nii tema kui ka tema kaitsealune on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku kaebus tuleks rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused.

8. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS §

301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas kaebusele avaldanud, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kuna kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku suhtes kohaldanud ebaõiget õigusnormi. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puudub väärteokoosseis.

9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja A J 21.04.2014 otsus väärteoasjas nr 2302,14,003472 tuleb tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Hardo Sulgeri teos väärteo tunnuste puudumisega.

10. Kohtule esitatud kaebuses oli taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega. Kaitsja palus hüvitada menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu kokku summas 292,80 eurot.

Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Hardo Sulgerile kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjale tasutud 292,80 eurot riigieelarve vahenditest.

11. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik