3-14-51368/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51368 Haldusasi Pühamäe Arenduse OÜ kaebus Rae Vallavalitsuse

3. juuni 2014. a korralduse nr 788 lisa 1 punktis 7 kajastuvate nõuete 1-8 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. juuli 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – Pühamäe Arenduse OÜ, esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja – Rae vald Menetluse alus ringkonnakohtus Pühamäe Arenduse OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Pühamäe Arenduse OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11. juuli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51368 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist puudutavas osas määruse peale edasi kaevata ei saa (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus algatas 21.06.2005 korraldusega nr 764 Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu ja kinnitas selle lähtetingimused vastavalt Henwood Trade OÜ (kustutatud äriregistrist 01.11.2013) taotlusele. Rae Vallavalitsus ja Henwood Trade OÜ sõlmisid 21.06.2005 lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta. Rae Vallavalitsus tunnistas 23.09.2008 korraldusega nr 1174 varasema 21.06.2005 korralduse nr 764 kehtetuks (p 1) ning algatas Peetri küla Koidu kinnistu ja lähiala uue detailplaneeringu koostamise ja kinnitas selle lähtetingimused (p 2). Pühamäe Arenduse OÜ omandas 11.11.2009 Henwood Trade OÜ-lt 75 000/78 400 osa Koidu kinnistu

3-14-51368 2(6) kaasomandist ning asus vallaga 21.06.2005 sõlmitud lepingu alusel korraldama detailplaneeringu koostamist. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 2009. a juulis Rae vallale detailplaneeringu kavandi.

2. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 01.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-11-1648) Rae Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine. Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2012 otsusega nr 3-11-1648 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.02.2013 otsusega nr 3-11-1648 halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas Pühamäe Arenduse OÜ kaebuse ning kohustas Rae Vallavalitsust otsustama Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Rae Vallavalitsus jättis 04.06.2013 korraldusega nr 597 Peetri küla Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastu võtmata ning tunnistas varasema 23.09.2008 korralduse nr 1174 kehtetuks.

4. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 03.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-1440) Rae Vallavalitsuse 04.06.2013 korralduse nr 597 tühistamiseks ning Rae valla kohustamiseks otsustada detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.09.2013 otsusega nr 3-13-1440 kaebuse, tühistas Rae Vallavalitsuse 04.06.2013 korralduse nr 597 ning kohustas Rae Vallavalitsust otsustama Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise üle mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

5. Rae Vallavalitsus otsustas 03.06.2014 korraldusega nr 788 mitte algatada Peetri aleviku Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Korralduse lisa 1 punktis 7 sätestati, et planeeringu menetlemise käigus on vajalik: 1) kaaluda läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; 2) näha ette meetmed põhjavee kaitseks; 3) näha ette meetmed, mis välistavad ehitamise käigus ohtlike ainete pinnasesse sattumise; 4) selgitada välja puurkaevu reaalne asukoht ning kanda see koos sanitaarkaitsealaga / hooldusalaga planeeringujoonisele; 5) lahendada juurdepääsuteed, mis peavad olema esimeses järgus välja ehitatud, vähemalt kahele olemasolevale avaliku kasutusega teele; 6) välistada ärimaadele planeeritavate tegevuste seast tegevused, mis võiksid põhjustada ebameeldivaid lõhnu, kiirgust, soojust, vibratsiooni või valgusreostust; 7) selgitada välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud, mille tulemuste alusel on võimalik detailplaneeringus seada planeeringuga kavandatu elluviimise keskkonnatingimused ja vajadusel määrata ehitised, mille projekti koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine; 8) detailplaneeringu seletuskirjas sisuliselt ja võimalikult detailselt analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt planeeritavatest tegevustest.

6. Rae Vallavalitsus edastas 06.06.2014 kirjaga nr 6-1/4057 Pühamäe Arenduse OÜ-le muu hulgas 03.06.2014 korralduse nr 788 ning palus hiljemalt 21.07.2014 korrigeerida detailplaneeringu materjale vastavalt korralduse lisa 1 p-s 7 toodule. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 20.06.2014 Rae Vallavalitsusele täiendatud planeeringulahenduse, v.a 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 nõutud täiendused.

3-14-51368 3(6) 7. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 03.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 kajastuvate nõuete 1-8 tühistamiseks. Kaebaja soovib ehitada Koidu kinnistule hooned, milleks on planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg

2 p 1 järgi vajalik detailplaneeringu olemasolu. Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr

788 lisa 1 p-s 7 on õigusvastaselt kehtestatud sisuliselt detailplaneeringu uued lähtetingimused, mille täitmata jätmise korral võib eeldada, et detailplaneering jäetakse vastu võtmata. Korraldus rikub kaebaja omandiõigust ja järjekordne menetluse venitamine ka tema õigust heale haldusele. Korralduse nr 788 lisa 1 p 7 on põhjendamata ja osaliselt vastuolus kehtiva õigusega. Esitatud ei ole nõude õiguslikku alust ja selle eesmärk jääb arusaamatuks, mistõttu ei ole võimalik nõuet täita. Punktis 7.1 on kohustatud Pühamäe Arenduse OÜ-d kaaluma detailplaneeringu kavandis läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed, kuid sellist riskianalüüsi kohustust detailplaneeringu puhul PlanS § 9 lg-st 2 ei tulene. Punktis 7.4 on nõutud puurkaevu asukoha väljaselgitamist, kuid kaebaja teada planeeritaval alal puurkaevu ei asu ning ka veeseaduse § 30 kohaselt ei pea puurkaevu asukoht olema märgitud detailplaneeringus. Punktis 7.5 on nõutud juurdepääsu ehitamist vähemalt kahele avalikult kasutatavale teele, kuid detailplaneeringu kavandis on juba mitu juurdepääsu kolmele avalikult kasutatavale teele (Kuldala teele, Vana-Tartu maanteele ja Tartu maanteele). Punktis 7.7 on nõutud võimalike keskkonnamõjude väljaselgitamist, kuid keskkonnamõju terviklik eelhindamine kajastub juba Koidu kinnistu detailplaneeringu 4. peatükis. Kõik korralduse nr

788 lisa 1 p 7 nõuded on vastuolus kehtivate (2008. a) lähtetingimustega ning jääb arusaamatuks, millest kaebaja peab lähtuma. Pühamäe Arenduse OÜ palus lisaks esialgse õiguskaitse korras peatada Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 kajastuvate nõuete 1-8 kehtivus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

8. Rae vald vaidles kirjalikus vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Vaidlustatud korralduse lisa 1 p-s 7 toodu ei riku kaebaja õigusi ega venita detailplaneeringu menetlust, sest loetletud tegevused on Rae vallale vajalikud detailplaneeringu vastuvõtmise osas kaalutlusotsuse tegemiseks. Nende täpsustuste abil on võimalik täita PlanS § 9 lg 2 p-s 8 toodud detailplaneeringu ülesanne, s.o seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral määrata ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Vaidlustatud korraldusega otsustati mitte algatada detailplaneeringu strateegilist hindamist, kuid selle eelduseks oli, et vajalikud keskkonnatingimused kajastatakse detailplaneeringu materjalides. Kui Pühamäe Arenduse OÜ tähtajaks (hiljemalt 21.07.2014) vastavaid täpsustusi detailplaneeringu materjalides ei tee, siis on Rae vald detailplaneeringu koostamise korraldajana ise kohustatud vastavad täiendused tegema.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 11.07.2014 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (p 2). Vaidlustatud korraldus on menetlustoiming detailplaneeringu menetluses, mitte haldusakt (vt Riigikohtu 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11). Kaebaja ei vaidlusta keskkonnamõju hindamise algatamata jätmist, vaid koos sellega detailplaneeringule seatud täiendavaid nõudmisi. Detailplaneeringu ülesannetest ja planeerimise üldistest põhimõtetest lähtudes on lisanõuete esitamine lubatav. Selline menetlustoiming ei saa kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda, vaid kohus saab seatud tingimuste põhjendatust hinnata alles koos lõpliku haldusaktiga. Seejuures on vastustaja märkinud, et kui kaebaja detailplaneeringu materjale ei täienda, teeb seda vald ise. Nõudmiste täitmata jätmise vältimatuks tagajärjeks ei ole järelikult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti väljaandmine. Seda arvestades ei riku vaidlusalune menetlustoiming kaebaja subjektiivseid õigusi ja selle vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg 3 järgi lubatud. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliseid tema mittemenetluslikke õigusi vaidlustatud korralduse lisa 1 p 7 rikub, vaid ta seostab oma õiguste rikkumist üheselt vaid detailplaneeringu vastu võtmata jätmise

3-14-51368 4(6) võimalusega. Kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi nimetatud akti vaidlustamisega. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus oleks selge, et vastustaja vea tõttu ei saa lõplik haldusakt olla materiaalses mõttes (sisuliselt) õiguspärane. Kuivõrd vaidlusalune korraldus on menetlustoiming, siis ei laiene sellele haldusaktiga võrdsed põhjendamisnõuded (vt HMS § 5 lg 1 ja § 36 lg 1 p 4). Kuna kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 2 p 1), siis ei saa kaebajal esineda ka õiguskaitsevajadust (HKMS § 249 lg 1) ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata.

10. Pühamäe Arenduse OÜ esitas halduskohtu määruse peale 30.07.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 28.08.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Pühamäe Arenduse OÜ palub määruskaebuses (ja 03.09.2014 täiendustes) halduskohtu määrus tühistada. Vaidlustatud korralduse nr 788 lisa 1 p 7 ei ole menetlustoiming, vaid haldusakt, sest sellega seatakse PlanS § 10 lg 5 alusel täiendavad tingimused detailplaneeringu koostamiseks. Selliseid korraldusi kvalifitseeritakse vaidlustatavate haldusaktidena (nt Riigikohtu 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08). Isegi kui korralduse nr 788 lisa 1 p 7 lugeda menetlustoiminguks, on see iseseisvalt vaidlustatav, sest rikub lõppaktist sõltumatult kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Halduskohus oleks pidanud uurimispõhimõttest tulenevalt ka ise püüdma välja selgitada, milliseid kaebaja mittemenetluslikke õigusi korralduse nr 788 lisa 1 p 7 rikub. Vaidlustatud korraldusest ei tulene, et Rae vald võiks esitatud nõuded täita kaebaja asemel ise ning see ei ole ka tõenäoline. Rae valla 05.08.2014 ja 01.09.2014 kirjadest nähtub üheselt, et vastustaja käsitleb korralduse lisa 1 p-s 7 sätestatud nõudeid kaebaja kohustustena. Vaidlustatud tingimused toovad kaasa õigusvastase lõppotsuse (PlanS § 18 lg 1) tegemise, sest Rae vald ei ole nõuete õigusvastasust ega faktiliste asjaolude ebapiisavat väljaselgitamist möönnud ja järelikult jääksid vead menetluse käigus kõrvaldamata. Ka menetlustoiming peab olema põhjendatud (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08). Kuna olukord on õiguslikult keerukas, nõuab see juba iseenesest kaebuse menetlusse võtmist.

12. Rae vald vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Vaidlusaluse korralduse nr 788 lisa 1 p 7 on menetlustoiming ja halduskohus on seda määruses ka põhjendanud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikub korralduse lisa 1 p 7 tema mittemenetluslikke õigusi ja millised need õigused on. Pole alust eeldada, et Rae vald annab välja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Kaebaja saab planeerimismenetluses esitada oma põhjendatud seisukohad ning Rae vald on juba alustanud toimingutega planeeringumaterjalide täiendamiseks, saates kaebajale 05.08.2014 kooskõlastamiseks uued keskkonnatingimused ja juurdepääse puudutavad täiendused. Korralduse lisa 1 p 7 koostamisel on faktilised asjaolud selgitatud välja õigesti ning Rae vald on tuvastanud ka Koidu kinnistul paikneva puurkaevu asukoha. Juurdepääsude lahendusena ei ole võimalik käsitleda põhijoonisel nooltega näidatud perspektiivseid juurdepääse, mida reaalselt ei eksisteeri. Korralduse lisa 1 p-s 7 toodud nõudeid on sama lisa teistes punktides piisavalt põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib halduskohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited

3-14-51368 5(6) on tõendatud. Halduskohus leidis, et Pühamäe Arenduse OÜ kaebeõigus Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p 7 tühistamiseks on välistatud tulenevalt HKMS § 45 lgst 3, mille kohaselt saab menetlustoimingut eraldiseisvalt vaidlustada vaid juhul, kui see rikub iseseisvalt kaebaja mittemenetluslikke õigusi või kui selle õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusmenetluse lõpptulemuse. Viidatud sättes kajastub kohtute pikaajaline praktika seoses menetlustoimingute piiratud vaidlustamisega.

14. Ringkonnakohus nõustub, et vaidlustatud korraldus koos selle lisaga 1 on menetlustoiming, mitte haldusakt, olenemata sellest, et korralduse lisa 1 p-ga 7 võib sisuliselt olla muudetud detailplaneeringu koostamise lähteülesannet. Kohtupraktikast tulenevalt on menetlustoimingud nii keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (nt Riigikohtu 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 8) kui ka detailplaneeringu menetluse algatamine ja lähteülesande kinnitamine (nt Riigikohtu 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15; 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05, p 11; 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 8). Detailplaneeringu algatamise korraldus võib küll erandlikel asjaoludel olla iseseisvalt vaidlustatav (nt lahendites nr 3-3-1-12-08 ja nr 3-3-1-44-05 takistas planeerimismenetluse algatamine omandireformi menetluse lõpuleviimist), kuid praegusel juhul sellise erandliku olukorra esinemist ei nähtu, mistõttu ei ole korraldus nr 788 iseseisvalt vaidlustatav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2013 määrus nr 3-12-687). Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on võimalik esitada oma täiendavad sisulised vastuväited korralduse nr 788 lisa 1 p-le

7 detailplaneeringu menetluses ning vajaduse korral saab ta hiljem vaidlustada detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumise otsuse, kui vastustaja väidetavad menetlusvead jäid siiski kõrvaldamata.

15. Kaebaja väide tema mittemenetluslike õiguste rikkumise kohta on ka määruskaebuse menetluses jäänud konkretiseerimata ja paljasõnaliseks. Mittemenetluslike õiguste rikkumiseks ei saa olla kartus, et vastustaja annab välja tema õigusi rikkuva (eel)haldusakti (detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumise otsuse). Kaebuse väidetest võib kaudselt järeldada, et kaebaja peab oma mittemenetluslike õiguste rikkumiseks asjaolu, et täiendavate nõudmiste esitamisega viivitab haldusorgan põhjendamatult detailplaneeringu menetlemisega (s.o pidades silmas juba haldusasjades nr 3-11-1648 ja nr 3-13-1440 toimunud vaidlusi). HKMS § 6 lg-st 1 tulenevalt on viivitus iseenesest halduskohtus vaidlustatavaks toiminguks ning viivitus haldusmenetluse läbiviimisel võib kujutada endast ka menetluse lõpptulemusest sõltumatut menetlusosalise subjektiivsete õiguste iseseisvat rikkumist, kui selle tulemuseks on ebamõistlikult pikk menetlusaeg (nt Riigikohtu 28.10.2009 otsus nr 3-3-1-60-09, p 15; 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9). Arvestades, et praegusel juhul on kaebajalt nõutud eelkõige kavandatud planeeringulahendusega seotud küsimuste täiendavat analüüsimist ja selle põhjal detailplaneeringu materjalide täiendamist, milleks Rae valla 06.06.2014 kirja kohaselt võiks kuluda ligikaudu 1,5 kuud (määrates tähtajaks 21.07.2014) ning kaebaja ei ole ka ise välja toonud, et vajaminev aeg oleks oluliselt pikem, ei ole alust asuda seisukohale, et vaidlusaluse korralduse lisa 1 p 7 vältimatuks tagajärjeks on menetlusaja muutumine ebamõistlikuks. Nagu nähtub kaebaja poolt 03.09.2014 esitatud täiendustele lisatud dokumentidest, on Rae vald ka reaalselt asunud detailplaneeringu materjalide täiendamist suunama, esitades 05.08.2014 ja 01.09.2014 kirjadega keskkonnatingimuste ja juurdepääsude osas tehtud täpsustused Pühamäe Arenduse OÜ-le kooskõlastamiseks. Neil asjaoludel ei ole menetluse lõpuleviimise oluline viibimine ettenähtav.

16. Lisaks puudub põhjus arvata, et tegemist oleks sedavõrd olulise menetlusveaga, mis võimaldab juba menetluse käigus jõuda järeldusele, et menetluse tulemusena antav akt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Vastustaja on viidanud, et täpsustused on vajalikud PlanS § 9 lg 2 p-s 8 toodud detailplaneeringu ülesande täitmiseks (s.o keskkonnatingimuste seadmiseks

3-14-51368 6(6) planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramiseks, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine). Vaidlusalused tingimused keskkonnatingimuste seadmisega põhiosas ka seonduvad. Lisaks on korralduse lisa

1 p-s 7.5 tõstatatud küsimus juurdepääsuteede osas, mis seondub samuti detailplaneeringu ülesandeks oleva liikluskorralduse määramisega (PlanS § 9 lg 2 p 4). Seega ei ole võimalik väita, et tegemist oleks konkreetse menetluse eripära arvestades sedavõrd olulise ja ilmse veaga, mis välistaks sisuliselt õiguspärase lõpptulemuse saavutamise (vt Riigikohtu 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 9).

17. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus Pühamäe Arenduse OÜ esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, leides, et kaebuse tagastamisest tingituna ei saa kaebajal esineda õiguskaitsevajadust (HKMS § 249 lg 3). Ehkki ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei saanud jätta esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata, sest olukorras, kus kaebuse tagastamise kohta tehtud määrus pole veel jõustunud (vt HKMS § 179 lg 3), ei ole võimalik kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada, ei anna seegi alust määruskaebuse rahuldamiseks, sest kaebeõiguse puudumist arvestades oleks esialgse õiguskaitse taotlus tulnud jätta igal juhul rahuldamata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014 määrus nr 3-14-401, p 7).

18. Eelneva põhjal jääb Pühamäe Arenduse OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets