4-14-7401/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2014 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-7401 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi P.A väärteoasi Karistusseadustiku §262 järgi Kaebuse esita

ja P.A sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Axxx Vxxx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Axxx Vxx 14.08.2014 otsus väärteoasjas nr.2440,14,005205 P.A karistamise osas Karistusseadustiku §262 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 (nelikümmend) eurot

– jätta muutmata.

P.A kaebus j . ätta rahuldamata

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v alates 30.09.2014. õimalik tutvuda

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Vxxx Txxxv koostas 27.07.2014 väärteoprotokolli nr. AB 415808 P.A kohta selles, et viimane xxx Sellega pani P.A toime Karistusseadustiku §262 sätestatud väärteo.

Ida Prefektuur x xxx i vanemväärteomenetleja A xx Vi 14.08.2014 otsusega väärteoasjas nr.2440,14,005205 määrati P.A-le Karistusseadustiku §262 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 €. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

P.A esitas 11.09.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada määratud karistuse osas, teha uus otsus ja karistada teda hoiatusega. Kaebuse kohaselt on teda karistatud esimest korda. Kaebuse esitaja sissetulekuks on miinimumpalk, samuti saab miinimumpalka tema teine pereliige ema. Nende majapidamine on suur ja raha arvete maksmiseks ei jätku. Samuti nähtub kaebusest, et menetlusalune isik kahetseb toimepandut ja lubab, et edaspidi seda ei juhtu.

Ida Prefektuur oma 26.09.2014 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/148849-2 palub jätta kaebus rahuldamata ja prefektuuri otsus muutmata.

Vastuse kohaselt on õigusrikkumine leidnud kinnitust. Menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et ta pani muusika mängima ajal, mil saagis mootorsaega puid.

Otsuse tegemisel arvestas kohtuvälise menetleja esindaja asjaoludega, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused ja toimepandud väärtegu ei ole ühiskonnale ohtlik.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et P.A kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest (t.l.2), et ta palub kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Ida Prefektuuri 26.09.2014 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/148849-2 Viru Maakohtu

23.09.2014 päringule nr.4 1/25398 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub P.A - kaebuse lahendamisega väärtoeasjas kirjalikus menetluses (t.l.15).

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et P.A-le on karistus määratud Karistusseadustiku §262 alusel.

Karistusseadustiku §262 näeb ette vastutuse avaliku korra rikkumise eest.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas P.A rikkus avalikku korda.

Karistusseadustiku §262 sätestatud väärteo koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga seotud. Isiku saab vastutusele võtta üksnes siis, kui tema käitumises esineb eksimusi kirjutatud reeglite vastu.

Korrakaitseseaduse §56 lg.1 sätestab, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Käesoleva väärteoasja materjalides olevast tunnistaja L ütlustest nähtub, et xxx Lxxx

xxx tuli naabrite poolt vali muusika, mis ei võimaldanud tunnistajal puhata. Samuti nähtub neist ütlustest, et ta käis palumas muusika keerata vaiksemaks, kuid seepeale pandi see veel kõvemaks. Tegemist on igapäevase muusikaga.

Käesolevas väärteoasja materjalides olevast tunnistaja K ütlustest nähtub, et xxx Jõxxx 27.07.2014 oli ta patrullteenistuses ja ko xxx os paarimehega said nad väljakutse , kust kostis müra ja muusika. , kelle sõnul xxx ures ootas politseipatrulli Lx Lxxx ju xx kostis muusika üle tee asuva maja hoovist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli muusikat kosta. xxx hoovis seisis xxx), mille uksed olid avatud ja pakiruumis oli bassivõimendus, kust kostis vali muusika. Maja uksele koputades tuli vastu tütarlaps, kes ütles, et auto kuulub Janeki nimelisele noormehele. Politseinikud selgitasid tütarlapsele, et muusika häirib teiste rahu, tütarlaps pani muusika kinni. Siis ilmus välja autoomanik, kellele politseinikud samuti selgitasid olukorda, kuid tema arvates võivad nad oma eramaal kuulata muusikat kõvasti hommikust kuni öörahuni. Kuna politsei väljakutsuja sõnul polnud see esimene kord, esitas ta ka avalduse.

Menetlusaluse isiku enda seletusest 27.07.2014 nähtub, et ta pani muusika mängima puude saagimise ajal selliselt, et ta ise ka kuuleb. Ka maakohtule 11.09.2014 esitatud kaebuses tunnistab menetlusalune isik muusika kuulamist valjusti.

Maakohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on käesolevas väärteoasjas tõendatud Karistusseadustiku §262 sätestatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Menetlusalune isik on rikkunud Korrakaitseseaduse §56 lg.1, kuna tekitas teist isikut oluliselt häirivat müra valju muusika näol. Kohtuvälise tühistamiseks menetleja otsuse alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku §262 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud P.A süü

Karistusseadustiku §262 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

- on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud suuruse ja liigiga karistusega.

Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt ei ole tegemist esmakordse juhtumiga. Seetõttu leiab maakohus, et hoiatamismenetluse kohaldamiseks alused puudusid. Maakohus leiab ka

, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Asja materjalide kohaselt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteokaristusi, samuti puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kõike seda on kohtuväline menetleja ka oma otsuse tegemisel arvestanud. Asjaolu, et kaebuse esitaja tunnistab kaebuses oma süüd ja kahetseb tehtut, ei muuda kohtuvälise menetleja otsust ebaseaduslikuks ja ei anna alust selle tühistamiseks. Asja materjalide kohaselt ei ole menetlusalune isik kasutanud oma õigust esitada prefektuurile vastulause. Maakohus leiab, et rahatrahv 10 trahviühiku suuruses vastab toimepandud väärteo asjaoludele, raskusele ja menetlusalusele isikule.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus karistuse liigi ja rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral on tal õigus vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §209 lg.2 taotleda väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist ning vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.2 taotleda rahatrahvi tasumist ositi.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik