3-13-65/103 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-65

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-65 Haldusasi M.L. kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 08.08.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/104-18 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.08.2014.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.L., esindaja vandeadvokaat Indrek Ergma Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer RESOLUTSIOON Jätta M.L. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. oli ajavahemikul 11.09.1997-27.04.2010.a Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ (varasem ärinimi OÜ ML Investments Group) juhatuse liige. Maksuja Tolliamet (MTA) tegi 20.02.2009.a Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-le maksuotsuse nr 12-5/116, kohustades viimast tasuma täiendavalt 9 000 000 krooni käibemaksu. Maksuhaldur tuvastas selles maksuotsuses, et OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo kajastas 2007.a käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu OÜ Gillian nimel 30.09.2007.a väljastatud arve nr 12 alusel, ilma et seal kajastatud tehingut OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo ja OÜ Gillian vahel tegelikult toimunud oleks. OÜ Gillian nimel väljastatud arvel nr 12 oli tehingut kirjeldatud järgmiselt: Vastavalt lepingule 24.09.2007.a teenus septembri 2007.a eest, arve summa koos käibemaksuga oli 59 000 000 krooni. Viidatud lepingus oli aga kokku lepitud, et OÜ Gillian annab lepingu allkirjastamisel OÜ-le Inimõiguste Kaitse Büroo üle toornafta ja loodusliku gaasi kaevandamiseks konstrueeritud meremaardlaid projekteerivate ja tootmiseks vajalike ettevõtete ning isikute kontaktid, samuti naftaja gaasijuhtmete uudse isolatsioonitehnoloogia esialgse kirjelduse ning Vene Föderatsioonis tootmisõigust omava ettevõtte ning selle võtmeisikute kontaktid. Lisaks kohustus OÜ Gillian lepingu kohaselt selle allakirjutamisele järgneva 90 päeva jooksul kasutama kõiki tema valduses olevaid vahendeid ja suhteid selleks, et aidata kaasa sellele, et OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo saaks selle lepingu punktides nimetatud toodete ja tehnoloogiate ainuesindusõiguse Vene Föderatsioonis. Maksuhaldur põhjendas OÜ-le Inimõiguste Kaitse Büroo tehtud maksuotsust kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega:

• OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo raamatupidamises kajastavad tehingut vaid üldsõnaline arve, samuti üldsõnalised leping ja üleandmise-vastuvõtmise akt ning esitatud ei ole veenvaid dokumente, mis teenuse tegelikku osutamist kinnitaksid;

• M. V. ja M.L. seletused tehingu kohta on vastuolulised;

• M. V. poolt maksuhaldurile esitatud CD-plaadil, mis oli M. V. enda väitel 28.09.2007.a koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti esemeks, olid üksnes erinevate nurkade alt tehtud fotod naftaplatvormidest ning nende elementidest, kusjuures puuduseid elementide nimetused, mõõtkavad, projekti autori ja tellija nimed;

• M.L. seletused teenuste saamise kohta on paljasõnalised, ta ei nimetanud ka dokumenti, mille alusel on talle antud lepingus nimetatud ettevõtete, toodete ja tehnoloogiate ainuesindusõigus;

• OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo ei lubanud maksuhalduril teha koopiaid kõigist suuliste seletuste andmisel kaasas olnud dokumentidest;

• kõik OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo poolt 31.10.2008.a maksuhaldurile esitatud dokumendid on koostatud pärast kontrollimenetluse alustamist ning neil olevad A. L. allkirjad erinevad sama isiku allkirjadest varasemalt maksuhaldurile esitatud dokumentidel;

• ettevõtte BR Maritime 16.01.2008.a kiri ei kinnita, et see ettevõte tunnustaks OÜ-d Inimõiguste Kaitse Büroo oma esindajana, nagu väitis M.L. maksuhaldurile suuliselt seletusi andes;

• OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo ei ole OÜ-le Gillian arvel näidatud summat tasunud;

• varasemates maksuotsustes on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Gillian ei ole sarnaseid turuuuringute, konsultatsiooni ja kontaktide vahendamise teenuseid osutanud.

2. MTA tegi 08.08.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/104-18, millega kohustas M.L.d ja M. V. tasuma solidaarselt Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ maksuvõla summas 573 880,84 eurot. Vastutusotsuse kohaselt on selle summa näol tegemist OÜ-le Inimõiguste Kaitse Büroo tehtud 20.02.2009.a maksuotsusega määratud maksusumma tasumata osaga, mille sissenõudmine OÜ-lt Inimõiguste Kaitse Büroo ei ole andnud tulemusi. Vastutusotsuses leiti, et M.L. osales juhatuse liikmeks oleku ajal aktiivselt Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ juhtimises ja muus ettevõtlusega seotud tegevuses. Arvestades M.L. ettevõtlusalast kogemust, pidid tal olemas olema kõik vajalikud teadmised ja kogemused selleks, et täita juhatuse liikme kohustusi õiguskuulekalt ning selleks ette nähtud hoolega. M.L. seda teinud ei ole. M.L. tegevuse ning Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ juhtimise käigus tehtud otsuste tulemusel (otsus osaleda käibemaksupettuses) on saanud võimalikuks Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, mille tulemusel on ka äriühingu raamatupidamine muutunud ebaõigeks. Tulenevalt eeltoodust on M.L. rikkunud äriühingu juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust. M.L., olles vahetult seotud Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ ettevõtlusega, oli teadlik sellest, et ebaõigete andmete raamatupidamisarvestusse sisestamisega muutub Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ raamatupidamiskorraldus ebaõigeks ning ei võimalda anda adekvaatset ülevaadet äriühingu tegelikust majandusolukorrast. Eesmärgipäraselt maksupettuses osaledes rikkus M.L. teadlikult ja tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) 8 lg-st 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Juhul, kui Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ raamatupidamisarvestuses oleks korrektselt deklareeritud ja täidetud maksukohustusi ega osaletud teadlikult maksupettuses, siis ei oleks Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-l tekkinud maksuvõlgnevust, mida ei suudeta tasuda.

3. Maksuja Tolliameti 07.12.2012.a vaideotsusega nr 6-1/1142-2 jäeti M.L. vaie rahuldamata.

4. M.L. esitas 10.01.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 08.08.2012.a vastutusotsuse nr 13-7/104-18 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 19.03.2013.a määrusega võeti kaebus menetlusse ja määrati vastustajaks Maksuja Tolliamet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse põhjendused.

3.1 Maksuhaldur on vastutusotsuses lubamatult süüdistanud kaebajat maksupettuse (s.o karistusseadustiku §-des 3891 ja 3892 nimetatud kuritegude) toimepanemises, kuigi tema suhtes ei ole läbi viidud kriminaalmenetlust ega tehtud sellesisulist jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Isegi kui vaidlusalune tehing oli fiktiivne, jääb arusaamatuks, kuidas saab sellest tekkida maksukohustus. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks korrigeerida sama tehingu teise poole käibemaksuarvestust, vaid on asunud viimase poolt deklareeritud käibemaksu sisse nõudma, mistõttu on tegemist lubamatu topeltmaksustamisega.

3.2 OÜ Gillian ja Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ vaheline tehing polnud näilik. OÜ Gillian poolt teenuse osutamine Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-le on piisavalt dokumenteeritud (koostööleping, üleandmise-vastuvõtmise akt) ja tõendatud. Olukorras, kus lepingu objektiks on erialased teadmised, kontaktid, lepingu sõlmimise võimaluse loomine vms mittemateriaalsed objektid, ei ole mõeldav ega kuidagi põhjendatud, et pooled peavad üle andma mingi eksisteeriva materiaalse asja või looma selle info jaoks mingi vormilise väljundi.

3.3 OÜ Gillian poolt väljastatud arve nr 12 tasumiseks oli koostöölepingu kohaselt ette nähtud 90 päeva ning see oli seotud ainuesindusõiguse saamisega. Tegemist oli äriliselt mõistliku kokkuleppega, mis tähendab, et kaebajal ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlust selle osas, et tehingut ei tule deklareerida arve saamise kalendrikuus. OÜ Gillian poolt väljastatud arve nr 12 tasuti osaliselt kogusummas 2 950 000 krooni. Tasumine toimus sularahas, seda tõendavad sularaha üleandmise-vastuvõtmise dokumendid, milliseid ei ole kaebaja valduses. Sularahas maksmine toimus OÜ Gillian ettepanekul. Kui tegemist oleks olnud näiliku tehinguga ja fiktiivse arvega, siis ei oleks Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-l olnud vajadust arvet üldse tasuda ja esitada OÜ Gillian vastu kahjunõuet. Käibedeklaratsiooni täitmise hetkel oktoobris 2007.a ei saanud kaebaja kuidagi prognoosida, kas Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ saab ainuesindusõiguse või mitte, mille saamisele osundas otseselt ka üleandmise-vastuvõtmise aktis OÜ Gillian poolt antud kinnitus. Kaebaja ei saanud võtta vastu otsust selle kohta, kas leping täidetakse 90 päeva jooksul arvates sõlmimisest ja arve tasumiseks esitamiseks nõuetekohaselt või mitte, kuid tal polnud ka mingit põhjust eelda, et ta seda õigust ei saa.

3.4 Poolte vaheline leping on nõuetekohane. Seaduses ei ole piiranguid selle kohta, et pooled ei võinud osta ja müüa 50 000 000 krooni eest know-how’d Venemaa naftaja gaasimaardlate kohta ning ainuesindusõiguse saavutamisele suunatud tegevuse eest olukorras, kus selle info omamine oleks võinud Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ-le sisse tuua oluliselt enam, kui oli ühekordne väljaminek. Ainuüksi lepingu objektiks oleva info ja ainuesinduseõiguse saavutamisele suunatud tegevuse tavapärastest majandustehingutest kõrgem hind ei anna alust pidada seda fiktiivseks.

3.5 Kaebaja ei ole rikkunud tahtlikult juhatuse liikme kohustusi. Kaebaja on olnud äriühingu juhtimisel hoolas ning deklareeritud andmed vastasid tehingutele. Kaebaja ei lähtunud 2007.a septembri käibedeklaratsiooni lahtri 5 (sisendkäibemaks) täitmisel mitte suvalistest andmetest, vaid OÜ Gillian 30.09.2007.a arvest, 24.09.2007.a sõlmitud koostöölepingust ja 28.09.2007 üleandmisevastuvõtmise aktist. Need dokumendid kogumina ja koosmõjus kaebajale teadaoleva infoga tehingu sisu kohta andsid talle piisava veendumuse, et sisendkäibemaksu deklareerimine oli põhjendatud, selle aluseks olev arve vastas nii vormilt kui ka sisult esitatavatele nõuetele. Vastutusotsuse p-s 7.2 pannakse kaebajale personaalselt süüks teadlikku ja tahtlikku tegevust valeandmetega käibedeklaratsioonide esitamisel ehk osalemist maksupettuses. Samas on deklaratsiooni esitajal kohustus esitada deklaratsioonis vaid neid andmeid, mis teadaolevalt on õiged just deklaratsiooni esitamise ajal. Deklaratsiooni esitamise hetkel (s.o 22.10.2007) puudus kaebajal igasugune alus järeldada OÜ Gillian 30.09.2007.a arve nr 12 nn fiktiivsust. Seega ei ole kaebaja MKS § 85 lg-s 4 sätestatud kohustust rikkunud. OÜ Gillian (praeguse ärinimega Õigusvastaselt Represseeritute Kaitse Büroo OÜ) deklareeris maksustatava käibe summas 50 000 000 krooni samuti 2007.a septembris ning sellega seoses on äriühingul hetkel 1 452 223,18 euro suurune käibemaksuvõlg. OÜ Gillian ei ole esitanud kreeditarvet, mistõttu ei ole OÜ-l Inimõiguste Kaitse Büroo tekkinud ka alust korrigeerida 2007.a septembri käibedeklaratsioonis mahaarvatud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamine ei eeldanud arve tasumist.

3.6 Käibemaksupettust ei toimunud ning vastutusotsuses ei ole arusaadavalt põhjendanud, milles seisnes faktiliselt arvega nr 12 seotud käibemaksupettus ja milles seisnes sellises pettuses osalemine Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ poolt. Asjaolu, et Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ sisestas talle teadaolevalt õigeid andmeid käibedeklaratsiooni lahtrisse 5 sisendkäibemaksu kohta arve nr 12 alusel, ei saa olla tõlgendatav kui käibemaksupettuses osalemine või sellele kaasaaitamine. Riik ei ole kahju saanud, sest tagastusnõue oli sama suur kui tekkinud käibemaksukohustus. Kui maksuhaldur ei ole korrigeerinud OÜ Gillian 2007.a septembri käibemaksuarvestust, siis on tegemist topeltmaksustamisega. OÜ Gillian 30.09.2007.a arve nr 12 alusel tekkinud tagastusnõude kandmine ettemaksukontole ei toonud kaasa kohest tagastustaotluse esitamist. Maksuhaldur on ettemaksukontol olnud vahendite arvel täitnud pärast 2007.a septembrit esitatud tagastustaotlusi kolmel korral kogusummas 1 050 000 krooni (11.08.2008.a summas 350 000 krooni; 27.08.2008.a summas 350 000 krooni; 2008.a oktoobris summas 350 000 krooni), kusjuures ükski neist ei ole otseselt seotud OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo ettemaksukontole 22.10.2007.a kantud tagastusnõudega. Nimetatud tagastusnõude arvel on maksuhaldur osaliselt katnud 28.09.2007.a maksuotsusega määratud käibemaksu (summas 162 206 eurot). MTA 18.10.2012.a vaideotsuses nr 6-1/1061-2 on sellele arusaamatult viidatud kui kaudselt kahtlust äratavale asjaolule, mis justkui viitaks OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo huvile näiliselt vähendada maksuotsusega määratud maksukohustust. Käibemaksupettust ei ole toimunud. Kui see on toimunud, siis ei ole kaebaja selles osalenud.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

4.1 Tehinguid ML Invesntments Group OÜ ja Gillian OÜ vahel ei toimunud. Olemasolevad tõendid nagu näiteks eskiispildid CD-l, mille sarnaseid on internetist võimalik vabalt leida, ei ole seotavad vaidlusaluse tehinguga. Valdav enamus haldusmenetlustes kogutud tõenditest on nn toormaterjal, mis on maksuhalduri hinnangul erinevatest allikatest kopeeritud või välja trükitud ning mida ei ole Gillian OÜ poolt töödeldud ja nende dokumentidega ei ole võimalik tõendada, et Gillian OÜ neid dokumente hankis ega samuti leida kinnitust, et osutatud teenus vastab arvel märgitud hinnale. Tehingute reaalse toimumise seab erilise kahtluse alla ka asjaolu, et ML Investments Group ja Gillian OÜ vahel väidetavalt toimunud tehingu kohta (toornafta investeerimisprojekti vahendusteenus summas 27 927 322,00 krooni) tehti ka 28.09.2007.a maksuotsus, mille kohta on jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-120 väga sarnastel asjaoludel leitud, et tehinguid ei toimunud. Samal ajal oli juhatuse liikmeks ka M.L..

4.2 Ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on maksuhalduril kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus. Teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada. MTA seisukoha järgi peab tehingu majanduslik sisu olema hõlpsalt arusaadav mitte üksnes tehingupooltele endile, vaid kolmandatele isikutele ja teenuse puhul on tehingu tegeliku majandusliku sisu tuvastamiseks vajalik veelgi põhjalikum täpsustus ning dokumenteerimine, sest teenuse liigselt üldsõnalise kirjelduse sisse on põhimõtteliselt võimalik peita ükskõik millist tegevust või protsessi. Teenuse iseloom on kauba kõrval tehingupooltele väga subjektiivne ja kokkuleppimine nn „õhu müümises“ ja seeläbi kuritarvituste tekke oht, oluliselt kõrgem. Näiteks, kui äripartnerid lepivad kokku kütuse müügis, siis selline kaup tavapäraselt liigub füüsilises maailmas ja kauba olemasolu tegelikkuse kontrollimine on lihtsam. Kui aga kütuse asemel otsustatakse müüa „know how-d“, siis selle kontrollimine tagantjärgi on märkimisväärselt keerukam, kuna eeldab tehingupoolte subjektiivse tahte arvestamist. Vastustaja nõustub kaebajaga, et eraõiguses kehtib lepinguvabadus, kuid selle sisuks ei saa pidada absoluutset vabadust puudulikult dokumenteerida know-how ostmist, kui tehingul on suur maksustamisväärtus ning see on ebaharilik või vähemalt põhjendatud kahtlust tekitav nagu käesoleval juhul. Kuna puuduvad sellised tõendid, mis kinnitaksid väidetavalt soetatud oskusteabe saamist või mida oleks võimalik usutavalt seostada 24.09.2007.a koostöölepingus kirjeldatud lepingu objektiga, ongi põhjendatult realiseerunud M.L. esindatava äriühingu vabatahtlikult võetud risk, et MTA on teinud maksuotsuse ning sellele järgnevalt vastutusotsuse.

4.3 Maksuhaldur on maksumenetluses pöördunud ML Investments Group OÜ poole, kuid seesuguseid väiteid või dokumente, mis tehingu toimumist kinnitaksid, ei esitatud. Maksuotsuse aluseks olevad tõendid on MTA kohtule esitanud. Ei ole eluliselt usutav, et mitmeid ML Investments Group OÜ dokumendid, mis kaebaja nüüd esitanud on, olid olemas juba maksumenetluse ajal ja jäeti esitamata. Asjaolu, et äriühingul võivad olla raamatupidamisdokumendid või et äriühingul on juhatuse liige, ei ole tõendi kogumiseks piisav ja seda eriti olukorras, kus tehingu mittetoimumise kinnituseks esineb suur hulk asjaolusid ning muid tõendeid.

4.4 MTA hinnangul kinnitab tehingu tegemist üksnes õigusnäivuse tekitamise eesmärgil ja seeläbi maksuõigusliku õigusvastase tagajärje soovimist ka a) dokumentide (30.09.2007 arve ja 24.09.2007 leping; vastus kaebusele lisad 4 ja 5) üldsõnalisus; b) mistahes tõendite puudumine 28.09.2007 akti (vastus kaebusele lisa 6) alusel väidetavalt üle antud andmete tegeliku üle andmise tõendamiseks; c) puuduvad mistahes sisukad tõendid teenuse eest tegeliku tasumise tõendamiseks; d) puuduvad mistahes tõendid, mille alusel usutavalt kontrollida teenuse üle andmist OÜ Gillian poolt kaebaja esindatavale äriühingule; e) puudub veenev selgitus, et maksuhalduri poolt maksumenetluses ja vastutusmenetluses kogutud tõenditele tuleks anda nii ulatuslikult erinev hinnang, et tehingute toimumist saaks toimunuks pidada; f) arvestades tehingu maksumust ning muid vastuolusid kogumis ei ole eluliselt usutav, et müüdi üldsõnaliselt mingi tehnoloogia kirjeldust või kontakte; g) vaidlus (kaebuse p 6) äriühingute-vahelise väidetavate nõuetega seonduvalt on isikute seotuse ning muude sisukate tõendite puudumise tõttu ebausutav; h) tõendamata on, et OÜ-l Gillian oleks olnud teavet, mida müüa ning samuti i) on tõendamata, et ML Investments OÜ-l oleks majanduslikult olnud mõeldav või otstarbekas sellist teavet osta. Eelnev kinnitab, et kaebaja ei ole ümber lükanud maksumenetluses tuvastatut, et Gillian OÜ ei olnud arvel märgitud teenuse müüjaks ML Investments Group OÜ-le. Kuna täidetud ei olnud käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 eeldused, ei võinud ML Investments OÜ sisendkäibemaksuna kajastada seotud isiku OÜ Gillian poolt esitatud arvel märgitud käibemaksu.

4.5. M.L. poolt näiliku tehingu tegemine tahtluse vormis tuleneb asjaoludest et a) ta oli Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ juhatuse liige, mis kajastas oma raamatupidamises fiktiivse arve – selline tegevus saab olla üksnes tahtlik; b) puudub vaidlus, et tema põhiliselt osales juhtimises ja ettevõtlusega seotud tegevuses, olles teadlik äriühingus toimuvast. Samuti on ta andnud mitmeid muid selgitusi seoses vaidlusaluse tehinguga; c) teine vastutusotsuse adressaat M.V. selgitas maksuhaldurile, et nii tema kui ka M.L. mõlemad sõlmivad ja allkirjastavad tehingute aluseks olevad lepingud, jättes maksuhaldurile seega mulje, et ka M.L. on äriühingu kogu majandustegevusega hästi kursis; d) vastutusmenetluse käigus ei täitnud M.L. kaasaaitamiskohustust, mis samuti süvendas maksuhalduri kahtlust, et isik on käitunud tahtlikult; e) oli kogemustega ettevõtja, mis kinnitab samuti ühe asjaoluna tema aru saamist tehingu mittetegelikest asjaoludest ning sellega otseselt kaasnevast maksuõigusliku tagajärje õigusvastasusest. M.L. ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et tema ülesanne ei olnud äriühingu maksuarvestuse kontrollimine või et tema üldse ei tegelenud vaidlusaluste tehingutega – vastutusmenetluses kogutud tõenditest nähtub selgelt vastupidine. Asjaolu, et M.L. ei olnud ainuke juhatuse liige, ei vähenda tema kohustuste ulatust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

Nimetatud sätetest tulenevalt on maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi kohtupraktikas piiritletud järgmiselt (nt Riigikohtu 28.01.2013.a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012.a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §- des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmise menetlus; 5) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (vt ka Riigikohtu 19.12.2013.a otsus nr 3-3-1-37-13, p 28).

Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on põhjalikult käsitletud mitmetes lahendites: nt Riigikohtu 19.12.2013.a otsus nr 3-3-1-37-13, p 12; 12.06.2013.a otsus nr 3-3-1-17-13 (p-d 11-16); 12.12.2012.a otsus nr 3-3-1-23-

12 (p-d 10-11, 14 ja 20); 31.10.2005.a otsus nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi – vt lahend nr 3- 3-1-37-13, p 17); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lgs 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 3-3-1-17-13, p 18). Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (vt lahend nr 3-3-1-23-12, p 14) võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 24).

7. Käesolevas asjas on vaidluse all OÜ Gillian 30.09.2007.a arvel nr 12 kajastatud tehingu (teenus vastavalt 24.09.2007.a lepingule) tegelik toimumine. OÜ Gillian ja ML Investments Group OÜ 24.09.2007.a koostöölepingu järgi kohustus OÜ Gillian andma ML Investments Group OÜ-le üle nafta ja gaasi kaevandamiseks konstrueeritud meremaardlaid projekteerivate ja tootmiseks vajalike ettevõtete ning isikute kontaktid (p 1.1.1), naftaja gaasijuhtmete uudse isolatsioonitehnoloogia esialgse kirjelduse ning Vene Föderatsioonis tootmisõigust omava ettevõtte ning selle võtmeisikute kontaktid (p 1.1.2), samuti kohustus OÜ Gillian lepingu allkirjastamisele järgneva 90 päeva jooksul kasutama kõiki vahendeid ja suhteid, et ML Investments Group OÜ saaks p-des 1.1.1 ja 1.1.2 nimetatud toodete ja tehnoloogiate ainuesindusõiguse Vene Föderatsioonis (p 1.2). Lepingu p 2.1 kohaselt oli tehingu hinnaks 50 000 000 krooni + käibemaks 18%, kusjuures see tuli tasuda 90 päeva jooksul pärast OÜ Gillian arve väljastamist. ML Investments Group OÜ ja OÜ Gillian 28.09.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt anti üle ja võeti vastu 1 CD, millel kajastub meremaardlate Innorig 21C-SL tutvustus ja presentatsioon (üldinfo, ettevõtte taustakirjeldus, võtmeisikute CV-d, tehnilised näitajad, pildigalerii), samuti konstruktori ja tootja esindajate ning potentsiaalsete ostjate kontaktandmed. Täiendavalt kinnitas OÜ Gillian, et meremaardlatega seotud ettevõtetega on saavutatud kokkulepe, et OÜ Gillian poolt määratud äriühing saab viieks aastaks ainuesindusõiguse Vene Föderatsioonis.

Maksuhaldur on ML Investments Group OÜ suhtes koostatud 20.02.2009.a maksuotsuses ning M.V.i ja M.L. suhtes koostatud 08.08.2012.a vastutusotsuses, samuti M.L. vaide kohta tehtud 07.12.2012.a vaideotsuses nr 6-1/1142-2 leidnud, et teenuse tegeliku saamise kohta ei ole esitatud usaldusväärseid dokumente ja OÜ Gillian arve on üksnes fiktiivne ning OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo kajastas seda oma raamatupidamisarvestuses tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise eesmärgil. Kohus nõustub maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

8. Samuti on maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo juhatuse liikmena teadlikult MKS § 8 lg-s 1 tulenevat kohustust korraldada 2007.a septembrikuu OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo käibemaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusena arvestati OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo käibedeklaratsioonide esitamisel sisendkäibemaksu selleks kõlbmatu arvete alusel. Sisendkäibemaksu deklareerimine ja mahaarvamine arve alusel, millel kajastatud tehingu mittetoimumisest pidi käibemaksuarvestuse eest vastutav isik olema teadlik, on oma iseloomult tahtlik rikkumine. Kohus nõustub vastutusotsuse p-s 7.1 väljatoodud hinnanguga M.L. tegevuse süülisuse osas ning järeldusega, et OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo maksuvõla tekkimine oli põhjuslikus seoses kaebaja tahtliku tegevusega fiktiivsete arvete kasutamisel raamatupidamisarvestuses.

9. Käesolevas asjas on olnud täidetud ka kõik muud tingimused M.L. kui OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks. ML Investments Group OÜ-le koostatud PMTK 20.02.2009.a maksuotsus on kehtiv haldusakt, mille peale halduskohtule esitatud kaebuse osas on jõustunud Tallinna Halduskohtu 02.02.2010.a määrus nr 3-09-1626, millega lõpetati asja menetlus kaebetähtaja möödumise tõttu. Maksuvõla sundtäitmine ei ole aegunud (MKS § 132) ja seda ei ole kustutatud (MKS § 114). OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo õigusvõime ei ole lõppenud, äriühing on endiselt registreeritud äriregistris. OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo maksuvõlg seondub OÜ Gillian 30.09.2007.a arvega ehk maksuvõlg on tekkinud perioodil, kui M.L. oli äriühingu juhatuse liige (09.12.1999–27.04.2010.a). Vastutusotsuse tegemise hetkeks ei olnud möödunud tahtliku rikkumise puhul arvesse võetav kuueaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) ning MKS § 99 lg 1 p 2 järgi kohtumenetluse ajaks (s.o 27.07.2009–20.05.2010.a ehk kaebuse esitamisest kuni Riigikohtu 20.05.2010.a määruse nr 3-7-1-3-208 tegemiseni, millega jäeti menetlusse võtmata ML Investments Group OÜ määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2010.a määruse peale haldusasjas nr 3-09-1626) aegumise peatumist arvestades ei olnud MTA 08.08.2012.a vastutusotsuse koostamise ajaks PMTK 20.02.2009.a maksuotsuse tegemisest arvates möödunud veel isegi kolmeaastane tähtaeg. Maksuhaldur on püüdnud maksuvõlga sisse nõuda OÜ-lt Inimõiguste Kaitse Büroo (mh esitades 22.11.2011.a täitmisavalduse kohtutäiturile sissenõude pööramiseks võlgniku varale), kuid see pole rohkem kui kolme kuu jooksul tulemusi andnud ja äriühing on sisuliselt maksejõuetu.

10. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud 20.02.2009.a maksuotsusega nr 12-5/116 tuvastatud OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo maksuvõla sissenõudmine kaebajalt. Kohus leiab, et PMTK 08.08.2012.a vastutusotsus nr 13-7/104-18 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

11. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys Kohtunik