3-14-50467/18 · 3-14-50467/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50467 Haldusasi MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa kaebus Tallinna linna kohustamiseks osalema Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ja ajavahemikul 15.07.2013 - 10.03.2014 esitatud arvete tasumise kohustamiseks kogusummas 65 356 eurot Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa, volitataud esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus ja kohustada Tallinna linna tasuma MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa poolt peetava Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katteks lähtuvalt ajavahemikul 15.07.2013 kuni 10.03.2014 esitatud arvetest 65 356 eurot; 2. Lugeda käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 1 nimetatud vastustaja kohustus täidetuks selles osas, mis on kaebajale tasutud Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2014 esialgse õiguskaitse määruse alusel; 3. Mõista Tallinna linnalt MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa kasuks menetluskuluna välja 1500 eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 30.09.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa esitas 09.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks osalema eraüldhariduskooli Tallinna Vaba Waldorfkool tegevuskulude katmises ja tasuma ajavahemikul 15.07.2013 kuni 10.03.2014 esitatud arved kogusummas 65 356

2

eurot. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti kohustada Tallinna linna tasuma esialgse õiguskaitse korras kaebaja poolt Tallinna Haridusametile ajavahemikus 15.07.2013 – 12.12.2013 esitatud, kuid tasumata arved kogusummas 39 128 eurot (tl 6-9).

2. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2014 määrusega MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et pöördumatute tagajärgede tekkimise võimaluse tähenduses ei ole taotlust piisavalt põhjendatud ja et esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada üksnes seetõttu, et kaebusel on sarnases vaidluses tehtud varasema kohtulahendi pinnalt vaadatuna arvestatavad eduväljavaated olemas (tl 60-61).

3. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2014 määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 15.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50467 ja rahuldati kaebaja vastavasisuline määruskaebus osaliselt. Tallinna linna kohustati tasuma MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa poolt peetava erakooli Tallinna Vaba Waldorfkool tegevuskulusid summas 32 678 eurot hiljemalt 13.05.2014 (tl 81-83).

4. Tallinna Halduskohtu 02.06.2014 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 85).

5. Tallinna Halduskohtu 16.07.2014 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 100).

KAEBUSE SISU

6. Kaebaja taotleb Tallinna linna kohustamist osalema eraüldhariduskooli Tallinna Vaba Waldorfkool tegevuskulude katmises ning tasuma juba esitatud arved. Lisaks taotleb kaebaja kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist (tl 6). Kaebaja taotleb vastustajalt ka menetluskulude väljamõistmist.

7. Kaebaja leiab, et vastavalt erakooliseaduse (EraKS) § 222 lg 1 osaleb linn eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. EraKS § 222 lg 3 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud korrast. Tallinna linn vastavat kohustust ei täida. Kaebaja on esitanud Tallinna linnale igakuiselt arved tegevuskulude katmiseks, kuid alates 15.07.2013 esitatud arved ei ole tasutud.

8. Kuna kaebaja majanduslik olukord on raske ning ka esialgse õiguskaitse rahuldamine ei leevendaks neid raskusi lõplikult, taotleb kaebaja kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist. Kaebaja tugineb siin analoogses ja samade poolte vahel toimunud varasemas kohtuvaidluses haldusasjas nr 3- 13-1378 tehtud halduskohtu otsusele, mille kohus tunnistas kaebaja põhjendusi arvestades viivitamatult täidetavaks. Kaebaja leiab, et kuna uue halduskohtumenetluse regulatsiooni puhul on vastav kohtupraktika vähene, tuleks viivitamata täitmist lubada analoogia korras esialgse õiguskaitsega eelkõige juhtudel, kus meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks kaebajal võimalik ka talle soodsa (jõustunud) kohtuotsuse korral kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui meetme mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine poleks mõistlik.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Tallinna linn ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lg-st 2 on riigil kohustus katta seadusega kohalikule omavalitsusele

3

pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole olemuselt omavalitsuslik ülesanne vaid kohustus, mille riik on vabatahtlikult endale võtnud ja mille täitmise seadusega omavalitsusele delegeerinud, siis on see kohustus käsitatav riikliku kohustusena, millise täitmise kulud peab riik PS § 154 lg 2 alusel omavalitsusele hüvitama. PS § 154 lg 1 tulenevalt on kohalikel omavalitsustel õigus otsustada ning korraldada kohaliku elu küsimusi ehk teostada enesekorraldusõigust. Enesekorraldusõigust teostab kohalik omavalitsus seega üksnes ise vabatahtlikke ülesandeid võttes ja neid täites.

10. Õigusaktides on üheselt mõistetavalt määratletud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada tasuta kohustusliku hariduse kättesaadavus munitsipaalkoolis, mitte aga erakooli pidamise kaudu. Seadusandja ei ole erakoole samastanud munitsipaalkoolidega ja teeb neil selget vahet. Seetõttu ei saa ka erakoolide rahastamist käsitleda kui kohaliku omavalituse kohustust.

11. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik loobuda tasuta üldhariduse andmise kohustusest ning ta peab tagama igal ajal õpilasele võimaluse hariduse omandamiseks munitsipaalkoolis. Kohaliku omavalitsuse ülesanne ei ole pakkuda tasulist üldharidust. Seetõttu ei saa ka tasulise hariduse toetamine olla kohaliku omavalitsuse olemuslik kohustus. Kui kohaliku omavalitsuse ülesanne oleks korraldada haridusülesannete täitmist EraKS § 222 kaudu, siis peaks tal olema seadusest tulenev pädevus osaleda oma haldusterritooriumil erahariduse korraldamises lähtudes seejuures omavalitsuse vajadustest, kuid kohalikul omavalitsusel puudub igasugune pädevus otsustada ja korraldada erakoolide asutamist ja nende tegevust oma haldusterritooriumil.

12. Kehtivas õiguses puudub säte, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne anda koolikohustuslikele õpilastele haridust eraõiguslikus vormis erakoolide kaudu. EraKS § 222 lg 1 ei sätestata kohaliku omavalitsuse kohustust tagada kohustusliku üldhariduse andmine erahariduse vormis. See säte paneb vaid kohustuse maksta raha.

13. Vastustaja leiab, et EraKS § 222 on ka oma sisult põhiseadusevastane, kuna see on otseses vastuolus kohaliku omavalitsuse kohustusega pakkuda tasuta õpet. EraKS § 222 põhiseadusevastasus nähtub otseselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 2, mille kohaselt on omavalitsusüksus kohustatud korraldama üldhariduskoolide ülalpidamist vaid juhul, kui need on tema omandis. Kaebaja kool ei ole käsitletav munitsipaalomandis oleva koolina.

14. EraKS § 222, PGS § 83 lg 7 ja Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrus nr 165 „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2014. aastal“ on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ning §-ga 113, mille kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. PS § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Kuna erakoolidele tegevustoetuse maksmise kohustus on avalik- õiguslik rahaline kohustus, siis kuulub valitsuse kehtestatav tegevuskulu PS § 113 kaitsealasse.

15. Vastustaja on esitanud Eesti Vabariigi vastu kaebuse, et kohustada riiki hüvitama EraKS § 222 rakendamisega kaasnenud kulu ja eraldama tulevikuks vajalikud rahalised vahendid riikliku kohustuse täitmiseks (haldusasi nr 3-13-1329). Olukorras, kus riik on EraKS § 222 märgitud kohustuse vabatahtlikult võtnud ja sellega seonduvad kohustused omavalitsuste kanda jätnud nägemata selleks ette täiendavaid rahalisi vahendeid, ei ole mõeldav, et kohalik omavalitsus suudaks neid katta ilma selleks riigilt vahendite eraldamist. Samas vastustaja möönab, et seadusandliku regulatsiooni puuduste eest ei vastuta eraettevõtja. Tallinna linn mõistab erakoolide majandusraskusi ja on sel põhjusel oma teiste kohustuslike ülesannete täitmise võimalikkust ohtu seades eraüldhariduskoolidele siiski mõningasi rahaeraldusi teinud. Kaebuse rahuldamise korral palub vastustaja määrata lähtuvalt HKMS § 246 lg 1 otsuse täitmise tähtaja, milleks võiks olla 30 päeva lahendi jõustumisest.

4

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Käesolevas haldusasjas on taotletud vastustaja kohustamist osalema Tallinna Vaba Waldorfkooli tegevuskulude katmises ja sellest tulenevalt kohustada vastustajat tasuma erakooli poolt ajavahemikul 15.07.2013 - 10.03.2014 esitatud arveid. Tegemist on kokku 9 arvega (tl 10-18) ja nende alusel tasumisele kuuluv summa on kokku 65 356 eurot. Arvete korrektsuse või summa suuruse osas iseenesest menetlusosaliste vahel vaidlust ka ei ole olnud. Poolt nimetatud summast ehk 32 678 euro suurust summat kohustati vastustajat Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2014 määrusega esialgse õiguskaitse korras ka etteulatuvalt ning hiljemalt 13.05.2014 tasuma. Vastustaja põhiväited taanduvad kokkuvõttes seisukohale, et eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva kooli tegevuse toetamine ei ole oma olemuselt omavalitsuslik ülesanne, vaid pigem riigi kohustus.

17. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus on põhjendatud. Erakooliseaduse § 222 lg 1 kohaselt peab vald või linn osalema eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna territooriumil. Seega on Tallinna linnal kohustus mittetulundusühingu poolt peetava erakooli tegevuskulude katmises osaleda.

18. Kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused on kohtupraktika käigus välja kujunenud. Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsuse punktis 16 on selgitatud vastavate viidetega Riigikohtu asjakohastele lahenditele, et toimingu sooritamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused:

1) vastustajaks oleval avaliku võimu kandjal on õiguslik kohustus vastav toiming sooritada ja kohustuse tegemise ajal kehtiv õigus võimaldab haldusorganil toimingut jätkuvalt sooritada;

2) avaliku võimu kandja ei ole kaebaja taotlusele vaatamata toimingut sooritanud;

3) kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda toimingu sooritamist.

Antud juhul on need tingimused või eeldused täidetud. Valla või linna kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises tuleneb seadusest ning see on jätkuv. Seadust ei ole muudetud. Vaidlust ei saa olla ka selles, et arvete tasumises väljenduv toiming oli kaebuse esitamise ajal sooritamata. Vastustaja vaidles sellele vastu veel ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse raames (tl 76-78). Asjaolu, et esialgse õiguskaitse määruse alusel on osa summast tasutud, ei anna alust kaebust osaliselt rahuldamata jätta. Mõnes mõttes on see formaalne, kuid menetluslikult tuleb lähtuda kaebuse esitamise ajal fikseeritud nõudest ja kaebuse rahuldamise korral kohustada tasuma esialgselt näidatud arveid ja summat, millest ei järeldu aga seda, et vastustaja peaks ka kokkuvõttes kaebajale esialgse õiguskaitse määruse alusel tasutud summa võrra rohkem tasuma. Menetlusosalised ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta kui palju on lähtuvalt esialgse õiguskaitse määrusest käesolevaks ajaks täpselt tasutud, samuti ei ole kaebaja väitnud, et määrust ei oleks täidetud. Seetõttu ei ole võimalik lahendi resolutsioonis märkida konkreetset summat, mida vastustaja veel tasuma peab. Seonduvalt põhivaidlusega ei ole see aga olemuslik, sest protsessiosalistel on võimalik vajalikke tasaarveldusi teha.

19. Tallinna Halduskohtu 16.07.2014 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja protsessiosalistel võimaldati esitada täiendavaid taotlusi, selgitusi või menetlusdokumente kuni 13.08.2014 ning teise osapoole taotluste olemasolu korral vastata siis nendele veel omakorda hiljemalt 10.09.2014. Vastustaja ei ole eelnimetatud kuupäevadeks selgitusi või taotlusi

5

esitanud ega kaebusega nõustunud, millest järeldub, et kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda toimingu sooritamist. Seega on ka kohustamiskaebuse rahuldamise kolmas eeldus täidetud.

20. Vastustaja ei nõustu riigi poolt seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega ja leiab, et vastav regulatsioon on põhiseadusega vastuolus, kuid see on eraldi küsimus. Tallinna linna kirjalikus vastuses on märgitud, et vastustaja esitas Eesti Vabariigi vastu haldusasja 3-13-1329 raames kaebuse, et kohustada riiki hüvitama erakooliseaduse § 222 rakendamisega kaasnevat kulu ja eraldama tulevikus vajalikud rahalised vahendid riikliku kohustuse täitmiseks, kuid see on teine teema ja teine vaidlus. Käesolevas haldusasjas lähtub kohus esialgu sellest, et seadus on endiselt kehtiv ning eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises osalemise kohustus kohalikul omavalitsusel. Tegemist ei ole tingimusliku kohustusega, mida tuleks täita üksnes juhul kui riik linnale selleks raha eraldab. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada. Kaebaja on taotlenud ka kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamist, kuid selle taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (HKMS § 109 lg 1). MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa on menetluskulude nimekirja, arve ja vastava maksekorralduse väljatrüki tähtaegselt esitanud (tl 103, 107-109). Kaebaja taotleb riigilõivude ning 2625 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt. Samas tuleb kohtul lähtuvalt HKMS § 109 lg 6 mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

22. Antud juhul leiab kohus, et kaebaja poolt nimetatud õigusabikulu on mõnevõrra ülemäärane. Nõustuda ei saa sellega, et kaebaja on arvestanud menetluskuluna ka advokaadi poolset materjali väljasaatmist või edastamist kliendile, sealhulgas elektronkirjaga. Samuti ei ole kuuetunnise materjalide läbitöötamise ja kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse koostamise taustal enam põhjendatud ega proportsionaalne viietunnine tutvumine esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määrusega, selle analüüs ning vastava määruskaebuse koostamine (Vt kaebaja tööaruanne, tabel, tl 107). Põhjendatud menetluskulu kindlakstegemine jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid haldusasja keerukust ja mahtu tervikuna arvesse võttes, peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 1500 eurot, milles sisalduvad ka kaebaja poolt tasutud riigilõivud. Üldiselt on see vastavuses ka haldusasjas 3-13-1378 MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa kasuks välja mõistetud õigusabikuluga. Nimetatud haldusasja puhul oli suures osas tegemist samasisulise vaidlusega, kusjuures Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2014 otsusega mõisteti vastustajalt menetluskuluna välja 870 eurot, kuid seda seetõttu, et kaebus rahuldati umbes pooles ulatuses. Siinkohal võib asuda seisukohale, et käesoleva haldusasja raames esitatud kaebuse ajaks oli olemas arvestatav kohtupraktika ning erinevate dokumentide läbitöötamine ning õiguslik analüüs ei olnud enam kaebaja poolt näidatud mahus põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik