3-13-70152/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2014 Tallinn Haldusasja number 3-13-70152 Haldusasi OÜ Petkam Trade kaebus Maksuja Tolliameti 13.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-2 ja 20.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-138-8 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Petkam Trade, seaduslik esindaja Vladimir Kats Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.03.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Petkam Trade apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Petkam Trade apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.03.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-70152 muutmata. 2. Jätta OÜ Petkam Trade taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Maksuja Tolliametilt rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30.10.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-13-70152 2(7) kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) 21.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-138 kohustati OÜ-d Petkam Trade üksikjuhtumi kontrolli raames, mis hõlmab november 2011 – veebruar 2012 käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsuse kontrollimist, esitama maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kirjalikku teavet ja dokumente. Korraldus kuulus täitmisele 30.08.2013 kell 09.00. Korraldus sisaldas hoiatust, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 67 rakendada sunniraha, esimesel korral kuni 640 eurot, teisel korral kuni 2000 eurot. 2. OÜ Petkam Trade esitas 29.08.2013 MTA-le taotluse MTA 21.08.2013 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni juhatuse liikme Mihhail Glotovi tööle naasmiseni. MTA jättis 03.09.2013 otsusega nr 12.2-3/6929-138-1-1 OÜ Petkam Trade taotluse rahuldamata. Sama otsusega ennistas MTA 21.08.2013 korralduse täitmise tähtaja ning määras uueks tähtajaks 3 tööpäeva alates MTA 03.09.2013 otsuse kättesaamisest. Otsuses sisaldus hoiatus, et korralduse täitmata jätmisel rakendatakse OÜ Petkam Trade suhtes MTA 21.08.2013 korralduses märgitud sanktsioone. OÜ Petkam Trade sai otsuse kätte 04.09.2013. 3. MTA 13.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-138-2 kohustati OÜ-d Petkam Trade tasuma sunniraha summas 640 eurot ja täitma 21.08.2013 korraldus hiljemalt 20.09.2013 kell 9.00. Korralduses märgiti, et OÜ Petkam Trade ei täitnud 21.08.2013 korraldust kirjaliku teabe ja dokumentide esitamiseks. Korralduses hoiatas maksuhaldur, et nimetatud tähtajaks korralduse täitmata jätmisel rakendatakse OÜ Petkam Trade suhtes MTA 21.08.2013 korralduses märgitud sanktsioone. 4. OÜ Petkam Trade esitas 20.09.2013 MTA-le taotluse 21.08.2013 korralduse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni juhatuse liikme Mihhail Glotovi tööle naasmiseni. MTA jättis selle taotluse samal päeval rahuldamata. 5. MTA 20.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-138-8 kohustati OÜ-d Petkam Trade tasuma sunniraha 2000 eurot. Korralduses selgitati, et OÜ Petkam Trade MTA 21.08.2013 korraldust 20.09.2013 ei täitnud. 6. OÜ Petkam Trade esitas 16.10.2013 vaide MTA 13.09.2013 korralduse ning 23.10.2013 vaide MTA 20.09.2013 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Mõlemad vaided tagastati MTA 04.11.2013 otsustega läbivaatamatult, sest vaide esitaja ei kõrvaldanud määratud tähtaja jooksul vaide puudusi. 7. OÜ Petkam Trade esitas 06.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.09.2013 korralduse ja 20.09.2013 korralduse tühistamiseks. 1) MKS §-dest 12 ja 46 tulenevalt peab haldusakt olema põhjendatud ning haldusaktist peab nähtuma, milliseid erinevaid abinõusid ja nendega seotud olulisi asjaolusid ning põhjendatud huve on maksuhaldur kaalunud. Sunniraha määramiseks haldusakti andmisel peab maksuhaldur kaalutusõiguse alusel lahendama minimaalselt järgmised küsimused: (i) kas esineb alus sunniraha määramiseks; kui alus sunniraha määramiseks on olemas, siis (ii) millises suuruses sunniraha tuleb määrata. Teise viidatud küsimuse lahendamisel tuleb arvestada, et MKS § 67 lg 3 kohaselt sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Seega peab maksuhaldur igal konkreetsel juhul kaaluma

3-13-70152 3(7) sunniraha suuruse valikut alates 0-st kuni lubatud määrani. Kaevatavad korraldused ei sisalda mistahes põhjendusi rakendatud sunniraha suuruse osas, mis on piisav haldusakti tühistamiseks. 2) Lisaks seaduse formaalsete nõuete eiramisele on maksuhalduri poolt rakendatud sunniraha suurus ka sisuliselt vastuolus seadusega. Nimelt sätestab asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 3, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Kaevatavate korraldustega rakendati aga kaebaja suhtes MKS § 67 lg-st 3 tulenevaid sunniraha ülemmäärasid. Ülemmäär ehk kõige rangem määr ei saa ühtlasi olla ka leebeim määr. 3) Sunniraha määramine on õigusvastane ka põhjusel, et maksuhalduril puudusid alused sunniraha määramiseks. Kaebaja esitas 20.09.2013 maksuhaldurile taotluse 21.08.2013 korraldusega pandud kohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks kuni M. Glotovi tööle naasmiseni. Samal päeval tehtud 20.09.2013 otsusega jättis maksuhaldur kaebaja taotluse rahuldamata, kusjuures otsust ei saadetud kaebajale e-postiga, vaid tavapostiga, mistõttu kaebaja sai maksuhalduri 20.09.2013 otsuse kätte alles 23.09.2013, s.o samaaegselt kaevatava korralduse kättesaamisega. Haldusakti täitmise tähtaja pikendamise taotluse esitamine iseenesest ei peata küll haldusakti täitmist, samas pidi maksuhaldur arvestama, et tähtaja pikendamise taotluse esitamise tõttu on taotluse esitajal tekkinud õigustatud ootus, et maksuhaldur ei nõua 21.08.2013 korralduse täitmist ega määra sunniraha korralduse täitmata jätmise eest vähemasti kuni tähtaja pikendamise taotluse lahendamiseni ja maksuhalduri sellekohase otsustuse vaide esitajale teatavakstegemiseni. 8. Maksuja Tolliameti 15.01.2014 vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. 1) OÜ Petkam Trade kontrollimenetlus on olnud oluliselt raskendatud kaebaja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu. OÜ Petkam Trade kontrollimenetlusega seonduvate kohtumenetluste arv on üle kümne. Lisaks vaidemenetlusele on kohtumenetluses OÜ Petkam Trade poolt esitatud menetlusdokumendid üldjoontes ühtse stiiliga ja nn juriidiliselt ladusad, kuid peaaegu igakordselt esineb mõni menetluslik puudus. Samasuguste puudustega dokumentide esitamine järjepidevalt erinevates kohtumenetlustes ja kõikvõimalike haldusaktide ning menetlustoimingute vaidlustamine ning nende edasilükkamiseks paljasõnaliste taotluste esitamine haldusmenetluses viitab kogumis sellele, et OÜ Petkam Trade taga on juriidiliste teadmistega isikud, kes soovivad OÜ Petkam Trade kontrolli muuta maksuhaldurile äärmiselt keeruliseks ja aeganõudvaks. Menetlusõigusi tuleb kasutada heauskselt. 2) Kaebajale sunniraha määramise eeldused on täidetud. Mõlemas sunniraha korralduses on viidatud korrektsele õiguslikule alusele (MKS § 67) ja esitatud asjaolude kirjeldus, miks maksuhalduri hinnangul on eeldused sunniraha määramiseks täidetud. Vaidlus puudub, et maksuhaldur on eelnevalt hoiatanud (MKS § 136) sunniraha kohaldamise eest, sh märkinud selle kindla suuruse. Samuti puudub vaidlus, et maksuhaldur määras sunniraha seaduses sätestatud piirides, st esimesel korral 640 eurot ja teisel korral 2000 eurot (MKS § 67 lg 3). 3) ATSS § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõtet on MTA järginud. Sunniraha pole karistuslik meede, vaid on mõeldud kohustuse täitmisele „motiveerimiseks“. Haldusakti põhjendustes pole tarvilik esitada ebavajalikku põhjendust. Haldusakti lisatava põhjenduse maht sõltub vastava õigusvaldkonna erisustest ning üksikjuhtumi asjaoludest, kusjuures üksikjuhtudel motiveerimiskohustus väheneb, kui haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud peavad muudest allikatest tulenevalt olema isikule teada. Kaebajale oli teada, et ta tegutseb kütuse valdkonnas, kus tehingute summad on väga suured ja tema aastane käibe maht ulatub miljonitesse eurodesse. OÜ Petkam Trade kapital äriregistri andmetel on 639 116 eurot. Samuti oli OÜ-le Petkam Trade teada tema varasem käitumine

3-13-70152 4(7) maksumenetluses, st kõikvõimalike menetlustoimingute edasilükkamine, korralduste täitmata jätmine ja vaidlustamine. Puudub mõistlik põhjus arvata, et kaebajat oleks enam motiveerinud esimesel korral nt 50 euro suuruse sunniraha määramine, sellist väidet pole ka kaebaja esitanud. Sunniraha ulatuse määramine on MTA kaalutlusotsus, mis on antud kaalutlusreegleid järgides. Viimati nimetatut pole ka kaebaja otseselt ümber lükanud, kaebaja pole pakkunud välja summat ning põhjendusi, mis oleksid olnud sobivamad. 4) Sunniraha korralduste õiguspärasust nende suurust puudutavas osas kinnitab ka fakt, et kaebaja ei ole ka varem samas maksumenetluses täitnud MTA korraldusi teabe ja dokumentide andmiseks (vt nt haldusasi nr 3-13-450) ega käesoleva haldusasjaga seonduvalt pärast korduvate sunniraha korralduste tegemist. 5) Seoses väitega, et kaebajal tekkis õigustatud ootus sunniraha korralduste mittetäitmiseks, sest kaebaja esitas taotluse täitmise tähtaja pikendamiseks, viitab MTA kaebaja käitumismustrile (sh sellele, et kaebaja on kogu menetluse vältel esitanud täitmise tähtaja pikendamise taotlusi alati viimasel hetkel ja samal ajal ühtegi tõendit esitamata) ja leiab, et sellises olukorras ei saa maksukohustuslane loota, et ta ei pea haldusakti täitma. 9. Tallinna Halduskohtu 17.03.2014 otsusega jäeti OÜ Petkam Trade kaebus rahuldamata. 1) Vaidlus puudub selles, et MTA 21.08.2013 korraldus oli kaebajale teatavaks tehtud, haldusakt oli kehtiv ning kaebaja ei täitnud korraldust ka pärast talle täiendava tähtaja andmist MTA 03.09.2013 otsusega. Vaidlus puudub ka selles, et 21.08.2013 korraldus sisaldas hoiatust, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus vastavalt MKS §-le 67 rakendada sunniraha, esimesel korral kuni 640 eurot, teisel korral kuni 2000 eurot. Ka 03.09.2013 otsus sisaldas hoiatust, et korralduse täitmata jätmisel rakendatakse OÜ Petkam Trade suhtes MTA 21.08.2013 korralduses märgitud sanktsioone.

2) MKS § 46 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud. MKS § 46 lg 3 p 5 järgi peab haldusaktis sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud korraldustes on viidatud selle andmise õigusliku alusena MKS §-le 67 ning on esitatud asjaolude kirjeldus, millele tuginevalt on eeldused sunniraha määramiseks täidetud.

3) Kaebaja väitel on sunniraha suuruse puhul jäetud kaalumata olulised asjaolud ja põhjendatud huvid, samas ei ole kaebaja toonud esile, millised olulised asjaolud ja kaebaja põhjendatud huvid on sunniraha määramisel arvestamata jäetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Maksuhaldur on kirjalikus seletuses kohtule viidanud erialakirjanduses avaldatud seisukohtadele, millest tulenevalt põhjenduse üksikasjalikkus sõltub üksikjuhtumi asjaoludest ning motiveerimiskohustus väheneb, kui haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud peavad muudest allikatest tulenevalt olema isikule teada. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-29-12 asunud seisukohale, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel.

Vastustaja on veenvalt tõendanud, et sunniraha maksimaalses lubatud määras rakendamine oli tingitud kaebuse esitaja poolt senises menetluses kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisest, sealjuures varasemalt samas maksumenetluses maksuhalduri korralduste täitmata jätmisest, mis viitab äriühingu eesmärgile maksumenetlust venitada. Puudub ka alus kahelda selles, nagu ei

3-13-70152 5(7) oleks maksuhalduri poolt esitatud dokumentides toodud asjaolud kaebuse esitajale teada. Ka juhul, kui pidada vaidlustatud korraldusi määratud sunniraha suuruse osas puudulikult põhjendatuks, on vastustaja täiendavate dokumentidega veenvalt põhjendanud kohaldatud sunniraha määrade valikut. Täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtajaks ei ole kaebaja vastustaja seisukohtadele vastuväiteid esitanud ning ei ole ka ümber lükanud vastustaja seisukohti.

4) Kaebaja on sunniraha suurust vaidlustades väitnud, et sunniraha ülemmäära rakendamisel kaebaja suhtes on rikutud ATSS § 3 lõiget 3. Olukorras, kus kaebuse esitaja suhtes rakendatud suurim võimalik sunniraha ei ole osutunud sedavõrd tõhusaks, et oleks sundinud kaebuse esitajat korraldusega pandud kohustust täitma, leiab kohus, et kaebuse väited isikut võimalikult vähe kahjustava sunnivahendi valikust ei anna alust veendumuseks sunniraha suuruse ebaproportsionaalsuses.

5) Kaebaja väited õigustatud ootusest, et maksuhaldur ei nõua 21.08.2013 korralduse täitmist ega määra sunniraha korralduse täitmata jätmise eest kuni tähtaja pikendamise taotluse lahendamiseni, ei õigusta kaebaja poolt 21.08.2013 korralduse mittetäitmist ning ei tingi ka 20.09.2013 korralduse tühistamist. Lisaks vastustaja osundatud kaebaja käitumismustrile märgib kohus, et kaebaja samasisulise 29.08.2013 taotluse pikendada 21.08.2013 korralduse täitmise tähtaega kuni M. Glotovi tööle naasmiseni on maksuhaldur jätnud 03.09.2013 otsusega rahuldamata. Kuigi MTA määras nimetatud otsusega 21.08.2013 korralduse täitmiseks uue tähtaja, ei täitnud kaebaja ikkagi temal lasuvat kohustust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. OÜ Petkam Trade 17.04.2014 apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Käesoleva vaidluse keskne õiguslik küsimus on, kas maksuhaldur peab sunniraha määramisel muu hulgas põhjendama oma kaalutlusotsustust määratava sunniraha summa valiku osas. Jaatava vastuse korral ei saa olla kahtlust selles, et vaidlusalused korraldused on õigusvastased. Ülejäänud halduskohtu otsuses analüüsitud küsimused ei ole asjassepuutuvad. Halduskohus ei ole võtnud sõnaselgelt seisukohta eelmärgitud õiguslikus küsimuses, mistõttu halduskohtu otsus on olulises ulatuses motiveerimata ja kuulub tühistamisele. Samas võib siiski apelleeritava otsuse põhjendustest kaudselt järeldada, et halduskohus nõustus eelmärgitud küsimuses just kaebajaga. 2) Vaidlustatud korralduste põhjendused puudutavad üksnes selle andmisele eelnenud asjaolusid. Vastuolus MKS § 46 lg 3 ja § 12 nõuetega ei sisalda kaevatavad korraldused mistahes põhjendusi rakendatud sunniraha suuruse osas. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga selles, et maksuhalduri poolt põhjendamiskohustuse rikkumine, mille esinemist möönis ka halduskohus ise, ei too HMS § 58 kohaselt kaasa haldusaktide tühistamist. HMS § 58 ei ole kohaldatav kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti suhtes, mille puhul haldusorgani põhjendamiskohustuse rikkumine toob vältimatult kaasa haldusakti tühistamise. Puudub kahtlus selles, et vaidlusalused korraldused anti kaalutlusõiguse alusel. Seega kuuluvad need korraldused tühistamisele. 3) Lisaks seaduse formaalsete nõuete eiramisele on maksuhalduri poolt rakendatud sunniraha suurus ka sisuliselt vastuolus ATSS § 3 lg-ga 3. Vaidlustatud korralduste andmisel ei saanud vastustaja ette teada, et selles summas määratud sunniraha ei osutu piisavalt tõhusaks sundimaks kaebajat korraldusega pandud kohustust täitma. Seega vastustaja poolt tagantjärele esitatud ja

3-13-70152 6(7) halduskohtu poolt mittekriitiliselt ülevõetud ainus põhjendus sunniraha suuruse osas on asjakohatu. Muid põhjendusi selles osas ei esitatud ei vaidlusalustes haldusaktides ega kaevatavas kohtuotsuses. 11. Maksuja Tolliameti 31.07.2014 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebajale sunniraha määramise eeldused on täidetud, vaidlustatud haldusaktid on motiveeritud apellandile arusaadavalt ja kohtule kontrollitavalt ning halduskohtu otsus on õiguspärane. 2) Kaebaja on korranud varasemaid seisukohti. Sisuliselt apellatsioonkaebuses puuduvad põhjendused (HKMS § 182 lg 1 p 5), mistõttu ei vasta see HKMS § 182 nõuetele ja oleks tulnud jätta menetlusse võtmata ja tagastada HKMS § 187 lg 3 p 7 alusel või äärmisel juhul jätta apellatsioonkaebus käiguta (HKMS § 187 lg 4). Kuna apellatsioonkaebus on menetlusse võetud, tuleb see põhjenduste puudumise tõttu jätta läbi vaatamata (HKMS § 190). Põhjenduste puudumine on piisavalt ulatuslik, et põhjustab takistuse apellatsioonkaebuse menetlemisel. 3) MTA jääb varasemate seisukohtade juurde, nõustudes halduskohtu põhjendustega. Kui kütuse valdkonnas tegutsev suure käibega äriühing hoiab täielikult, korduvalt ja pahatahtlikult kõrvale maksumenetlusest, mille tulemusena suure tõenäosusega määratakse talle ligi miljoni euro suurune maksukohustus, on sunniraha määramine maksimaalses ulatuses põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud apellatsioonkaebus ei anna alust selle tühistamiseks. 13. Sunnivahendi (sunniraha) eesmärgiks on haldusorgani ettekirjutuse täitmise tagamine. Sunniraha rakendamine on kaheetapiline. Esmalt tuleb isikule, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma, teha sunniraha hoiatus (ATSS § 7, MKS § 136). Kui ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata, esitab maksuhaldur teises etapis kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude (MKS § 67 lg 2). 14. MKS § 67 lg-te 1 ja 3 sõnastusest tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus nii sunniraha rakendamise hoiatuse tegemise osas kui ka hoiatuses viidatud sunniraha suuruse osas (sunniraha rakendamise I etapp). Olgugi, et sunniraha tasumisele kohustamise osas (sunniraha rakendamise II etapp) kasutab MKS § 67 lg 2 rangemat sõnastust („peab […] tasuma hoiatuses märgitud sunniraha“), ei saa sellest ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tasumisele kohustamise osas maksuhalduril kaalutlusõigus puuduks. Samas tähendab kaalutlusõigus sunniraha tasumisele kohustamise etapis eelkõige seda, et kui sunniraha rakendamise üldised eeldused on täidetud (ATSS § 2 ja § 8, arvestades MKS §-i 67 ja §-i 136), võib maksuhaldur võtta arvesse ka muid konkreetse juhtumiga seotud erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt ei ole sunniraha tasumisele kohustamine (hoiatuses märgitud mahus) eesmärgipärane või otstarbekas. Kui selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, on põhjendatud nõuda sunniraha tasumist hoiatuses märgitud määras ning seda ei ole vaja täiendavalt põhjendada. Ettekirjutuse adressaat peab sunniraha hoiatust kätte saades arvestama, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse üldreeglina just hoiatuses märgitud suuruses sunniraha. Vastupidist käsitlust ei saa lugeda vastavuses olevaks sunniraha hoiatuse (ja laiemalt sunnivahendi) olemuse ja eesmärgiga. Seega ei eelda sunniraha tasumisele kohustamine (sunniraha rakendamise II etapp) üldjuhul sunniraha määra valiku põhjendusi, kui sunniraha rakendamise üldised eeldused on täidetud. 15. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et kaebaja ei ole toonud esile, millised hüved on maksuhaldur jätnud käesoleval juhul kaalumata. Kaebaja ei ole seega vaidlustanud MTA

3-13-70152 7(7) 13.09.2013 ja 20.09.2013 korraldusi põhjusel, et maksuhaldur oleks jätnud nende andmisel teatud olulised asjaolud arvesse võtmata, vaid kaebaja hinnangul on korraldused formaalselt õigusvastased kaalutlusõigusest tuleneva motiveerimiskohustuse rikkumise tõttu. Selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda kaebajalt sunniraha nõudmata jätmist või hoiatuses märgitust väiksemas määras nõudmist, ei ole tuvastanud ka kohus. Kaebaja majandustegevuse mahtu arvestades ei saa lugeda rakendatud sunniraha määrasid ebamõistlikeks. Maksuhaldur on esitanud tõendid selle kohta, et kaebaja ei ole senises menetluses (kuni kõnealuse sunniraha hoiatuse tegemiseni 21.08.2013) täitnud kaasaaitamiskohustust (kirjavahetus MTA ja kaebaja vahel – tl 83 jj). Seega ei saa rääkida kaebaja isikust tulenevatest asjaoludest, mis võiksid põhjendada leebemate meetmete valikut. Selliseks asjaoluks ei saa lugeda ka kaebaja poolt MTA 13.09.2013 korralduse täitmise tähtpäeval (20.09.2013) esitatud taotlust täitmise tähtaja pikendamiseks. Nimetatud taotlus ei saanud tekitada kaebajas õiguspärast ootust, et sunniraha hoiatus on enda tähenduse minetanud. Tähtaja pikendamise taotlusel puudub ka otsene seos kohaldatava sunniraha määraga. 16. Eeltoodust tuleneval ei nõustu ringkonnakohus kaebaja järeldusega, et maksuhalduri kaalutlus sunniraha nõudmiseks hoiatuses märgitud määras on ebapiisavalt põhjendatud. Vaidlustatud korraldustes on põhjendatud sunniraha tasumisele kohustamist (esitatud on asjaolude kirjeldus, miks maksuhalduri hinnangul on eeldused sunniraha nõudmiseks täidetud) ning tuvastatud ei ole, et esinesid asjaolud, mida maksuhaldur oleks jätnud arvesse võtmata. Seega on vaidlustatud korraldused nõuetekohaselt põhjendatud. 17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets