1-13-2735/385 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30.09.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2735 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja

Tõlk

Elle Karm

Liis Puidak

Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Iurii Nikolaev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

IURII NIKOLAEV, isikukood 38109102241, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 26.02.2013 ja lõpp 22.02.2016

Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta IURII NIKOLAEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Iurii Nikolaevilt menetluskuluna riigituludesse 180,00 eurot kaitsetasu adv. Liis Puidaku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 99914700019074).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Anti Aasmaa kasuks 180,00 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Liis Puidaku poolt süüdimõistetu Iurii Nikolaevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Iurii Nikolaevile, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud Viru Vangla esitas 08.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Iurii Nikolaev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Iurii Nikolaev on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 16.04.2014 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 ja 68 lg 1 alusel 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.02.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaal korras karistatud viiel korral ning kannab teist reaalset vanglakaristust. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, soodusteguriks on narkootikumide kuritarvitamine.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Iurii Nikolaev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav teatas, et on oma süüst aru saanud ning kahetseb. Isik soovib minna tööle ja maksta oma võlgu. Isiku sõnul ei kavatse ta enam narkootikumidega tegeleda ega pöörduda tagasi kuritegeliku elu juurde. Prokurör Iurii Nikolaevi vabastamist ei toetanud.

Käesoleval ajal on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr. 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Eelnimetatud kinnipeetav on süüdi mõistetud I astme rahvatervisevastase (narko-) kuriteo, toimepanemise eest. Narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes) esimesel esinemisel vabastada.

Kuna I. Nikolaev kannab karistust narkokuriteo eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad nimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks, seda ka elektroonilise valvega.

Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes kinnipeetavale Viru Maakohtu 16.04.2014 kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega – 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kaitsja teatas, et Viru vangla 02.09.2014.a iseloomustusest nähtuvalt toetab Viru Vangla kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval vangistusest vabanedes olemas kindel elukoht aadressil xxxx.

Elukoha omanik on N N, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks viidatud aadressile. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et xxxx asuv elukoht on korralikult sisustatud 3-toaline korter, millel puuduvad võlgnevused ning kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed. N N tunneb enda kinnitusel kinnipeetavat viimase lapsepõlvest saati ning on kinnitanud, et nõustub kinnipeetavat vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Eelnevast tulenevalt puudub alus arvata, et kinnipeetav sattuks vabanedes sellisesse majanduslikku seisukorda või seltskonda, milline tooks automaatselt kaasa uute kuritegude toimepanemise.

Elektroonilise valve vahendusel jääb kinnipeetav ka pärast vabanemist pideva jälgimise alla ning kohustub kellaajaliselt täpselt järgima igapäevast režiimi, kuid samal ajal on kinnipeetaval võimalus asuda integreeruma ühiskonda, omandada töökoht asudes seeläbi hüvitama menetluskulude võlgnevust ning olla seeläbi motiveeritud seaduskuulekalt käituma. Kinnipeetav on saanud aru oma tegude keelatusest ning narkootikumide lubamatusest, Vangistuses viibides on kinnipeetav vabanenud ka narkootiliste ainete sõltuvusest. Seega on vangistus saavutanud isiku suhtes soovitud eesmärgi ja selle jätkamine on põhjendamatu ning võib anda soovitule vastupidise tulemuse.

Kinnipeetav on kinnitanud oma motiveeritust käituda vabaduses viibides õiguskuulekalt, otsida tööd ning järgida kriminaalhooldaja nõudeid ning nõuandeid. Eeltoodust tulenevalt on esindaja hinnangul kriminaalhoolduse kohaldamisega seotud piirangud koos allutamisega elektroonilisele valvele piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks ning uute kuritegude ärahoidmiseks, mistõttu toetab esindaja süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemise taotlust ning palub vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve alla.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas.

Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38 %. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Isiku ohtlikkus seisneb ühiskonnaliikmete tervise ohtu seadmises seoses narkootilise aine käitlemisega. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekivad materiaalsed raskused ning kui isik suhtleb varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summa 1 477,27 eurot. Samuti nähtub, et isik kulutab raha mõtlematult ning hetkelise heaolu tagamiseks.

Kuigi N. N on valmis isikut nii moraalselt kui materiaalselt toetama, ei saa eeldada, et antud isik hakkab täielikult kinnipeetavat ülal pidama.

Isik on varasemalt teeninud raha narkootiliste ainete käitlemisega. Kohtul puudub veendumus, et isik ei asu taas narkootikume müüma, et teenida kiiresti raha, et majanduslikult toime tulla. Samuti on isikul probleeme narkootikumide kuritarvitamisega. Isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil ning ta võib käituda impulsiivselt ja tagajärgedega arvestamata. Isikul on väljakujunenud teatud kriminaalsed hoiakud. Samuti on ta mõjutatav teiste isikute poolt ning tal on probleemid enese kehtestamisega. Kohus leiab, et kui isik hakkab vabanedes suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, võib ta pöörduda tagasi kuritegelikule teele nende mõjutusel.

Kohtu hinnangul on kinnipeetav vanglas viibinud ebaproportsionaalselt lühikest aega võrreldes talle määratud karistusega ning seetõttu ei ole kohus kindel, et kinnipeetav on oma kuritegudest lõplikult järeldused teinud ning suudab edaspidi elada seaduskuulekalt. Isik süüdistab oma probleemides teisi ning ühiskonnas kehtestatud reegleid. Samuti on kinnipeetaval varem esinenud probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisel. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab täita talle määratavat kontrollnõuet mitte tarvitada narkootikume isegi juhul, kui kinnipeetav oma sõnul on motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest.

Kinnipeetav ei ole läbinud vangistuses sotsiaalabiprogramme, mis aitaksid tal toime tulla narkoprobleemidega. Isikul on käesoleval ajal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik.

Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat katseaja ning temale pandavaid kohustusi täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 30. septembri 2014 määrus Iurii Nikolaevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustus 11. novembril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent