1-06-4388/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-4388

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. septembri 2014

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vasily Karpov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 2. septembri 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vasily Karpov tunnistati Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusega süüdi KarS § 114 p-de 1

ja 5 järgi ning teda karistati vangistusega 12 aastat. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 1

järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 18.10.2005-19.10.2006, s.o 1 aasta 2

päeva. Kandmisele kuulub 11 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust alates 20.10.2006.

2. Viru Maakohtu 02.09.2014 määrusega jäeti V. Karpov tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt.

2.1 V. Karpov kannab Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusega KarS § 114 p 1,5; 199 lg 1

järgi mõistetud liitkaristust – 13 aastat vangistust. KarS § 114 p 1,5 järgi kvalifitseeritav

kuritegu (teise inimese tapmine piinaval ja julmal viisil omakasu motiivil) on raskeim esimese

raskusastme isikuvastane süütegu, mille eest V. Karpovile mõisteti karistus ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsusest

nähtub, et konflikt V. Karpovi ja taksojuhist kannatanu vahel tekkis V. Karpovi keeldumisest

maksta taksosõidu eest. V. Karpov lõi alguses kannatanule rusikaga näkku ning kui kannatanu

kukkus, lõi V. Karpov talle sündmuskohalt maast võetud metallvarvaga palju kordi vastu

pead.

2.2 V. Karpovi näol on tegemist isikuga, kellel on Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt 22

distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Eeltoodu näitab seda, et ka vanglas range

järelevalve tingimustes ei ole V. Karpov suutnud käituda seaduskuulekalt. Kõike eelnevat

arvestades ei vastaks kohtu hinnangul V. Karpovi vabastamine vangistusest tingimisi enne

tähtaega ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise

eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et konfliktsituatsioonides, arvestades

emotsioonide kontrollimatust ja enesekesksust, võib kinnipeetav teiste isikute suhtes kasutada

vägivalda, seega panna toime uusi kuritegusid. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras

karistatud NPAS § 151 järgi. Nimetatud asjaolu võib suurendada uute kuritegude

toimepanemise riski. K-raha andmetel oli isikul 21.05.2014 seisuga tasumata nõudeid summas

13 142,27 eurot. Kuriteod on toime pandud omakasu motiivil.

2.3 Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et puuduvad kontrollitud andmed isikule

garanteeritud töökoha kohta, võib töökoha puudumine ja sellest tingitud ebapiisav materiaalne

kindlustatus suurendada uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Kindel elukoht, samuti

moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid kinnipeetaval olemas ka enne nende kuritegude

toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda

seaduskuulekalt käituma.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb enda väljasaatmist Vene

Föderatsiooni ilma tagasitulekuõiguseta. Määruskaebuse esitaja märgib, et leiab oma koha

Vene ühiskonnas paremini, elab kooskõlas seal kehtiva seadusandlusega ja kantud 9

karistusaastat tuletavad talle meelde, et ta enam kunagi uusi kuritegusid toime ei paneks.

3.1 V. Karpov märgib, et tema vanglas viibimise aja jooksul on isa muutunud II grupi

invaliidiks ning tal on väga raske enda eest hoolitseda nii tervisliku kui ka majandusliku

seisundi tõttu. Kui aga kohus vabastaks V. Karpovi Venemaale, on isa nõus ka sinna kolima

ning määruskaebuse esitajal oleks võimalik tema eest hoolt kanda.

3.2 Karistusest on V. Karpov teinud järeldused. Ta soovib nüüd luua ning näidata oma

paremat poolt. Vanglas tal selleks aga tingimused puuduvad. Sellele vaatamata tegeleb V.

Karpov enda parimate inimlike omaduste arendamisega. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid

on üksnes tapnud V. Karpovi teadmisi inimloomusest. Sellele vaatamata oskab V. Karpov

isegi agressiivses seisundis oma emotsioone ohjata, ega luba neil minna üle kriminaalseks.

Samuti palub V. Karpov arvestada, et tema riskiprotsent on väike – 26%.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et praegu ei ole

vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik V. Karpovi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu

põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides

üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud

kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud

õigustatud järeldusele, et arvestades toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid ning

distsiplinaarkaristusi vangistuses, samuti töökoha puudumist, oleks kinnipeetava

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja vastuolus karistuse mõistmise

eesmärkidega.

5. Apellatsioonikohus on seisukohal, et mida raskema kuriteo on isik toime pannud, seda

erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada tema ennetähtaegset vabastamist.

V. Karpovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Tema käitumist vangistuses

iseloomustavad erinevad distsiplinaarrikkumised – enim neist on suunatud vanglaametnike

seaduslikele korraldustele mitteallumisele. Ringkonnakohtul puudub kindlustunne, et

V. Karpov ei jätka kuritegelikku käitumist väljaspool Eesti Vabariigi piire ja suudab oma

emotsioone ohjata, lubamata neil üle minna kriminaalseteks.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas