3-14-51869/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51869 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 30.09.2014 Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ragn-Sells AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.08.2014 otsuse vaidlustuses nr 180-14/153433 tühistamiseks ja Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks viima hankedokumentide punktid ja hankelepingu punktid õigusaktidega vastavusse osas, mis määrab käitluskohana Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Asja läbivaatamise viis 15.09.2014, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Ragn-Sells AS (vaidlustaja) esindajad Anne Jõesaar ja vandeadvokaat Elo Tamm ; Vastustaja: Tartu Linnavalitsus (hankija) Resolutsioon Jätta Ragn-Sells AS kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte kanda. Tagastada riigihangete vaidlustuskomisjonile toimik pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Apellatsiooni-, kassatsioonja määruskaebuse võib hankeasjades esitada kümne päeva jooksul edasikaevatava kohtulahendi avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aega ei ole menetlusosalistele teatavaks tehtud, hakkab edasikaebetähtaeg kulgema kohtulahendi kättetoimetamisest arvates. Hankeasjades ei saa esitada vastuapellatsioonvõi vastukassatsioonkaebust.

Asjaolude kirjeldus

Tartu Linnavalitsus on avaldanud 01.07.2014 hanketeate (HT) avatud hankemenetlusega riigihankele „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ (viitenumber 153433) Keskkonnaamet on kinnitanud, et hankedokument vastab jäätmeseaduse nõuetele. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles taotles hankedokumentide (HD) 6.2 ja 8.4 ning hankelepingu (HL) punktide 3.5.14 ja 4.4 viimist vastavusse õigusaktidega.

Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 14.08.2014 otsusega vaidlustuse rahuldamata.

Ragn-Sells AS esindaja vandeadvokaat Elo Tamm on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.08.2014 otsus ja kohustada Tartu Linnavalitsust viima hankedokumentide punktid 6.2, 8.4 ja hankelepingu punktid 3.5.14 ja 4.4 õigusaktidega vastavusse osas, mis määrab käitluskohana Aardlapalu ümberlaadimisjaama.

Hankedokumendi punkti 6.2 kohaselt on märgitud, et töövõtjal ei ole õigust vedada jäätmeid mujale kui hankija poolt märgitud kogumiskohta. Veopiirkondadest kogutud segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumiskoht (käitluskoht) on Aardlapalu Uhti küla. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse vastuvõtutasud on kehtestatud kohaliku omavalitsuse haldusaktiga.

Hankedokumendi punkti 8.4 kohaselt peab pakkuja pakkuma hinnad vastavalt esitatud teenuste liikidele ning olema valmis osutama teenust pakutud hindadega. Teenustasu sisaldab kõiki töövõtja poolt tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, sealhulgas kulutusi jäätmete üleandmisel Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses ja vanapaberi üleandmisel käitluskohas.

Hankelepingu (projekti) punkti 3.5.14 kohaselt on veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumiskoht Aardlapalu ning töövõtja on kohustatud vedama jäätmed Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse.

Hankelepingu (projekti) punkti 4.4 kohaselt on töövõtjal õigus taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas, kui muutuvad jäätmete üleandmise hinnad Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses. Teenustasude muutmisel lähtutakse Tartu linna jäätmehoolduseeskirjas §

17 toodud valemitest, segaolemejäätmete mahukaalu koefitsiendina arvestatakse 0,13 t/m3 ja biojäätmete mahukaalu koefitsiendina 0,35 t/m3. Koefitsientide väärtused võivad olla erinevad eelpooltoodust kui lepingu täitmise käigus selguvad mahukaalu koefitsientide muud väärtused.

Kaebaja seisukohad, taotlused, põhjendused

Kaebaja on märkinud, et Aardlapalu ümberlaadimisjaama ei ole käitluskohana välja valitud konkursi korras. Tartu linn ei ole korraldanud konkurssi segaolmejäätmete, biojäätmete ega vanapaberi käitluskoha, kogumiskoha või vastuvõtukoha leidmiseks ning seega on riigihange jäetud korraldamata selles osas, mis puudutab segaolmejäätmete, biojäätmete ja vanapaberi veo ning kogumise järgset käitlust ning Aardlapalu ümberlaadimisjaama nimetamine jäätmete kogumiskohana või käitluskohana on õigusvastane.

Kaebaja on märkinud, et on tekkinud huvide konflikt riigihankeseaduse (RHS) § 3 p 5 alusel. Kaebaja märgib, et Tartu linnal on huvi suunata Tartus kogutud segaolmejäätmed Aardlapalu ümberlaadimisjaama, kuna iga Aardlapalus vastuvõetud jäätmetonni eest saab Tartu linn Aardlapalu ümberlaadimisjaama käitajalt AS-lt Eesti Keskkonnateenused 0,74 eurot iga vastuvõetava segaolmejäätmete tonni eest.

Kaebaja märgib, et Aardlapalu prügila on tänaseks suletud ning seega on õigusvastane võtta ümberlaadimisjaamas lisatasu varasemalt suletud prügila järelhoolduskulude katteks. 0,74 euro suurust lisatasu saab Tartu ka selliselt segaolmejäätmetelt, mis ei ole kogutud Tartu linnas. Vastustajal on seega huvide konflikt, et ka Tartus kogutud segaolmejäätmed oleksid suunatud Aardlapalu ümberlaadimisjaama, et lisatasuna kogutav summa oleks võimalikult suur.

Kaebuses on leitud ka, et tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega. Kaebaja huviks on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel pakkuda terviklikku teenust, mis sisaldab segaolmejäätme puhul nii jäätmete kogumist, vedu kui ka taaskasutamist. Vastustaja poolt ühe jäätmekogumiskoha – Aardlapalu ümberlaadimisjaam – nimetamine hankedokumentide punktis

6.2 ja Tartu Linna jäätmehoolduseeskirja § 18 lg 5 ei ole lubatav. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ning ettevõtlusvabaduse riive on lubamatu. Jäätmeseadus ei kohusta omavalitsust valima ühte jäätmekäitluskohta, jäätmekäitluskohti võib olla ka mitu. Kaebaja leiab, et jäätmevedajal peab olema endal võimalus valida koostööpartner ning vastava valikuvabaduse äravõtmine on põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse piiramine. Kokkuvõttes on jäätmekäitluskoha nimetamine hankedokumentides ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirja § 18 lg 5 vastuolus jäätmeseaduse ja põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadusega ja tuleb jätta kohaldamata.

Kaebuse kohaselt on käesolev hange korraldanud selliselt, et hankija on tellinud transportteenuse ning pakkujal ei ole võimalik pakkuda hinda jäätmete edasise käitluse teenusele, kuna jäätmed tuleb vedada Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Kaebuse esitaja taotleb tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.08.2014 otsus ja kohustada Tartu Linnavalitsust viima hankedokumentide punktid 6.2, 8.4 ja hankelepingu punktid 3.5.14 ja 4.4 õigusaktidega vastavusse osas, mis määrab käitluskohana Aardlapalu ümberlaadimisjaama.

Kohtuistungil märgib kaebaja esindaja, et hankijal on huvide konflikt, mis välistab Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramise jäätmekäitluskohana, hankija saab Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse haldajalt 1 tonni jäätmete eest 0,74 eurot, samuti peab kaebaja õigusvastaseks asjaolu, et Aardlapalu ümberlaadimisjaama ei ole käitluskohana välja valitud konkursi korras. Kaebaja pool esitas kohtule menetluskulude nimekirja.

Vastustaja (hankija) seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebus läbi vaatamata või kui kohus tuvastab, et kaebus on siiski lubatav, siis palub vastustaja alternatiivselt jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlustuskomisjoni otsus 14.08.2014 on seaduslik.

Vastustaja viitab varasemale kohtupraktikale, mis puudutas riigihanke korras korraldatud jäätmevedu Tartu linnas viitenumbriga 149188 (haldusasi 3-14-50785), kus asuti seisukohale, et Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramine jäätmekäitluskohaks on õiguspärane. Samuti asuti kohtuotsuses seisukohale, et huvide konflikt puudub ning veohanke raames ei saa vaidlustada tegevust, mis ei ole veohankega hõlmatud, samuti ei kohaldu riigihangete korraldamisel konkurentsiseadus.

Vastustaja on märkinud, et kuna vastustajale kuulub Aardlapalu prügila, kus asub ümberlaadimisjaam ja biojäätmete kompostimisplats, on vastustaja otsustanud tagada korraldatud jäätmeveo kahe avatud menetlusena kasutades biojäätmete lõppkäitluskohana ja muude jäätmete ümberlaadimisjaamana Aardlapalu. Kahe avatud menetluse tulemusena on täidetud jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 5 nõuded.

Vastustaja märgib, et JäätS § 19 lg 5 toimub jäätmekäitluskoha asukoha määramine planeerimisseaduses sätestatud korras ning riigihanke korras ei ole võimalik määrata käitluskoha asukohta.

Vastustajale on jäänud arusaamatuks, kuidas väljakuulutatud veohankel Aardlapalu väravahinna suurus kaebaja huve kahjustab, kuna kõigil pakkujatel on võimalus esitada pakkumus võrdsetel alustel. Vastustaja ei pea asjakohaseks RHS § 3 p 5 kontekstis käsitleda huvide konfliktina asjaolu, et suletud prügila järelhoolduseks kogutakse vahendeid.

Vastustaja on märkinud, et olemasoleva hanke raames toimub jäätmete kogumine jäätmevedajatelt ning jäätmete transport Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse. Hanke raames ei käsitleta kogutud jäätmete edasist taaskasutamist, ringlussevõttu või kõrvaldamist. Hanke raames ei saa vaidlustada tegevusi, mis ei ole hankega seotud. Jäätmehierarhia nõude väidetav järgimine või mittejärgimine hankija poolt veohanke korraldamisel ei kahjusta kaebaja huve. Kaebajal on võrdne võimalus koos teiste pakkujatega esitada kehtestatud tingimustel pakkumus.

Vastustaja arvates ei tähenda ettevõtlusvabadus riigihangete kontekstis seda, et pakkuja võiks pakkuda seda, mida ta ise soovib, pakkuja peab pakkuma seda, mida hankija hangib. Vastustaja märgib, et ei ole piiranud kaebaja võimalusi riigihangetel osalemiseks. Vastustaja märgib, et riigihangete seaduses ei ole sätestatud piiranguid hanke osadeks jagamisel, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus nimetatud küsimuse osas. Kohtuistungil jääb vastustaja oma esialgsete seisukohtade juurde.

Riigihangete vaidlustuskomisjon , kes on kaasatud menetlusse arvamuse andjana, on esitanud seisukoha kohtule, et vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta AS Ragn-Sells kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vaidlustuskomisjon on märkinud, et on oma seisukohad vaidlusalustes küsimustes esitanud vaidlustatud otsuse põhjendustes ja palunud asja kohtuistungil läbi vaadata ilma nende esindaja osavõtuta ning ei ilmunud kohtuistungile.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2.Antud asjas peab kohus võimalikuks anda sisuline hinnang kaevatavatele hankedokumendi punktidele ja hankelepingu vaidlustatud punktidele. Kuigi haldusasjas 3-14-50785 (riigihange „Korraldatud jäätmevedu Tartus, viitenumber 149188) oli sarnaselt teemaks Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramine jäätmekäitluskohaks ja vaidlustus esitati samades küsimustes, on tegemist käesolevas asjas siiski teise hankementlusega (viitenumber 153433), mistõttu ei saa öelda, et kaebajal puudub vaidlustamise õigus ning kaebaja õiguste rikkumist saab kontrollida siiski läbi kohtumenetluse.

3.Kaebaja on esitanud 18.07.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles taotles hankedokumentide punktide 6.2 ja 8.4 ning hankelepingu punktide 3.5.14 ja 4.4 viimist vastavusse õigusaktidega.

4.Kaebaja on vaidlustanud Aardlapalu ümberlaadimisjaama määramist jäätmeveo hanke sihtkohana. Kaebuse kohaselt Aardlapalu ümberlaadimisjaama ei ole käitluskohana välja valitud konkursi korras ning Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramisega esineb huvide konflikt RHS § 3 p 5 alusel ning kas on järgitud jäätmehierarhia nõuet, piiratud on ettevõtlusvabadust.

5.Asja materjalide kohaselt kuulub Tartu linnale segaolmejäätmete ladustamiseks suletud Aardlapalu prügila, kus asub jäätmekäitluskeskus. Tartu Linnavolikogu 28.06.2012 määrusega nr 71 on kehtestanud Tartu linna jäätmehoolduseeskiri, mille § 18 lg 5 alusel on sätestatud, et jäätmete kogumiskoht, kuhu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ja biojäätmed tuleb nende edasivedamiseks toimetada, on Aardlapalu ümberlaadimisjaam või muu linnavolikogu poolt määratud koht. Tartu linn käsitleb Aardlapalu ümberlaadimisjaama jäätmekäitluskeskusena. Biojäätmete suhtes on Aardlapalu jäätmete lõppkäitluskohaks. Tänaseks muid kohti linnavolikogu poolt määratud ei ole. Kuna Tartu linnale kuulub Aardlapalu prügila, kus asub ümberlaadimisjaam, on Tartu linn otsustanud tagada korraldatud jäätmeveo kahe avatud menetlusena, kasutades biojäätmete lõppkäitluskohana ning muude jäätmete ümberlaadimisjaamana Aardlapalu.

