3-12-2688/56 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2688 Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla 04.10.2012. a käskkirja nr 6.-1/764-KP ja 21.12.2012. a käskkirja nr 6.- 1/1051-KP tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.05.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 04.10.2012. a käskkirjaga nr 6.-1/764-KP kohaldati alates 24.09.2012 kinnipeetav Aleksei Nikiforovi suhtes edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, vangla vara lõhkumist võimaldavate isiklike esemete ning kehakultuuriga

tegelemise keelamist. 2. A. Nikiforov esitas vaide 04.10.2012. a käskkirja nr 6.-1/764-KP kehtetuks tunnistamiseks väites, et see kujutab endast volituste ületamist. 26.11.2012. a vaideotsusega nr 6-12/367-3 jättis Viru Vangla vaide täies ulatuses rahuldamata. 22.10.2012 esitas A. Nikiforov sama käskkirja peale uue vaide, milles väitis, et käskkirja näol on tegemist diskrimineerimisega. 06.12.2012. a vaideotsusega nr 6-12/367-4 (tl 42) jättis Viru Vangla rahuldamata ka vaide lisa. 1. 21.12.2012. a käskkirjaga nr 6.-1/1051-KP pikendati A. Nikiforovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kuni neid põhjustanud asjaolude äralangemiseni. 2. A. Nikiforov esitas vaide 21.12.2012. a käskkirja nr 6.-1/1051-KP kehtetuks tunnistamiseks. 04.02.2013. a vaideotsusega nr 6-12/456-3 ei rahuldanud Viru Vangla 21.12.2012. a käskkirja nr 6-1/1051-KP kehtetuks tunnistamise vaiet. 3. 25.03.2013 kohaldati Viru Vangla käskkirja nr 6.-1/369-KP alusel vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 2, 3 ja 4 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid A. Nikiforovi suhtes tagasiulatuvalt alates 21.03.2013. 6. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus 04.10.2012. a käskkiri, mille alusel tema suhtes VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati ja igasugune muu julgeolekuabinõusid pikendav käskkiri tühistada. 7. Tartu Halduskohus jättis 02.05.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt annab kohus õiguspärasuse hinnangu 04.10.2012. a käskkirjale nr 6.-1/764-KP ja 21.12.2012. a käskkirjale nr 6.-1/1051-KP. 04.10.2012. a käskkirja kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise algseks põhjuseks A. Nikiforovi kambri akna klaaspaketi lõhkumine. Kuigi A. Nikiforovi süüd distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud, osales ta peale lukustatud kambrisse paigutamist kokku 14-s vangla vara lõhkumisega seotud juhtumis. Perioodil 04.10.2012 kuni 21.12.2012 pani A. Nikiforov toime veel viis vangla vara rikkumisena käsitletavat tegu. Seejuures nähtub nii 04.10.2012. a kui ka 21.12.2012. a käskkirjadest, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul pole tegemist mitte kaebaja karistamisega toimepandud rikkumiste eest, vaid sooviga vähendada edaspidi sarnaste rikkumiste toimepanemist ning välistada nii vangla varale kui ka kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute elule ja tervisele tulenevad ohud. Vangla ei ole A. Nikiforovi suhtes veendunud ohu möödumises ja näeb ainsa lahendusena võtta tarvitusele meetmed, mis aitaksid minimaliseerida tema poolt toime pandavate rikkumiste arvu. Kohtumenetluses pole A. Nikiforov esitanud väiteid või asjaolusid, mis saaks selle veendumuse ümber lükata. A. Nikiforov näitas oma käitumisega nii varasema kui ka vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõude toimimise ajal, et tema poolt tulenev oht vangla vara suhtes oli tõenäoline. Seetõttu oli vangla vara suhtes ohu miinimumini viimise vajadus igati õigustatud ja andis aluse jätkata varem alustatud abinõude kohaldamist. Vaidlustatud käskkirjadest nähtuvalt on vangla teostanud kaalumist ning seejuures ei tõenda miski, et vangla oleks diskretsiooni piire ületanud. Valitud vahendid on mõõdukad ning lähtuvad kehtivast õigusest ja plaanitavast eesmärgist. Kujunenud olukorras oli nende kohaldamine vangla vara säilitamise huvides hädavajalik, lisaks aitavad need kaitsta ka seal viibivate isikute elu ja tervist ning kaaluvad seepärast üles kaebaja enda vabadustele ja õigustele rakenduvad piirangud. Mõlemad käskkirjad on antud pädeva ametniku poolt, sisaldavad otsustatu sisust arusaamiseks vajalikul hulgal faktilisi asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi ning kajastatud on ka kinnipeetava enda seisukohad ja vastuväited. 2

Miski ei tõenda, et vaatamata juba mõnda aega kestnud piirangutele oli A. Nikiforovist tulenev oht vangla varale ära langenud või olulisel määral vähenenud. Kohtul puudub põhjus vanglaametnike A. Nikiforovi käitumise kohta koostatud ettekannete õigsuses kahtlemiseks. Ka kaebaja enda üldsõnaline arvamus kohaldatud meetmete õigusvastasusest ei kinnita, et ametnike poolt tema kohta antud hinnang oli ebaõige ja alused ennetavat laadi julgeolekumeetmete kohaldamiseks ja jätkuvaks rakendamiseks puudusid. Käesolevaks ajaks on nii 04.10.2012. a kui ka 21.12.2012. a käskkirjad 25.03.2013. a vastu võetud käskkirja nr 6.1/369-KP andmise tõttu kehtivuse kaotanud ega reguleeri enam kaebaja õigusi. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule võimalust tühistada haldusakti, mis enam ei kehti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtu 02.05.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt asub halduskohus vastustaja poolel ja kaitseb vangla positsiooni. Halduskohus kirjutab oma otsuses, et vaidlustatud käskkirja järgi oli A. Nikiforovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise esmaseks põhjuseks kambriakna klaaspaketi lõhkumine, ehkki tema süüd distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud. Kaebaja oleks nagu osalenud vangla vara lõhkumise 14-s juhtumis pärast lukustatavasse kambrisse paigutamist. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kui tema süüd akna lõhkumises avatud sektsioonis ei tuvastatud, siis mille alusel kohaldati talle täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebajat süüdistatakse 14-s juhtumis ajal kui ta viibis kinnises kambris, mitte avatud sektsioonis. Seega jääb selgusetuks, mis eesmärgil täiendavad julgeolekuabinõud kohaldati. Avatud sektsioonis kaebaja rikkumisi toime pannud ei ole. Selgusetuks jääb, millega hoiab A. Nikiforovi kinnisesse kambrisse paigutamine ära tema poolt rikkumiste toimepanemist. 9. Vastustaja palub jätta A. Nikiforovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja selgitab, et julgeolekuabinõude kohaldamisega kaitstakse vangla üldist julgeolekut, mitte ei karistata kaebajat. Tegemist on ennetuslikku laadi meetmetega, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast. Viru Vangla 04.10.2012. a käskkirjast 6-1/764-KP järeldub, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on vangla arvestanud kaebaja käitumist vangistuse ajal kogumina, s.o isik on 53-l korral distsiplinaarkorras karistatud vangla vara lõhkumise eest ning sellest tulenevalt on vangla asunud seisukohale, et julgeoleku abinõude lõpetamine seaks ohtu vangla üldise julgeoleku. 21.12.2012. a antud käskkirja tõttu julgeolekuabinõude pikendamise kohta A. Nikiforovi suhtes on 04.10.2012. a käskkiri kaotanud mõju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et A. Nikiforovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 02.05.2013. a otsus muutmata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu kohtu järeldustega ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 3

11. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-63-09 leidnud, et halduskohus ei saa täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamisel lähtuda otstarbekuse kriteeriumist ega hinnata, millist meedet tuli kohaldada ning kas konkreetse meetme kohaldamine oli otstarbekas või mitte. Täiendavaid julgeolekumeetmeid tuleks kohaldada ka preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, seejuures antakse tulevikku suunatud prognoosi ja piiratud teabe alusel hinnang, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline, selle hilisem saabumine ei ole oluline. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav üksnes see, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus õigushüve kahjustamises ning ta ei saa õigushüve kahjustust ootama jääda, vaid peab selle tõenäosuse puhul ennetavaid meetmeid kasutama. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kaebaja suhtes esines põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib jätkata õigusrikkumiste toimepanemist. Nagu nähtub Viru Vangla 04.10.2012. a käskkirjast nr 6.-1/764-KP, omab kaebaja üle 70 distsiplinaarkaristuse, millest suurema osa moodustavad karistused, mis on määratud vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise ja selle vara lõhkumise eest (tl 38-40). 21.12.2012. a käskkirjast nr 6.-1/1051-KP nähtuvalt on kaebaja ka pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist jätkanud vangla vara lõhkumist, kuna on 4 korral lõhkunud ära talle vangla poolt väljastatud esemeid (tl 74-75). Peale selle on vastustaja viidanud ka sellele, et kaebaja puhul on tegemist ka ennast vigastava kinnipeetavaga ning vangla esemete lõhkumisel on kaebajal võimalik saada ka esemeid, millega on võimalik endale vigastusi tekitada. Seega on täidetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused ja puudub alus vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks. 12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks halduskohus leidnud, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks on kambriakna klaaspaketi lõhkumine. Tõepoolest tuleneb asja materjalidest, et kaebajat kahtlustati alguses kambriakna lõhkumises, kuid tema süü ei leidnud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist. Samas nähtub 04.10.2012. a käskkirjast, et kuna kinnipeetava süü ei leidnud tõendamist, siis tingis see täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja läbivaatamise ja selle läbivaatamise tulemusena leiti, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik. Seega ei ole aknapaketi lõhkumine olnud aluseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel vaidlustatud käskkirjade alusel. 13. Kaebaja väidab ka seda, et talle jääb selgusetuks, kuidas hoiab tema kinnisesse kambrisse paigutamine ära tema poolt uute rikkumiste toimepanemist. Käskkirjades on leitud, et eraldi lukustatud kambrisse paigutamine minimaliseerib võimalust hankida lahtisest osakonnast või teistelt kinnipeetavatelt esemeid, millega on võimalik lõhkuda vangla vara. Samuti ka kaebaja isiklike esemete kasutamise keelamine täidab sama eesmärki. Pealegi ei ole kinnisesse kambrisse paigutatud kinnipeetaval võimalik lõhkuda muud vangla vara kui seda, mis asub kambris. 14. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis menetluskulud selles asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 4