TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-51633 Määruse kuupäev 30. september 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Eva Panksepp, Ave Kreinin ja Henno Medvedski kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Jõgevamaa metskonna tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2549,70 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. Menetlusosalised Kaebajad – Eva Panksepp, Ave Kreinin, Henno Medvedski Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus Resolutsioon Jätta kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 1. Eva Panksepp, Ave Kreinin ja Henno Medvedski esitasid 31.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Jõgevamaa metskonna tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2549,70 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebajatele Jõgevamaal Saare vallas Koseveski külas asuvalt Tindimurru kinnistult õigusvastase metsaraidega tekitatud varaline kahju ning mittevaraline kahju väärikuse alandamise ja vaimsete kannatuste põhjustamisega.
2.
Tartu halduskohus võttis kaebuse 05.09.2014 määrusega menetlusse ning kohustas vastustajat esitama Tartu halduskohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta hiljemalt 26.09.2014.a. 3. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas kohtule vastuse, leides, et kaebajad on ekslikult kaebuse esitanud halduskohtusse kuna kaebus ei allu halduskohtu pädevusse. Vastustaja märgib, et RMK ja kaebajate vahel esineb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg-st 3 tulenevalt eraõiguslik suhe. Vastustaja on avaliku võimu kandja, kelle ülesandeks on riigimetsa korraldamine ja kasutamine ning tegutses riigimetsa langetades kinnisasja omanikuna. Kohtu seisukoht
4.
HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5. Kohus on seisukohal, et E.Panksepa, A.Kreinini ja H.Medvedski halduskohtusse esitatud ja halduskohtu poolt menetlusse võetud kaebus kulub tagastamisele kaebust läbi vaatamata, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 6. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebajad taotlevad kahju hüvitamist, mis on kaebuse järgi põhjustatud vastustaja õigusvastase metsaraidega. Riigivastutuse seaduse alusel ei saa oma õigusi kaitsta eraõiguslikus suhtes tekkinud kahju korral. RVastS § 1 lg 3 kohaselt käsitletakse avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes ka juhul, kui avaliku võimu kandja on rikkunud oma õigusi kinnisasja omanikuna. Kohus nõustub Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukohaga, et riigimetsa langetades tegutses ta kinnisasja omanikuna. Avaliku võimu kandja võib avaliku ülesande täitmisel asuda suhtesse, mis on sarnased eraisikute vahelistele suhtele. Nii on Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsuses asjas nr 3-3-1-15-01 märkinud: „Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuks“. Kohus on seiskohal, et kaebajate ja vastustaja vaheline vaidlus ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. Ainult asjaolu, et Riigimetsa Majandamise Keskus on põhimääruse järgi Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus, esindades oma ülesannete täitmisel riiki, ei muuda kaebajate ja RMK vahelist suhet avalik-õiguslikuks. Kaebajate ja vastustaja vahel tekkinud vaidlus on tekkinud tsiviilõigussuhtest, seda nii kaebajate poolt märgitud varalise kui mittevaralise kahju osas. 7. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna läbi vaatamata. Kaebajatel on võimalus oma õigusi kaitsta maakohtus. 8. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses esitanud taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, võimalike menetluskulude hüvitamise osas taotlust esitatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 2 2