Esimene avatud menetlus viidi läbi 2009. aastal ning menetluse tulemusena sõlmiti leping aastateks 2009-2016, mille tulemusena anti menetluse võitja kasutusse Aardlapalu prügila territoorium. Teise avatud menetlusega, millega hankija käesolevat riigihanget korraldab, kogutakse jäätmed jäätmevedajatelt kokku ja transporditakse need Aardlapalu ümberlaadimisjaama.

Kahe avatud menetluse tulemusena on täidetud JäätS § 66 lg 1 nõuded ja riigihangete seadusest tulenevate põhimõtete järgimine. Jäätmevaldaja tasub teise riigihanke tulemusena korraldatud jäätmeveo eest hinda, mis vastab JäätS § 66 lg 5 nõuetele.

6.Vastustaja on selgitanud, et 2009.a. konkursi dokumendi nõuded on sätestanud, et Aardlapalu haldaja korraldab prügilas biolagunevate jäätmete vastuvõtu, kompostimise ning kompostitud materjali lõppkäitluse. Seega on alusetu kaebaja väide, et konkurssi ei ole toimunud biojäätmete käitlemise osas. Konkursil osalejad on saanud esitada hinnapakkumised. Vastustaja on esitanud kohtule ka Ragn-Sells AS hinnapakkumise, millest nähtuvalt on konkurss toimunud biojäätmete käitleja leidmise osas ja kaebaja on sellel konkursil osalenud. Segaolmejäätmete lõppkäitluse osas ei ole eraldi läbi viidud konkurssi ühe lõppkäitleja väljaselgitamiseks ning lõppkäitluskohtadena on Aardlapalu kasutusse andmise lepingu raames nimetatud viis vastustajale sobilikku käitluskohta (Iru masspõletustehas, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Tallinna Suur-Sõjamäel asuv jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise tehas, Torma ja Väätsa prügilad). Nimetatud viis lõppkäitluskohta ja Aardlapalu lepingu tingimused tagavad jäätmehierarhia rakendamise. Kohus on seisukohal, et vastustaja järgib JäätS § 221 lg 1 sätestatud jäätmehierarhiat, mis näeb ette , et jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine; 3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine; 5) kõrvaldamine Jäätmedirektiivi Artiklis 16 on viidatud, et jäätmete töötlemist tuleb korraldada selliselt, et jäätmeid käideldakse lähimas sobivas rajatises. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses toimub biolagunevate jäätmete kompostimine ehk ringlussevõtt ning segaolmejäätmete osas esmane sorteerimine ja taaskasutuseks ettevalmistamine. Eesti Keskkonnateenuste andmetel (tl.43) on Tartust kogutud segaolmejäätmed 2014. aastal liikunud kolme jäätmekäitluskohta.

Jäätmed liiguvad Aardlapalust edasi jäätmehierarhia põhimõttest lähtudes, jäätmed taaskasutatakse (Iru tehases). Hankija on märkinud, et jäätmete üleandmine käitluskohas, mida nimetatakse prügilaks , ei tähenda jäätmete ladestamist, näiteks Väätsa Prügila pakib osaliselt jäätmed ning sealt liiguvad jäätmed Iru masspõletustehasesse.

7.Kaebaja on märkinud, et hankija saab Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse haldajalt 1 tonni jäätmete kohta 0,74 eurot, mistõttu on tegemist huvide konfliktiga. Asja materjalidest nähtuvalt on hankija kinnitanud, et kogutakse vahendeid prügila järelhoolduse eriarvele, saadav summa aastas on 20 000 eurot aga järelhoolduse aastaeelarve on umbes

200 000 eurot, seega on kogutavaid vahendeid vähe ning linnal tuleb prügila järelhooldust olulises ulatuses ise finantseerida. Hankija ja Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse haldaja vahel on sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, mille kohaselt haldaja hankijale tasu ei maksa. Seega jäätmekäitluskoha kasutusse saamise eest hankijale tasu ei maksta.

Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus on sätestanud Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse haldajale tasu nende ülesannete täitmise eest, mida ta seadusest tulenevalt peab ise täitma. Sellest järeldades ei ole tegemist ka riigihankeseaduse (RHS) § 3 p 5 sätestatud põhimõtete rikkumisega. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse 06.07.2010 korraldusele nr 753 kogutakse vahendeid Aardlapalu prügila järelhoolduse toimingute kulude katteks. Vastustaja on õigesti märkinud, et vahendite kogumine Aardlapalus on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega ja JäätS § 341 lg 1 ja § 66 lg 5.

8.Kaebuses toodud põhjused ei anna alust lugeda kaevatavate HD ja HL vaidlustatud punkte õigusvastaseks. Asjaolu, et kaebajale ei meeldi käesolevas hankemenetluses Aardlapalu jäätmekäitluskeskusena , ei anna alust hankedokumendi punkte õigusvastaseks tunnistada ja ei tähenda seda, et hankes pole tagatud konkurents.

9. Kaebaja hinnangul ei ole muudetud 2009. aastast Aardlapalu väravatasusid, mis on vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. Vastustaja on märkinud, et väravatasu on püsinud muutumatuna vaatamata sellele, et jäätmete ladestamise saastetasu on tõusnud perioodil 2009 kuni 2014 10-lt eurolt 24.86 euroni ning tarbijahinnaindeksi muutused võrreldes eelmise aastaga on olnud märkimisväärsed. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse segaolmejäätmete väravatasu sisaldab ka transpordikulu lõppkäitluskohta; jäätmete suunamisel taaskasutusse käitluskohtadesse, mis asuvad Tallinnas, suurenevad veokulud ja vähenevad käitluskulud.

Seega kui pakkuja esitab pakkumuse lähtudes hankedokumendis sätestatud tingimustest ja lähtudes Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse avalikust hinnakirjast, on tagatud pakkumuse ja teenustasude kooskõla JäätS § 66 lg 5. Korraldatud jäätmeveo teenustasu sisaldab JäätS § 66 lg 5 nimetatud kulusid kogu hankelepingu perioodil ning pakkujal ei ole käesoleva hanke raames riske, mis on seotud käitluskoha hinnaga. Seega ei ole piiratud konkurents ning vastustaja on õigesti märkinud, et kuigi Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses ei ole alates 2009.a muudetud vastuvõtutasusid ja et Eestis kasutatakse uuemaid tehnoloogiaid, ei tähenda see RHS § 3 lg 4 vastuolu.

10.Kaebaja on leidnud ka, et piiratud on ettevõtlusvabadust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalus osaleda nii Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses jäätmekäitleja leidmiseks korraldatud konkursil kui käesoleval jäätmete kogumise ja veo riigihankel. Kaebajal on võimalus pakkuda teenust jäätmete ümberlaadimiseks Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses ja segaolmejäätmete veoks lõppkäitluskohta. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks piiranud kaebaja õigusi osalemiseks hankemenetluses.

Tartu Linna jäätmehoolduseeskirja § 18 lg 5 kohaselt on jäätmete kogumiskoht, kuhu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ja biojäätmed tuleb nende edasivedamiseks toimetada, Aardlapalu ümberlaadimisjaam või muu linnavolikogu poolt määratud koht.

Kohtul puudub alus jätta eelnimetatud säte kohaldamata, kuna kohus ei näe põhiseaduslikkuse riivet nimetatud sättes. Samuti puudub vastustajal kaalutlusõigus jäätmekäitluskoha määramiseks. Tartu linna jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud 28.06.2012 Tartu Linnavolikogu määrusega nr 71 ning määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktide 365 ja 366 , § 22 lg 2 ja jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 67 lg 6 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel. Seega on olemas Tartu linnas jäätmehoolduse korraldamiseks jäätmehoolduseeskiri, millest tuleb juhinduda ning mis on kehtestatud vastavate delegatsiooninormide alusel.

11. Hankijal on õigus osta jäätmekäitlusteenust eraldi hankega, sealhulgas määrata kindlaks jäätmekäitluskoht, kuhu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud jäätmeveo hankega valitud ettevõtja peab vedama kogutud jäätmed. Samuti ei näe riigihangete seadus piiranguid hanke osadeks jagamisel.

12.Kokkuvõttes ei ole rikutud kaebaja põhiõigusi ega piiratud tema vabadusi, kaebus on üles ehitatud otsitud põhjustel ja on laialivalguv, mistõttu mõned väited, mis ei ole omanud asja otsustamisel tähtsust, jätab kohus tähelepanuta. Vaidlustatud hankedokumentide ja hankelepingu punktid on õiguspärased ja õigusaktidega kooskõlas ning riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus nr. 180-14/153433 on õiguspärane. Seega puudub kohtul õiguslik alus hankija kohustamiseks viia hankepunktid 6.2 ja 8.4 ja hankelepingu punktid 3.5.14 ja 4.4 vastavusse õigusaktidega, kuna viimased on kooskõlas õigusaktidega. Jäätmekäitluskoha määramisel ei ole hankija rikkunud ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

13.Kaebajal on võrdne õigus teha pakkumus koos teiste pakkujatega ja esitada kehtestatud tingimustel oma pakkumus.

14. Kohus jätab terves ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

15.Menetluskuludest

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt esitatud menetluskulud kaebaja enda kanda. Tartu Linnavalitsus (hankija) ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud poolte kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik