2-14-1170/27 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.septembril 2014.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-14-1170 Tsiviilasi

MM hagi VL vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MM, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx Hageja seaduslik esindaja: MM, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx; e-post: x Kostja: VL, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eha Lillsaar, e-post: x

Asja läbivaatamise aeg 10.09.2014.a. kohtuistungil

RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi osaliselt. 2.Välja mõista VL MM ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 13.01.2013 kuni 12.01.2014 summas 960 eurot. 3.Välja mõista VL MM ülalpidamiseks elatis igakuiselt 177.50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 13.01.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 4.MM ülalpidamiseks väljamõistetud elatis tuleb kanda MM a/arvele nr xxxxxxxxx xxxxxxxx

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

2-14-5970

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seoses sellega, et kostja ei ole lapse ülalpidamisel rahaliselt toetanud. Hageja nõuab elatist seaduses sätestatud minimaalmääras alates lapse sünnist, s.o. alates xx.xx.xxxx.

Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu elatise nõudele alates nõude kohtule esitamisest, kuid ei pea põhjendatuks elatise väljanõudmist lapse sünnist alates, kuna PKS § 108 järgi võib elatist tagasiulatuvalt nõuda kuni aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Ka leiab kostja, et elatise nõudega tagasiulatuvalt ei või seada kohustatud isikut raskesse olukorda ning kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuva ajavahemiku eest kohustatud isikult ülalpidamist nõudnud, võib tekkida küsimus, miks kohustatud isik ei ole seda varem teinud. Kostja palub nende põhjuste kaalumisel tagasiulatuva elatise väljamõistmise korral seda summat tema majandusliku olukorra tõttu vähendada.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Vaidlust ei ole selles, et alaealine laps elab koos emaga ning on tema ülalpidamisel, kusjuures kostja ei ole hageja esindajat lapse ülalpidamisel toetanud. Nõutud on elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mis oli alates 01.01.2013.a. 160 eurot ja alates 01.01.2014 on 177.50 eurot. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele, seda ei ole vaidlustatud ega ole kohtu arvates ülemäära suur.

Kostja on vaidlustanud tagasiulatuva elatise nõude. PKS § 108 kohaselt on tagasiulatuvat elatist õigus nõuda kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule. Elatisehagi on esitatud kohtule 13.01.2014, seega puudub kostjal õigus nõuda elatist varasemast perioodist kui 13.01.2013. Kostja on osundanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-136-13 selle kohta, et tagasiulatuva elatisnõude esitamine on piiratud ühe aastaga, kuid ka sel juhul ei või seada kohustatud isikut raskesse olukorda. PKS kohaselt on ülalpidamisnõude eesmärk tagada lapse ülalpidamine jooksvalt, kuid antud juhul ei veena hageja seadusliku esindaja selgitused kohut selles, miks ta on viivitanud elatise nõudega nii kaua olukorras, kus kostja lapsele ülalpidamist ei andnud. Hageja on esitanud tõendid oma sissetuleku kohta, saades emapalka ning nüüdseks asunud ka tööle kinnitades, et on seni saanud hakkama, samas on kostjale antud riigi õigusabi halvast majanduslikust seisundist lähtudes. Olukorras, kus kostjal tuleks tasuda tagasiulatuvalt elatist alates 13.01.2013 igakuuliselt

160 eurot, lisaks elatis alates 01.01.2014 igakuuliselt 177.50 eurot, on alust arvata, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel on selline kohustus talle ebamõistlikult koormav, pannes kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla toime riigi abita. Kohus juhindub antud seisukoha esitamisel Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-127-09.

2-14-5970

Kuigi kostja ei oma vara ega sissetulekut, on tegemist töövõimelise inimesega, kes peab tegema kõik endast oleneva, et leida tööd ja vajadusel töötada suurema koormusega. Seega ei pea kohus põhjendatuks hagi mitterahuldamist tagasiulatuva elatise osas mitte täies ulatuses, vaid osaliselt, nõudes kostjalt perioodi eest 13.01.2013 kuni 12.01.2014 igakuuliselt 80 eurot, s.o. kokku 960 eurot.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Niinemägi Kohtunik