2-12-48359/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-48359

Tsiviilasi

Liudmila Bogdanova hagi KORTERIÜHISTU VANA

LOSS

vastu

korteriühistu

22. augusti

2012

üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 09. oktoobri 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liudmila Bogdanova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Liudmila Bogdanova (isikukood:

XXXXXXXXXXX), esindaja Marina Suhnjova

Vastustaja (kostja): KORTERIÜHISTU VANA LOSS

(registrikood: 80183476), seaduslik esindaja Jana Düna,

lepinguline esindaja Sergei Belov

RESOLUTSIOON

Jätta

Liudmila

Bogdanova

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Jätta

muutmata

Viru

Maakohtu

09. oktoobri 2013.a otsuse resolutsioon, muutes osaliselt

kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.

Menetluskulude jaotus

Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Liudmila Bogdanova kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Liudmila Bogdanova esitas 21. novembril 2012 Viru Maakohtule hagi KORTERIÜHISTU

VANA LOSS vastu korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse

tuvastamiseks.

Hagiavalduse

kohaselt

on

hageja

X-XX,

XXX

korteriomanik

ja

ühistu

liige.

KORTERIÜHISTU VANA LOSS teostab kolme elamu majandamist, s.o X-XX, XXX (16

korteriomandit), Y-YY, YYY (19 korteriomandit) ja Z-ZZ, ZZZ (18 korteriomandit), seega on

korteriühistus kokku 53 liiget. 22. augustil 2012 toimunud korteriühistu üldkoosolekul

osales 33 ühistu liiget või nende esindajat. Üldkoosolekul võeti 29 poolthäälega vastu otsus nr

2 – muuta korteriühistu põhikirja p 4.2 sõnastust teenuste eest tasumise määra arvutamise aluse

osas veevarustuse ja kanalisatsiooni, gaasi ja kütte soojusenergia puhul. Hageja ei nõustunud

otsusega nr 2 ja hääletas 4 häälega sellele vastu.

Hageja leiab, et 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsus nr 2 on tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel,

sest otsusega vastu võetud soojusenergia kulude jaotamise viis on vastuolus hea usu

põhimõttega. Esiteks on ebaproportsionaalne ja kahjustab neid korteriühistu liikmeid, kes on

täielikult keskküttel, sest otsusega suurendatakse põhjendamatult nende korteriomanike, sh

hageja soojusenergia kulusid. Hageja kulusid suurendatakse 10,77 euro võrra võrreldes

proportsionaalse jaotamisega. Teiseks eelistatakse üldkoosoleku otsusega nr 2 põhjendamatult

mitteeluruumide M1 omaniku T.Pi varalisi huve, kuna T.P on omavoliliselt ehitanud ümber

oma küttesüsteemi. M1 omanikul on suur võlgnevus korteriühistu ees ja püüab vähendada oma

küttekulusid teiste korteriomanike arvel. Kolmandaks ei ole juhatus siiani kutsunud kokku

üldkoosolekut otsustamaks jääktarbimise protsenti ning jääktarbimise mõiste on segane ja

mitmetimõistetav. Hageja on soovinud oma vastuväite kandmist üldkoosoleku protokolli, kuid

protokollija Kirillov ja koosoleku juhataja Jana Düna jätsid tahtlikult vastuväite protokolli

kandmata.

Lisaks vaidlustatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsusele nr 2 on tühine ka 20. detsembri

2012 üldkoosoleku otsus nr 4, sest küttekulude jaotamise viis on vastuolus hea usu põhimõttega.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja korteriühistu liige ja

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õigusega ega huvi kaitseks. Lisaks sellele on

vaidlustatud otsust kinnitatud 20. detsembril 2012 toimunud korteriühistu üldkoosolekul,

mistõttu ei saa tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja ei ole

vaidlustanud 20. detsembril 2012 üldkoosoleku otsust. Samuti ei saa hageja nõuda otsuse

kehtetuks tunnistamist tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 3, sest ta ei ole lasknud protokollida oma

vastuväidet otsusele. Hageja vaid nõudis, et kantaks protokolli, et ta hääletas korteriühistu

põhikirja p 4.2 sõnastuse muutmise vastuvõtmise vastu. Otsuse vastu hääletamine ei tähenda

aga vastuväite esitamist.

Vaidlustatud otsus ei ole seadusega vastuolus. Pindalapõhisest arvestusest kõrvalekaldumine

on võimalik vastavalt KÜS § 151 lg-le 1. Põhikirja muutmine oli tulenevalt põhikirja p-st 6.3

üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise ja üldkoosoleku

otsustusõiguse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Vaidlustatud otsus võeti vastu ilmse

häälteenamusega. Kaasomanikel on õigus otsustada, kuidas kaasomandis oleva varaga käituda,

ja ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust heade kommetega vastuolus

olevaks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 09. oktoobri 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud

L. Bogdanova kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hageja lugeda alates 30. juunist 2001 korteriühistu (KÜ)

VANA LOSS liikmeks vastavalt KÜS § 5 lg-le 3. 28. juuni 2011 pärimismenetluse algatamise

ja pärandi vastuvõtmise avalduse kohaselt võtsid L. Bogdanova ja S.B vastu A.P pärandi.

Pärandvara koosseisu kuulub varem A.Ple kuulunud korteriomand X-XX, XXX. Riigikohus on

leidnud, et erastatud korteri omanikud on igal juhul korteriühistu liikmeks, kui ühistu

moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras (vt RKTKo 3-2-1-153-

05 p 13).

Pooled ei vaidle selle üle, et kuna korteriühistus on kokku 53 liiget, peab korteriühistu põhikirja

muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust ehk vähemalt 28 korteriühistu liiget.

Vaidlustatud 22. augusti 2012 KÜ VANA LOSS üldkoosoleku otsus võeti vastu 29

poolthäälega, mis on korteriühistu liikmete häälteenamus. Maakohus asus seisukohale, et KÜ

VANA LOSS pidas 22. augusti 2012 üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja muudatuste

tegemisel kinni KÜS § 4 lg 1 sätestatud nõudest, et põhikirja muudatuste tegemiseks on vajalik

rohkem kui pool häälte üldarvust, mistõttu oli üldkoosolekul õigus vastu võtta põhikirja

muudatusi.

Maakohus selgitas, et häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi

mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 ei

saa hageja enam nõuda korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist, sest 20. detsembril 2012 on toimunud kostja üldkoosolek, mille otsuse p-ga 4 on

kinnitatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsus. Uue otsuse vaidlustamiseks esitas hageja hagi

alles 12. juulil 2013 (tsiviilasi nr 2-13-33234), s.o pärast seadusega ettenähtud 3-kuulist

tähtaega.

Üldkoosoleku protokolli väljavõttest ei nähtu, et hageja vastuväide (kd I lk 132) oleks kantud

protokolli (kd I lk 135). Maakohus leidis, et hageja oleks pidanud ise olema koosolekul

aktiivsem, et tema eriarvamus kantaks üldkoosoleku protokolli. Hageja oleks pidanud

tõendama asjaolu, et tema eriarvamust ei võetud koosoleku protokolli/otsuse juurde. Samas ei

too eriarvamuse protokollile kandmata jätmine MTÜS § 241 järgi kaasa üldkoosoleku otsuste

tühisust. Vastuväite protokolli kandmata jätmine ei võta korteriühistu liikmelt õigust tugineda

üldkoosoleku otsuse tühisusele.

Kuna maakohus jättis hagi MTÜS § 24 lg 2 alusel rahuldamata, ei analüüsinud kohus hageja

väiteid KÜ VANA LOSS 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse vastuolu kohta heade

kommetega, sh hageja väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta, ega väiteid kaasomanike

kokkulepete kohta, mis puudutavad korteri eraldamist elamu üldisest küttesüsteemist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. L. Bogdanova esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies

ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) esitas hageja ühe nõudena tuvastada korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2

tühisus MTÜS § 241 lg 1 alusel, mitte aga kehtetuks tunnistada MTÜS § 24 alusel. Maakohus

ületas hageja nõude piire, leides üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuse tunnused. Kohus loobus

põhjendamatult üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisest MTÜS § 241 lg 1 tunnustel;

2) on maakohus kohaldanud ebaõigesti MTÜS § 24. Hageja ei ole nõudnud otsuse kehtetuks

tunnistamist, vaid on tuginenud tehingu tühisusele. Hageja leiab, et tühist otsust ei saa erinevalt

vaidlustatavast otsusest kinnitada, vaid on võimalik võtta vastu sisuliselt samasuguse otsuse,

kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud, mis aga ei muuda varasemat tühist

otsust kehtivaks (RKTKo 3-2-1-155-12 p 12). Kohus on jätnud tähelepanuta, et 20. detsembri

2012 üldkoosolek ei kinnitanud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust nr 2, vaid võttis vastu

uue, vaidlustatud üldkoosoleku otsuse nr-st 2 erineva otsuse. Maakohus on teadlik, et hageja

esitas juba 27. veebruaril 2013 kohtule nõude tuvastada korteriühistu 20. detsembri 2012

üldkoosoleku otsuse nr 4 põhikirja muutmise kohta uues redaktsioonis soojusekulude jaotamise

osas (tl 103-109). Hageja taotles vaadata nõuet ühes menetluses (vastavalt RKTKo 3-2-1-22-

11 p 14), kuid maakohus loobus nõuete menetlemisest ühes menetluses ja jättis ebaõigesti

rahuldamata hageja taotluse hagide liitmiseks;

3) on maakohtu otsus vastuoluline ja arusaamatu. Apellant ei ole tuginenud oma hagis sellele,

et põhikirja vastuvõtmisel oleks rikutud häälteenamuse nõuet;

4) on arusaamatu, miks kohus ei analüüsinud seda, et eriarvamuse protokollile kandmata

jätmine toob MTÜS § 24 järgi kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuse (RKTKo 3-2-1-16-13 p 16).

Apellant ei nõustu maakohtuga selles, et apellant oleks pidanud ise olema aktiivsem, et tema

arvamus protokollile oleks kantud ja peab ise tõendama, et tema arvamust ei võetud koosoleku

protokolli juurde. KÜS ja MTÜS ei sätesta otseselt, millises vormis tuleb vastuväide esitada

(Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-09-60393). Hageja poolt üldkoosolekul

esitatud ja protokolli kantud lause on käsitletav vastuväitena, seega on hagejal õigus

üldkoosoleku otsust vaidlustada. Üldkoosoleku protokollija Kirillov ja juhataja Düna ei

kandnud protokolli hageja vastuväited tervikuna, vaid on märkinud, et hageja hääletas vastu.

Hageja esitas menetlusse oma eriarvamused üldkoosoleku otsusele ainult selleks, et lükata

ümber kostja valed vastuväited, et eriarvamust ei olnud esitatud, ja et juhtida kohtu tähelepanu

sellele, et kostja juhatus kuritarvitab võimu ja tegutseb pahauskselt.

5) ei ole maakohus ei menetluse kestel ega otsuse resolutsioonis võtnud seisukohta hageja

28. veebruari 2013 taotluse kohta (tl 101-102) iseseisvate nõueteta kolmandate isikute hageja

poolel ja kostja poolel menetlusse kaasamiseks. Kuna antud menetluses tehtud otsus kehtib

kõigi ühistu liikmete suhtes, siis ühistu liikmetel – elamu X korteriomanikel – on õiguslik huvi

selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks. X korterite nr XX, XX, XX, XX, XX

korteriomanikud, kes ei nõustunud uue soojusekulude metoodika jaotamisega, on huvitatud

sellest, et vaidlus lahendaks hageja kasuks ning et küttekulude jaotamine toimuks enne

22. augustit 2012 kehtinud põhikirja järgi ehk lähtudes korteri üldpinna osakaalust kogu hoone

X korterite ja mitteeluruumide üldpinnas.

5. KORTERIÜHISTU VANA LOSS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) tunnistab apellant apellatsioonkaebuses asjaolu, et ta vaidlustas 20. detsembri 2012

üldkoosoleku uut otsust, millega muudeti põhikirja p. 4.2 alapunkt g sõnastust, alles 12. juulil

2013 ehk 7 kuud hiljem pärast otsuse vastuvõtmist. Õige ei ole apellatsioonkaebuse põhjendus

selle kohta, et nõue korteriühistu 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse

tuvastamiseks esitati kohtusse enne 12. juulit 2013. Hageja 28. veebruari 2013 seisukoha p-s

2.4 märgitud nõuet tuvastada KÜ VANA LOSS 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4

tühisus käesoleva menetluse raames tuleb käsitleda tuginemisena 20. detsembri 2012

üldkoosoleku otsuse tühisusele, mis on lubatud MTÜS § 241 lg 2 järgi. Sellist viidet otsuse

tühisusele ei saa käsitleda hagiavalduse esitamisena, mida nõuab KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24

lg 2. Kuna Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33234 jäeti

rahuldamata hagi korteriühistu 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse

tuvastamiseks, on hageja kaotanud tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 õiguse nõuda ebaseadusliku

otsuse tühisuse tuvastamist;

2) osales hageja nii 22. augusti 2012 kui ka 20. detsembri 2012 üldkoosolekutel, kuid ei lasknud

protokollida vastuväidet otsustele. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 võib mittetulundusühingu liige,

kes otsuse tegemisel osales, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud

protokollida oma vastuväite otsusele. Hagis ega apellatsioonkaebuses apellant ei vaidlusta seda

asjaolu, et üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hageja vastuväide oleks kantud protokolli.

Seega ei saa apellant nõuda 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamist;

3) põhjendas maakohus õigesti oma otsust hagi rahuldamata jätmise kohta MTÜS § 24 lg-ga 2

ja 3. Hagis on esitatud nõue korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks, seega kohaldatakse erisätetena KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 2. Järelikult ei

ületanud maakohus haginõude piire;

4) ei vasta faktilistele asjaoludele apellandi väide, et üldkoosolek ei kinnitanud vaidlustatavat

otsust 20. detsembri 2012 üldkoosolekul, vaid võttis vastu uue, vaidlustatavast erineva otsuse.

Mõlemad üldkoosoleku otsused on suunatud korteriomanike vahel soojusenergia kulude

jaotamise korra määramisele. Seega on 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsus uueks otsuseks

MTÜS § 24 lg 2 mõttes. 02. jaanuari 2013 põhikirja p 4.2 alapunkti g lõplik redaktsioon jõustus

selle registrisse kandmisest ja on kehtiv;

5) ei saa apellant tugineda apellatsiooniastmes sellele, et maakohus jättis rahuldamata tema

taotluse hagide liitmiseks ja jättis läbi vaatamata taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isiku

kaasamiseks, kuna apellant ei esitanud õigeaegselt TsMS § 333 korras vastuväidet

menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu menetluses (TsMS § 652 lg 6);

6) ei ole muud apellatsioonkaebuses toodud põhjendused materiaalõiguse või menetlusõiguse

normide sellisteks rikkumisteks, mis võiksid tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise

apellatsioonikohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et L. Bogdanova apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 9. oktoobri 2013

otsusele tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata,

muutes vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu

otsuse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide

ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud selles osas, et L. Bogdanova on KÜ VANA LOSS liige,

seega on tal käesolevas tsiviilasjas hagemisõigus.

7. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on jõustunud Tartu

Ringkonnakohtu 17. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 2-13-33234, millega jäeti rahuldamata

L. Bogdanova apellatsioonkaebus ja jäeti muutmata Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsus,

millega maakohus jättis rahuldamata L. Bogdanova hagi KÜ VANA LOSS vastu korteriühistu

20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus

käesolevas

tsiviilasjas

tähelepanuta

apellandi

väited

korteriühistu

20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse p-des 25-27 esitatud lahenduskäik ei ole

asjakohane, sest L. Bogdanova ei ole tuginenud häälteenamuse nõude võimalikule rikkumisele

ega ole esitanud nõuet üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja kinnitas oma

vastuses, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus võeti vastu ilmse häälteenamusega (kd I lk 95)

ning edasises menetluses ei vaielnud pooled häälteenamuse nõude täitmise üle. L. Bogdanova

on kogu menetluse kestel tuginenud üksnes sellele, et KÜ VANA LOSS 22. augusti 2012

üldkoosoleku otsus nr 2 on tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommete ja hea

usu põhimõttega. Maakohus jättis ebaõigesti kontrollimata otsuse vastuolu heade kommete ja

hea usu põhimõttega tühisuse alusena, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata hoopis MTÜS § 24

lg 2 alusel.

Kuna L. Bogdanova ei ole nõudnud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, siis ei analüüsi

ringkonnakohus L. Bogdanova vastuväidet, et 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsusega mitte

ei kinnitatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust korteriühistu põhikirja p 4.2 sõnastuse

muutmise kohta, vaid võeti vastu uus otsus. Isegi kui 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsusega

kinnitati 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust korteriühistu põhikirja p 4.2 sõnastuse muutmise

kohta, ei võta see L. Bogdanovalt õigust tugineda 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse

tühisusele MTÜS § 241 lg 1 alusel.

9. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et

häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks.

Riigikohus on sellist seisukohta avaldanud 27. märtsi 2013 otsuses kohtuasja nr 3-2-1-16-13

p-s 12, selgitades, et üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on

mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud

MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS

§ 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et

korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult

samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.

10. Ringkonnakohus leiab, et 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust korteriühistu põhikirja p 4.2

sõnastuse muutmise kohta ei ole vastuolus heade kommete ega hea usu põhimõttega ja seetõttu

oli õige maakohtu lõppjäreldus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Riigikohus on selgitanud, et iseenesest on võimalik, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse

täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt eelkõige otsuse vastu hääletanud

korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-163-13 p 14).

L. Bogdanova põhjendas vaidlustatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse vastuolu heade

kommete ja hea usu põhimõttega sellega, et 1) otsus on ebaproportsionaalne ja kahjustab neid

korteriühistu liikmeid, kes on täielikult keskküttel, 2) otsusega eelistatakse mitteeluruumide M1

omaniku T.Pi varalisi huve, 3) jääktarbimise protsenti ei ole otsustatud. Ringkonnakohus leiab,

et L. Bogdanova esitatud asjaolud ei anna alust üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Korteriühistuseadus (KÜS) § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest

arvestusest kõrvale kalduda (RKTKo 3-2-1-28-11 p 11). Sellest tulenevalt on võimalik ka

kõrvalekaldumine kulutuste proportsionaalsest jaotusest, millega võib mõnedele korteriühistu

liikmetele kaasneda kulude suurenemine ja sellest tulenevalt nende huvide riivamine. Samas on

Riigikohus leidnud, et ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda üldkoosoleku

otsust heade kommetega vastuolus olevaks (RKTKo 3-2-1-116-11 p 31, 3-2-1-50-11 p 13).

Proportsionaalsest kulude jaotusest kõrvalekaldumist saab pidada mõistlikuks, arvestades

asjaolu, et X-Y, XXX on mitteeluruum, seal tegutseb kauplus ning seal ei pea hoidma

temperatuuri samal tasemel kui eluruumides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole L. Bogdanova

esitanud asjaolusid, mis annaksid alust lugeda korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku

otsust soojusenergia kulude jaotuse kohta heade kommete ja hea usu põhimõttega vastuolus

olevaks.

11. Põhjendamatu on apellandi etteheide, et maakohus jättis analüüsimata, et eriarvamuse

protokollile kandmata jätmine toob kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuse. Apellandi viidatud

Riigikohtu lahend ei toeta apellandi väidet. Riigikohus on pidanud ekslikuks seisukohta, et

üldkoosoleku otsus võiks olla tühine põhjusel, et isikul ei võimaldatud esitada koosolekul

vastuväiteid ja eriarvamusi ei võetud üldkoosoleku protokolli juurde (RKTKo 3-2-1-16-13

p 16). Seega isegi kui L. Bogdanova vastuväide jäi põhjendamatult protokolli kandmata, ei ole

see asjaolu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks vastavalt MTÜS § 241 lg-le 1.

12. Apellant on õigesti viidanud sellele, et maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja taotluse

osas iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks (kd I lk 101-102). Maakohus on oma otsuse

p-s 21 küll märkinud, et kohus ei rahuldanud hageja taotlust kolmandate isikute kaasamiseks.

Samas ei nähtu ühestki istungiprotokollist (kd II lk 4-7, lk 46, lk 52-54) kolmanda isiku

kaasamise taotluse lahendamist. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et hageja taotluse

lahendamata jätmine ei viinud ebaõige lahendini, sest tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 5 ja § 241 lg-

st 4 kehtib kohtuotsus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise

osas kõigi korteriühistu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kuna

käesolevas asjas tehtav otsus kehtib kõigi korteriühistu liikmete suhtes, puudus vajadus nende

kaasamiseks menetlusse. Arvestades taotletud kaasatavate isikute arvu, ei oleks nende

kaasamine olnud ka menetlusökonoomika seisukohast otstarbekas.

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, siis tuleb muutmata

jätta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS

§ 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

L. Bogdanova kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/