1-10-17198/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.09.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-10-17198 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Elle Karm

Katrin Jennsen

Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.T , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 29.07.2010 ja lõpp 26.09.2016

Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K.T

Välja mõista K.T-lt menetluskuluna riigituludesse 477,84 eurot kaitsetasu adv. Katrin Jennsen

poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 99914700019090 ).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 477,84 Katrin Jennsen eurot (sh käibemaks 20%) adv. poolt süüdimõistetu K.T

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , kaitsjale ja prokurörile. K.T-le

Asjaolud Viru Vangla esitas 04.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.T Harju Maakohtu 19.01.2011 on süüdi mõistetud otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, §

199 lg

2, 64 lg 1 alusel

2 p 5, 9 ja § 202 lg 2 p järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 65 lg aastat 1 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.07.2010. Vangla poolt esitatud materjalide korras karistatud kolmel korral st nähtub, et isik on kriminaal ning kannab esimest reaalset vanglakaristust. Sooritatud kuriteod ei ole muutunud raskemaks. Ka varasemalt on teda karistatud röövimise eest, lisaks suures koguses narkootilise aine omandamise ja ebaseadusliku toimetamise eest üle riigipiiri. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele.

Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung K.T Kinnipeetav teatas, et soovib taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. elada seaduskuulekat elu ja minna tööle. Kinnipeetav selgitas, et asus kuritegelikule tööle, kui kaotas töö. Vangistuses on kinnipeetav omandanud puidupingi operaatori eriala. Kinnipeetava sõnul hoiab ta eemale inimestest, kellel on kuritegelik taust. Isikut toetab tema perekond. Kinnipeetava sõnul on ta vabanenud narkosõltuvusest.

Prokurör K.T vabastamist ei toetanud. Käesoleval ajal on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr. 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

K.T varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral (mh esimese astme) kuritegude toimepanemise eest karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (alkoholiseaduse alusel karistatud 3 korda) ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 18.09.2008 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi (mh I astme) varavastaseid kuritegusid.

Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör ja vägivaldsust leidis, et toimepandud kuritegude raskust arvestades ei ole K.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Kuna K.T kannab liitkaristust mh korduva vimise ja viie avaliku varguse toimepanemine eest tema röö ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara avalik (seda enam vägivaldne) äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Prokuratuur ei pea õigeks vabastada isikut ennetähtaegselt vangistusest olukorras kus ta varasemalt katseajal pani tahtlikult toime uued kuriteod. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 26.09.2016, st umbes kahe aasta kes

tel ehk karistusaja lõpuni, suudab selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad nimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ära kantud karistuse aeg

on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes kinnipeetavale mõistetud liitkaristusega – 6 aastat

1 kuu ja 28 päeva

– ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegse vangistust

l vabastamisel saaks kannatanute ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende tervise ja vara kaitseks - – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja leidis, et lja kaitsealune K.T on tänaseks vangistuses viibinud natuke üle ne aasta. Ja kuigi

prokurör on seisukohal, et K.T poolt ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt ttu tema lühike võrreldes kinnipeetavale mõistetud liitkaristusega, mistõ vabastamine põhjustaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunde olulise riivamisesoovis kaitsja tähelepanu juhtida asjaolule, et KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt on võimalik süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ka juba siis, kui esimese astme kuriteo tahtlikust toimepanemisest on möödunud üksnes pool temale mõistetud karistusajast. K.T on käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud juba 2/3 ja seaduse kohaselt saab kõne alla tulla tema vabastamine lausa ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, üksnes käitumiskontrollile allutades. Kaitse ei eitanu K.T kuritegude tõsidust, mis sellise karistuseni viisid, kuid ühtlasi on kaitsja seisukohal, et arvestades just süüdimõistetu noorust ja ära kantud osa temale mõistetud karistusest, on edasist õiguskuulekat käitumist soosivaks asjaoluks just see, kui kinnipeetu vabaneb ennetähtaegselt, olles allutatud käitumiskontrollile, kui, et kinnipeetav vab kandmisel, on omandanud pikaaegse vanglakogemuse, on aneb karistuse ära ühtlasi ilma jäetud käitumiskontrolliga kaasnevast soodsast resotsialiseerumise abist ja toest ning kriminaalh Kaitsja selgitas, et oolduse käigus võimaldatavatest sotsiaalabiprogrammidest. kinnipeetava distsiplinaarkaristus on selle eest, et ta tõstis kinnipeetavale liiga palju toitu. K.T ei ole varavastaseid kuritegusid toime pannud sõltuvushäirest tuleneva materiaalse vajaduse tõttu. Tema enda selgituste kohaselt ajendas teda varavastaseid kuritegusid

ees ka toime panema kooselu nõudliku tüdruksõbraga. Tänaseks on noorm loomulikult mõistnud, et toonased otsused olid väärad. Lisaks sellele on K.T vangistuses läbinud ametiõppe, omandades puidupingi operaatori kutse, mis suurendab tema sissetuleku teenimise võimalusi ja is eku võimalusi märgatavalt. Lähtudes eseisvalt toimetul eelpooltoodust, leidis kaitsja, et Viru Vangla poolt esitatud taotlus K.T tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta on põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38 % ja vägivaldse kuriteo puhul 32%. Ohustatud on nii füüsilised isikud kui ka rahvatervis.

Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja narkootikumide levitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub kindel sissetulek, isik jätkab uimastavate ainete tarvitamist ja suhtleb kriminaalse taustaga isikutega. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav pani kuriteo toime, kuna puudus töö ning majanduslik olukord oli kehv. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Kuigi kinnipeetava ema on valmis teda vabanemisel majanduslikult toetama, ei saa eeldada, et ema suudab katta kinnipeetava kõiki kulutusi.

Kohtu hinnangul on olemas risk, et kinnipeetav võib majandusliku kasu saamise eesmärgil panne toime uusi kuritegusid. Samas nähtub vangla materjalidest, et isik on mõjutatav. Seda kinnitab asjaolu, et varasemad kuriteod on toime pandud negatiivse suhtlusringkonna mõjul. Kuigi hetkel ei suhtle kinnipeetav kriminaalse taustaga isikutega, ei ole välistatud, et vabaduses valesse seltskonda sattudes ta nendega uuesti suhtlema ei hakka. Lisaks sellele on kinnipeetavale varasemalt antud võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid kinnipeetav ei õigustanud kohtu usaldust ning pani toime uusi varavastaseid kuritegusid.

Kuritegude toimepanemisel on oma osa ka narkootiliste ainete tarvitamisel. Kinnipeetava sõnul on ta vangistuses narkoprobleemidest vabanenud. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabaduses hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest, mis omakorda viiksid kinnipeetava rahaprobleemideni ning uute kuritegude toimepanemiseni. Isikul on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine.

Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat katseaja ning temale pandavaid kohu stusi täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. J Viru Maakohtu 30. septembri 2014. a K.T kaitsja ätta määrus muutmata ning Katrin Jennseni

määruskaebus rahuldamata.

2. Sirje Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Must kaudu 96 eurot (s

16 eurot) vandeadvokaadi abi Katrin Jennsenile h käibemaks määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. K.T-lt vandeadvokaadi abi Katrin Mõista välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu Jennseni

96 eurot riigituludesse. poolt osutatud õigusabi eest

4. K.T-l Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a tasuda väljamõistetud summa EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. 99914700019090 ja Maksekorraldusele märkida viitenumber selgitus „ kohtukulud“ K.T 1-10-17198 .

5. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 15. novembril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent