3-14-52212/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52212 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Loa taotleja: Maksuja Tolliamet; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: P.P. (xxxxxxxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) hüpoteekide seadmiseks:

1.1. P.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxx, summas 10 230 eurot;

1.2. P.P. (isikukood xxxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, summas 167 906,18 eurot.

2. Sekretäril saata käesolev määrus Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus P.P.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 30.09.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku ühishüpoteegi seadmiseks P.P. omandis olevatele kinnisasjadele registriosa numbritega xxxxxxxx (1/2 kaasomandist) ja xxxxxxxxx, summas

178 136,18 eurot. Kohtu nõudel esitas MTA 29.09.2014 loataotluse täpsustuse, milles palub kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulike hüpoteekide seadmiseks P.P. omandis olevatele ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx summas 10 230 eurot ning kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx summas 167 906,18 eurot.

1.1 Taotluse kohaselt viib maksuhaldur 18.10.2013 korralduse nr 12.2-3/18730-1 alusel P.P. suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab füüsilise isiku tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2009 – 2012 (k.a.). 01.09.2014 väljastas MTA P.P.le kontrollakti nr 12.2-3/018730- 14, milles on toodud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. MTA on P.P. menetluse käigus tuvastanud, et P.P. on kontrollitaval perioodil esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsioonid (FIDEK), kuid on jätnud tulumaksuga maksustamisele kuuluva muu tulu deklareerimata.

MTA hinnangul on P.P. saanud kontrollitaval perioodil muud tulu kokku summas 848 267,73 eurot. Tulu on saadud P.P. arvelduskontodele sularaha sissemaksete tegemise, E.P. arvelduskontole sularaha sissemakse tegemise, OÜ-le Kvintessents laenu ning intressi sularahas tagasimakse tegemise, sularahas laenu andmise Midfield OÜ-le ning Linderin Grupp OÜ-lt laenu saamise teel. MTA seisukohta kinnitavad asjaolud, et P.P. tööja juhatuse liikme tasud laekusid arvelduskontodele, P.P.l ei olnud varasematest perioodidest sularaha, mida kontrollitaval perioodil pangakontodele panna või millest laenu tagasimakseid teha, P.P. poolt pangakontodelt väljavõetud sularaha ei ole P.P. kontodele sularahana tagasi makstud (kontrollitaval perioodil on sularaha välja võetud 105 219,14 eurot ning sularaha sissemakseid on tehtud 496 288,85 eurot), P.P. on andnud sularahas laenu Midfield OÜ-le ning tagastanud sularahas laenu koos intressidega OÜ-le Kvintessents (seejuures ei ole P.P. enne vastavate maksete tegemist oma pangakontodelt sularaha välja võtnud, mistõttu pidi laenu andmiseks ja laenu tagastamiseks olema sularaha muudest allikatest), P.P. isa E.P. poolt 04.05.2009 P.P.le üle kantud 600 000 krooni ei ole laenumakse, vaid P.P. enda poolt E.P. kontole pandud raha, P.P. ei ole Linderin Grupp OÜ-lt saadud laenu kokku summas 9 000 000 krooni laenuandjale täies ulatuses tagastanud ning laenu ei ole sisse nõudma asutud.

Seega on MTA tuvastanud, et kontrollitaval perioodil on P.P. jätnud deklareerimata muud tulu kokku summas 848 267,73 eurot, millelt on tasumata tulumaks summas 178 136,18 eurot. Maksuhaldur leiab, et P.P. muud tulud, mille ta on sularahas enda ja E.P. pangakontodele pannud või laenuna väljastanud või väidetava laenuna saanud, saavad olla jäetud deklareerimata vaid tahtlikult, kuna P.P.l oli olemas sularaha, millelt ta ei olnud makse tasunud. Seega on P.P. saanud olulise maksueelise, mis oli tehtud tehingute peamiseks motiiviks ning on vastuolus seaduse eesmärgiga.

1.2 Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et määratava maksukohustuse 178 136,18 euro sissenõudmine võib tulevikus oluliselt raskeneda või muutuda võimatuks, kuna P.P. võib maksuotsuse väljastamisel asuda temale kuuluvat vara võõrandama. Kahtlust kinnitab asjaolu, et P.P. on tahtlikult esitanud ebaõigeid andmeid FIDEK-ites, mistõttu on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus isiku ausas maksekäitumises ja usaldusväärsuses. Samuti on eeldatav maksukohustuse summa suhteliselt suur ning võib mõjutada isiku tahet maksusumma tasumiseks. MTA-l puudub veendumus, et P.P. ei võõranda registrisse kantud vara. Maksuhaldurile teadaolevalt kuulub P.P.le ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxx ning kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx. Kaasomandisse kuuluvale kinnisasjale hüpoteeke seatud ei ole ning P.P.le kuuluva ½ osa turuväärtuseks hindab maksuhaldur 10 230 eurot. Tallinnas asuvat kinnistut koormavad kolm hüpoteeki kogusummas 682 576,414 eurot ning maksuhaldur hindab kinnistu turuväärtuseks 599 818,92 eurot. Kuna xxxxxxxx asuv kinnistu on koormatud kolme hüpoteegiga ja selle arvestuslik turuväärtus on väiksem hüpoteekide koguväärtusest ning xxxxxx kinnistu P.P. omandile vastav turuväärtus on eeldatava maksukohustuse katteks liiga madal, on MTA seisukohal, et õigustatud on hüpoteekide seadmine mõlemale P.P. omandis olevale kinnistule kokku 178 136,18 euro ulatuses.

1.3 Maksuhaldur selgitab taotluses, et lõpetab tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 P.P. vastu suunatud täitetoimingud, kui P.P. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 178 136,18 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse §

130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS §

130 lg 1 p 2).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6.1 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt nähtub taotlusele lisatud 01.09.2014 kontrollaktist nr 12.2-3/018730-14, et maksuhaldur viib 18.10.2013 korralduse nr 12.2-3/18730-1 alusel P.P. suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab füüsilise isiku tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2009 – 2012 (k.a.).

6.2 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine P.P.le summas 178 136,18 eurot. Maksuhaldur leiab, et P.P. on kontrollperioodil jätnud füüsilise isiku tuludeklaratsioonides tahtlikult deklareerimata muud tulu kokku summas 848 267,73 eurot ning sellelt on tasumata tulumaks summas 178 136,18 eurot. Tulu on saadud P.P. arvelduskontodele sularaha sissemaksete tegemise, E.P. arvelduskontole sularaha sissemakse tegemise, OÜ-le Kvintessents laenu ning intressi sularahas tagasimakse tegemise, sularahas laenu andmise Midfield OÜ-le ning Linderin Grupp OÜ-lt laenu saamise teel. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus järeldada, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohtu arvates on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuna määratava maksukohustuse suurus on 178 136,18 eurot ning P.P.le kuuluv registervara määrtava maksukohustuse täitmist ei taga. Kohus leiab, et maksukohustuslane võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma talle kuuluva kinnisvara võõrandamisega. Kohus jagab MTA kahtlust, et P.P. on maksudeklaratsioonides tahtlikult esitanud ebaõigeid andmeid ning see annab aluse kahelda isiku ausas maksekäitumises ja usaldusväärsuses. Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

6.4 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS §

120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt

178 136,18 eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades tulevast võimalikku maksukohustust (178 136,18 eurot), P.P.le kuuluva kinnisvara väärtust

610 048,92 eurot ning kinnisasju koormavaid hüpoteeke kogusummas 682 576,414 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteekide seadmiseks P.P. mõlemale kinnisasjale registriosa numbritega xxxxxxx (1/2 kaasomandi osa) ja xxxxxxxxx, vastavalt summades 10 230 eurot ja 167 906,18 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik