3-13-20/96 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-20

Haldusasi

TK kaebus Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega

nr 529 kehtestatud Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km

92,0-170,0“ tühistamiseks kaebajat ning tema kinnistut

puudutavas osas ja Pärnu maavanema poolt 30.11.2012

kirjaga nr 12-2/2301-2 kaebajale vaide tagastamise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – TK, volitatud esindaja adv Teet Veer

Vastustaja – Pärnu maavanem

Kaasatud haldusorganid – Maanteeamet ja Sauga vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TK apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. aprilli 2014. a

otsus haldusasjas nr 3-13-20 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.10.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-13-20

2(12)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestati Pärnu maakonna

planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi

asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ (edaspidi teemaplaneering). Teemaplaneeringu kohane

Pärnu suure ümbersõidu teetrassikoridor läbib kaebajale kuuluvat Koiksoni kinnistut Sauga

vallas Kiisa külas (katastritunnus 73001:008:0666) ja Kaldavälja kinnistut Sauga vallas Kiisa

külas (katastritunnus 73001:008:1106).

Kaebaja esitas teemaplaneeringule 01.04.2011 kirjaliku vastuväite, mille kohaselt kaebaja ei ole

nõus, et planeeritava Pärnu ümbersõidu teetrassikoridori piiranguvööndid läbiksid tema

kinnistuid. Kaebaja esitas muuhulgas ettepanekud täiendada teemaplaneeringu dokumente

uuringuga tee rajamisega kaasnevast mõjust inimestele ja nende omandiõiguse teostamisele

sarnaselt keskkonnamõju strateegilisele hindamisele; ehitada välja teekoridor variantide 0 või

A järgselt, mille kohaselt jääb teekaitsevööndisse kõige vähem hooneid ning viia

teemaplaneeringu kehtestamise järgselt kavandatavad tegevused vastavusse kehtiva

seadusandlusega.

Pärnu maavanem vastas kaebajale 21.04.2011 kirjaga nr 9-7/437, selgitades, et

trassialternatiivide mõjusid loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale, sh mõju inimestele käsitleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne seisuga 16.02.2011. Pärnu ümbersõidu

trassikoridori varianti 0 ei ole olemas. Tulemuslikkuse analüüsis käsitletud 0-variant on

stsenaarium, kus eeldatava sagedusega liiklus arvestuslikul aastal toimib sellisel marsruudil,

nagu see on kasutusel tänasel päeval, võttes arvesse olemasoleval trassil tehtud õgvendusi ja

laiendusi. Pärnu ümbersõidu alternatiive, mida planeeringu koostamise ajal kaaluti, oli kokku

neli (A, B, C, D). Seoses piiratud võimalusega Pärnu jõe ületamiseks kujunes ümbersõidu trass

kolme alternatiivi (B, C, D) osas Sauga vallas ühiseks ning mõjutab kaebajat ühtviisi. A varianti

ei eelistatud, kuna see oli võrrelduist pikim ning seda oleks eeldatavasti kasutanud kõige vähem

liiklejaid, kuna see integreerus kohaliku liiklusega kõige vähem. Vaatamata sellele, et A

variandi korral jääks teekaitsevööndisse ja trassi koridori kõige vähem hooneid, ei osutunud

selle trassikoridori valimine eelkõige majanduslikult otstarbekaks.

Kaebaja esitas 20.11.2012 vaide, milles taotles teemaplaneeringu kehtestamise korralduse

kehtetuks tunnistamist täies ulatuses, sh Sauga valda puudutavas osas.

Pärnu maavanem tagastas oma 30.11.2012 kirjaga nr 12-22301-2 vaide läbivaatamatult

põhjendusel, et Tallinna Halduskohtus toimus antud asjas kaks kohtumenetlust (haldusasi 3-12-

2266 ja haldusasi 3-12-2289) ning täidetud oli HMS § 79 lg 1 p-s 5 sätestatud nõue vaide

tagastamiseks.

2. TK esitas 04.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 22.03.2012 kohtule

saadetud avalduses, taotledes Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 „Pärnu

maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via

Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ kehtestamine“ tühistamist kaebajat ja tema

3-13-20

3(12)

kinnistuid puudutavas osas ning Pärnu maavanema 30.11.2012 kirjaga nr 12-2/2301-2 kaebaja

vaide tagastamise kui haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist.

Maavanem oleks pidanud vaide sisuliselt läbi vaatama ja tegema vaidemenetluses otsuse. Vaide

tagastamisega on rikutud kaebaja subjektiivset õigust õiglase, efektiivse ja kohtumenetlusest

ökonoomsema menetluse läbiviimisele. Kuna kaebaja ei ole esitanud kaebust haldusasjades 3-

12-2266 ja 3-12-2289, pole vaidemenetluse eseme näol tegemist „sama asjaga“.

Maavanem on rikkunud haldusakti motiveerimiskohustust (HMS § 56), mistõttu pole selge

asjaolu, kas korralduse andmisel järgiti kõiki kaalutlusreegleid. Korralduse põhjendused on

üldsõnalised – ei ole arusaadav, miks maavanem on kehtestanud teemaplaneeringu sellisel

kujul, kas on kaalutud tee mitmeid võimalikke asukohti ning miks on eelistatud kehtestatud

varianti. Seetõttu ei ole jälgitav, kuidas on haldusaktis jõutud järeldusele, et kehtestatud

teemaplaneeringu lahendus riivab kõige vähem maaomanike huve ja planeeringuala elanike

igapäeva elukorraldust. Teemaplaneeringu kohane maantee poolitab kaebajale kuuluva

Koiksoni kinnistu õueala ja muudab sellest tulenevalt võimatuks kinnistute edasise sihipärase

või üldse kogu kinnistute kasutamise, käsutamise ja valdamise. Planeeritav maanteetrass koos

kaasnevate piirangutega kitsendab otseselt ja oluliselt omandiõiguse teostamist kinnistu osas ja

vähendab oluliselt kinnistu väärtust juba teemaplaneeringu kehtestamise hetkest. Maanteetrassi

rajamine kaebaja kinnistule halvendab otseselt ja oluliselt kinnistul elavate isikute heaolu ja

elukvaliteeti (liiklusmüra, õhusaaste, ümbruse esteetiline väärtus, privaatsus ja maalähedus,

turvalisus). Koiksoni kinnistu ja sellel asuvad hooned on kaebaja ja tema perekonna kodu ning

vaidlustatav korraldus rikub olemasoleval kujul oluliselt ja ebaproportsionaalselt

põhiseaduslikke õigusi ja väärtusi (PS § 32 omandi kaitse, PS § 33 kodu puutumatus, PS § 27

perekonna kaitse) ning kaebaja subjektiivseid õigusi. Haldusaktist ei nähtu, millistel põhjustel

kaalub käesoleval juhul avalik huvi üles maaomanike, sh kaebaja erahuvi.

Teemaplaneeringu menetluse ja järelevalve teostamise käigus on eiratud ja rikutud nii head

haldustava

kui

ka

kehtivaid

õigusnorme.

Planeeringu

üle

järelevalve

teostaja

(Siseministeerium) ei ole kaebajat kui vastuväidete esitajat ära kuulanud ning on saatnud

vastuse kaebaja vastuväidete kohta 6 kuud hiljem ning alles pärast haldusakti kehtestamist.

Rikutud on planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lg 3 p 5, § 23 lg-t 4 ning HMS § 40. Kuna

järelevalve teostaja ei kasutanud planeerimismenetluse käigus ära kõiki seadusega ettenähtud

võimalusi õiglase ja kõiki osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks, on rikutud PlanS § 23

lg-t 6. Kuigi kaevatava teemaplaneeringu kehtestamise korralduse sissejuhatavas osas

mainitakse planeeringu järelevalve tulemusena regionaalministri heakskiitu teemaplaneeringu

osalisele kehtestamisele, ei kajastu see korralduse resolutiivosas ega pealkirjas.

3. Pärnu maavanem vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta

rahuldamata.

Via Baltica planeerimine on toimunud avalikes huvides. Teemaplaneeringu koostamise

konkreetne eesmärk on riigi olulisima rahvusvahelise maantee Via Baltica maanteeklassi ja

trassikoridori asukoha määramine ning selleks vajaliku maa reserveerimine. Teemaplaneering

lähtub koostamise ajal kehtinud dokumentides – üleriigilises planeeringus „Eesti 2010“ ja

„Pärnumaa arengustrateegia 2030+“ seatud eesmärkidest ning Pärnu maakonna planeeringust,

mis on kehtestatud 21.12.1998. Planeeringulahendus tagab Via Baltica maantee vastavusse

viimise nii Eesti põhimaanteede kui ka rahvusvahelisse transpordivõrku kuuluvatele

liiklusrajatistele esitatavatele standarditele. Üha kasvav liiklussagedus ja Via Baltica tähtsus

Euroopa teedevõrgu osana nõuavad tee vastavusse viimist kehtivate nõuetega liiklusohutuse ja

liikluse sujuvuse osas. Samuti on kavandatav trass oluline Via Baltica ümbruses jätkuva

ruumilise arengu tagamiseks.

3-13-20

4(12)

Teemaplaneering on koostatud vastavuses planeerimisseaduse, sh selle kolmandas peatükis

sätestatud planeeringute koostamise ja avalikkuse osalemise nõuetega ning koostöös

planeeringuala kohalike omavalitsuste, asjassepuutuvate ametkondade ja teiste huvitatud

isikutega. Kõikidest teemaplaneeringu koostamise etappidest teavitati avalikkust ajalehe Pärnu

Postimees vahendusel, teade teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

toimumisest saadeti tähtkirjaga ka planeeritavasse trassikoridori jäävale 1222-le kinnisasja

omanikule, sh kaebajale. Teemaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi arvukalt avalikkusele

suunatud tutvustusi ning arutelusid, milles iga huviline võis osaleda, esitades oma ettepanekuid

ja vastuväiteid. Enne teemaplaneeringu vastuvõtmist on planeeringulahenduse kooskõlastanud

trassiäärsed kohalikud omavalitsused (Halinga, Are, Sauga, Paikuse, Tahkuranna,

Häädemeeste),

samuti

erinevad

riigiasutused

(Rapla

Maavalitsus,

Maanteeamet,

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa-

amet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet ja Terviseamet). Planeeringu järelevalve tulemusena

andis regionaalminister oma 17.08.2012 kirjas nr 13-2/23-1 sellele PlanS § 23 lg 6 kohase

heakskiidu ning edastas selle maavanemale kehtestamiseks.

Trassikoridori valikul lähtuti nii varemalt kehtestatud Pärnu maakonna planeeringust (1998) kui

ka kohalike omavalitsuste üldplaneeringutest, sh Sauga valla üldplaneeringust (1997).

Teemaplaneeringu koostamise käigus tehti mitmeid uuringuid: maantee ja sellel olevate

rajatiste seisukorra hindamine, liiklusohutuse analüüs, liiklusuuringud, tasuvusanalüüs,

finantsanalüüs, tulemuslikkuse analüüs. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi

keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude

leevendamise meetmeid on hinnatud KSH käigus. Nimetatud tööd on planeeringulahenduse

aluseks. Kõik Via Baltica teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse

veebilehel

aadressil:

http://parnu.maavalitsus.ee/et/teemaplaneeringud.

Korralduses

on

põhjendatud planeeringut kuuel lehel ning selles on viidatud, et teemaplaneeringu kehtestamise

põhjendused on lisaks toodud teemaplaneeringu seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis on

korralduse lahutamatud lisad.

Via Baltica on alates Rapla maakonna piirist kuni Valga-Uulu ristmikuni planeeritud I klassi

maanteena 2+2 sõidurea ja sõidusuundade vahelise eraldusribaga, kus trassikoridori laius on

650 m. Trassikoridoris paikneb 150 m laiune tee ja teekaitsevööndi ala. Planeeritud Pärnu suure

ümbersõidu trass algab Via Baltica km-lt 118 ning jõuab praegusele teele tagasi km-l 141 ja

kulgeb läbi Sauga valla, Sindi linna ja Paikuse valla. Esimeses etapis ehitatakse Pärnu suur

ümbersõit välja III klassi maanteena. Ümbersõidu väljaehitamine saab toimuda alles pärast

seda, kui liikluskoormus praegusel Pärnu linna läbival trassil ületab taseme, mis

projekteerimisnormide kohaselt nõuaks sinna täiendavate investeeringute tegemist, et ümber

ehitada ammendunud läbilaskvusega liiklussõlmed (liiklusprognoosi kohaselt mitte enne 2040-

ndat aastat). Planeeringu elluviimiseks on vajalik teatud maakasutus- ja ehitustingimuste

seadmine trassi koridoris, mis ei mõjuta kinnisasja sihipärast kasutamist. Planeeringuga luuakse

alus edaspidiseks tee-ehitusprojektide koostamiseks, mille käigus selgub, kui suured saavad

olema konkreetse kinnisasja puhul omandiõiguse piirangud.

Teemaplaneeringu koosseisus läbiviidud tulemuslikkuse analüüs selgitas Pärnu ümbersõidu

osas välja majandusnäitajate poolest parima alternatiivi, mis järgib kaebajat puudutavas osas

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus kujutatud Via Baltica trassi koridori Sauga vallas.

Valitud trass B on teepikkuselt lühim. Saaty metoodika abil saadud alternatiivide kogukaalude

võrdlus andis eelise Pärnu suure ümbersõidu alternatiivile B ca 15%-lise ülekaaluga alternatiivi

D ees. Koiksoni ja Kaldavälja kinnistud paiknevad 21.12.1998 kehtestatud Pärnu maakonna

planeeringus ning 12.09.1997 aastal kehtestatud Sauga valla üldplaneeringus määratud

ümbersõidutee trassi koridoris. Planeeringu koostamisel on lähtutud põhimõttest trass

olemasolevatest elamutest võimalikult kaugele nihutada, antud asukohas pole trassi suures

3-13-20

5(12)

ulatuses nihutamine võimalik. Kui nihutada trassi koridori Pärnu poole, siis jääksid maantee

alla näiteks Mäekalda kinnistul paiknevad elamud. Küsimus on ka Pärnu jõe ületamises. Pärnu

jõgi kuulub Natura-alasse ning silla asukoha muutmine eeldaks Natura-alade uut hindamist,

samuti arvestab tehnovõrkude paiknemine (nt 330 kV kõrgepingeliini kulgemine) maantee

planeeritava asukohaga. Põhimaantee nihutamine ühes kohas tingib pika lõigu muutmise

vajaduse teistes kohtades ja igal pool seda ei ole võimalik teha.

Kaebajale kuuluv Koiksoni kinnistu on kantud kinnistusraamatusse 1999. a ja Kaldvaälja

kinnistu 04.04.2011, viimane seega pärast teemaplaneeringu avalikku väljapanekut. TK oli

Kaldavälja kinnistu omandamisel teadlik planeeritavast Pärnu suure ümbersõidu asukohast ja

selle mõjust nimetatud kinnistule. Samuti oli Koiksoni kinnistu kinnistusraamatusse kandmise

ajal olemas kehtiv Sauga valla üldplaneering ja Pärnu maakonna planeering, milles Via Baltica

Pärnu suure ümbersõidu asukoht on näidatud samas asukohas kui kehtestatud

teemaplaneeringus. Seega pidi kaebaja oma tegevusi planeerides olema kursis võimalike

mõjutustega, mis võivad lähtuda tulevikus maantee ehitamisest.

Vaide tagastamine kaebajale toimus vastavuses seadusega, sest kaebajalt vaide saamise ajal oli

Tallinna Halduskohtus käimas kaks kohtumenetlust Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse

nr 529 „Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ kehtestamise tühistamise

nõudes.

4. Maanteeamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta

rahuldamata.

Planeering ei muuda võimatuks kinnistu edasist sihipärast kasutamist. Kinnistu kasutamine saab

jätkuda täpselt samamoodi nagu see on toimunud siiani. Maa sihtotstarve jääb samaks.

Maanteeametiga tuleb kooskõlastada üksnes sellised kavandatavad tegevused, mis võisid

häirida uue tee ehitamist trassikoridori (kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi või

sihtotstarvet soovitakse muuta või kui asutakse teed projekteerima või trassikoridoris koostama

uusi planeeringuid). Teemaplaneeringuga ei ole paika pandud tulevikus ehitatava tee täpne

asukoht, vaid see määratakse kindlaks alles tee eelprojektiga.

Trassi asukoha valikul on lähtutud põhimõttest, et olemasolev hoonestus säiliks. Arvestades

planeeringu täpsusastet, ei saa väita, et üks või teine hoone läheb kindlasti likvideerimisele.

Planeering ja selle kehtestamise otsus ise ei riiva maaomanike huve ega õigusi. Vaidlustatud

haldusaktist tuleneb, et teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid,

võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise

meetmeid on hinnatud KSH käigus. Vastavad selgitused on toodud KSH aruandes, mis on

vaidlustatud haldusakti lahutamatu osa.

Maantee rajamine ei halvenda elanike heaolu ja elukvaliteeti (müra, õhusaaste jne). Elamute

kaitseks on ette nähtud meetmed maanteelt kanduva kahjuliku mõju (müra, vibratsioon,

õhusaaste) vähendamiseks. Samuti on kõikidele maanteega piirnevatele kinnistutele, mille

mahasõit tulevikus suletakse, planeeritud juurdepääsuteed.

Vaide tagastamine on menetlustoiming, mitte haldustoiming HMS § 106 lg 1 mõttes.

Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine

üldjuhul üldse lubatav.

5. Sauga vald nõustus kirjalikus vastuses kaebusega.

3-13-20

6(12)

6. Tallinna Halduskohus jättis 01.04.2014 otsusega TK kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

Kuivõrd kaebaja vaidlustas vastustaja 01.10.2012 korralduse nr 529 kohtus, siis ei saa

korraldusele esitatud vaide lahendamata jätmine rikkuda tema õigusi vaidemenetluse esemest

sõltumatult, mistõttu tuleb jätta rahuldamata taotlus vaide tagastamise õigusvastaseks

tunnistamise nõudes.

Ärakuulamise õiguse tagamiseks ei pea haldusorgan isikut suuliselt üle kuulama ega esitama

isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

Kaebaja on esitanud järelevalve teostajale vastuväiteid ning saanud Siseministeeriumilt

vastused esitatud vastuväidetele, seega on kaebaja järelevalvemenetluses ära kuulatud.

Siseministeeriumi heakskiit planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid

tegemist on menetlustoiminguga. Asjaolul, et korralduse sissejuhatuses viidatakse

regionaalministri heakskiidule, kuid see ei kajastu korralduse resolutsioonis ega pealkirjas, ei

ole iseseisvat tähendust, mistõttu ei saanud kirjeldatud puudus mingil moel mõjutada korralduse

sisu. Heakskiidust ei saa tuletada kohaliku omavalitsuse kohustust kehtestada järelevalve

läbinud planeering. HMS § 16 lg 1 kohane kooskõlastus ei tekita haldusorganile kohustust akti

andmiseks. Planeerimismenetluses on järelevalve teostaja ja kohaliku omavalitsuse õiguslik

vahekord eelkõige haldusesisene, mistõttu ei saanud kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud

võimalikud minetused järelevalve menetluses rikkuda kaebaja kui planeerimismenetluse osalise

subjektiivset õigust õiglasele ja seaduslikule planeerimismenetlusele.

Pärnu maavanema korralduses nr 529 on toodud faktilised asjaolud, mis tingisid planeeringu

kehtestamise (teemaplaneeringu objekti kirjeldus; planeeringu vastuvõtmise aluseks olevad

dokumendid, planeeringu menetluse käik). Samuti on korralduses kajastatud planeeringu

kehtestamise põhimotiivid (maanteetrassi asukoha valiku kriteeriumid; erinevate huvide,

keskkonnamõjude kaalumise lähtealused; maantee väljaehitamise vajadus). Korralduse

kohaselt koosneb teemaplaneering seletuskirjast ja joonistest, mis on korralduse lahutamatuteks

lisadeks. Korralduse punktis 2 on korrektselt ja täpselt viidatud, kus ja kuidas on võimalik

korralduse ja selle lisadega tutvuda. Seega on kaevatavas korralduses toodud selle vastuvõtmise

põhimotiivid ning korralduse lisas on toodud nõuetekohane viide haldusakti põhjendusi

sisaldavatele dokumentidele.

Teemaplaneeringu eesmärgiks võib olla teede, tee koridoride ning muude tehnorajatiste

paigutuse määramine, mitte aga konkreetse kinnistu kasutuskorra määratlemine ja/või

konkreetsel kinnistul asuvate ehitiste likvideerimise üle otsustamine. Planeerimismenetluses ei

saa võtta seisukohta, kas ja millises ulatuses hüvitatakse konkreetsele isikule planeeringu alusel

tekkivate kitsenduste/piirangute alusel tekkiv kahju. Sellise otsustuse tegemiseks tuleb iga

kinnistu osas hinnata kitsenduste/piirangute vajalikkust võimalikult kompleksselt, sealhulgas

välja selgitada piirangute olemasolu, trassi rajamiseks vajaliku maa võõrandamise ning maal

paiknevate ehitiste likvideerimise küsimus ning lahendada kahju hüvitamise vajadus, kuid kõik

nimetatud asjaolud selguvad alles kehtestatud planeeringu elluviimisel.

Planeeringu kehtestamisel on arvestatud planeeringuga seotud olulisi asjaolusid, kaalutud nii

avalikke kui ka kolmandate isikute põhjendatud huve. Vaidlus puudub selles, et Via Baltica

trassi asukoht Pärnu maakonnas kavandati avalikes huvides. Tegemist on üleeuroopalisse TNT-

T teedevõrgustikku kuuluva riigi põhimaantee asukoha täpsustamisega ning selleks vajaliku

maa reserveerimisega. Maantee kvaliteedi tõstmist on peetud oluliseks ohutu ja sujuva

liiklemise tagamiseks põhja-lõunasuunalise rahvusvahelisel ühenduse pidamisel. Pärnu

maakonnas jääb trassikoridori 1222 omanikule kuuluvat kinnisasja, mistõttu on ebamõistlik

eeldada, et korralduses oleks eraldi hinnatud iga omaniku erahuvi kahjustamise määra,

3-13-20

7(12)

arvestades avalikku huvi planeeringu vastuvõtmisel. Oluline on, et kaalumisele on võetud kõik

menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Korralduse kohaselt on menetluses

käsitletud menetlusosaliste, sh kaebaja poolt esitatud seisukohti ning on põhjendatud, millistel

põhjustel on jäetud need arvestamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. TK palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

Vaide tagastamisega on rikutud kaebaja õigust õiglase, efektiivse ja kohtumenetlusest

ökonoomsema

menetluse

läbiviimisele

planeerimismenetluses.

Vaieldamatult

on

vaidemenetlus kiirem ning igal juhul odavam menetlusviis võrreldes kohtumenetlusega. Vaide

sisuline menetlemata jätmine on tekitanud kaebajale seoses pealesunnitud kohtumenetlusega

põhjendamatuid kulutusi (kahju) ning vaide mittemenetlemine haldusorgani poolt rikub isiku

õigusi sõltumatult haldusaktist või lõplikust toimingust. Apellant ei ole kunagi olnud

menetlusosaline haldusasjades 3-12-2266 ja 3-12-2289, seega on HMS § 79 lg 1 p 5

rakendamine õigusvastane.

Teemaplaneeringu menetlemise ja järelevalve teostamise käigus on eiratud head haldustava ja

rikutud kehtivaid õigusnorme. Järelevalve teostaja ei ole sisuliselt täitnud Plans § 23 lg 3 p-s 5,

§ 23 lg-s 4 ja § 23 lg-s 6 sätestatud ärakuulamise kohustust. Siseministeerium on oma e-kirjas

tutvustanud TKle PlanS § 23 lg 3 p 5 ja HMS § 40 lg 1 sätteid ning küsinud TKlt kinnitust, kas

ta jääb oma seisukohtade juurde. TK on oma 23.05.2012 avalduses kinnitanud, et ta jääb oma

varasemate vastuväidete juurde. Sellise kirjavahetuse näol ei ole tegemist isiku faktilise ja

sisulise ärakuulamisega PlanS § 23 lg 3 p 5 ja lg 4 tähenduses. Ärakuulamine seisneb sisulises

arutelus osapoolte vahel lahenduse leidmiseks vastuväiteid esitanud isiku õiguste kaitsmiseks

ja avaliku ning erahuvi tasakaalustamiseks. Antud juhul ei ole toimunud vaidlevate poolte

tegelikku sisulist ärakuulamist ning Siseministeeriumi vastused kaebaja vastuväidetele on

esitatud 6 kuud pärast teemaplaneeringu kehtestamist. PlanS § 23 lg 6 sätestab, et järelevalve

teostaja annab planeeringule heakskiidu pärast vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või

nende kohta seisukoha andmist. Asjakohatud on halduskohtu väited seoses kohalikul

omavalitsusel kohustuse puudumisega kehtestada järelevalve läbinud planeering, sest

käesoleval juhul ei kehtestanud planeeringut kohalik omavalitsus, vaid PlanS § 4 lg 2 kohaselt

kehtestab regionaalministri poolt heakskiidetud maakonnaplaneeringu maavanem. PlanS-st

tuleneb otseselt, et järelevalve läbinud ja heakskiidetud maakonnaplaneering kuulub

kehtestamisele,

seetõttu

on

halduskohus

ebaõigesti

tuvastanud

asjaolu,

et

planeerimismenetluses (järelevalve menetluses) ei ole rikutud TK subjektiivseid õigusi ning et

järelevalvemenetluses ei saa olemuslikult rikkuda planeerimismenetluse osalise subjektiivseid

õigusi.

Ei

ole

jälgitav,

kuidas

on

haldusaktis

jõutud

järeldusele,

et

kehtestatud

teemaplaneeringulahendus riivab kõige vähem maaomanike huve ja planeeringuala elanike

igapäeva elukorraldust. Kaevatav haldusakt on olulises osas nõuetekohaselt põhjendamata ja

kaalutlusvigadega. Kohus luges küll tuvastatuks avaliku huvi olemasolu planeeringu

kehtestamiseks, kuid ei ole tuvastanud ega käsitlenud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise

ulatust ja määra, rikkudes sellega HKMS § 182 lg 1 p-i 5. Haldusorgan oleks pidanud

haldusaktis endas esitama motiivid isikute õiguste riive põhjendatuse kohta, samuti analüüsima

planeeringu mõjutuste kaalu võrreldes vastuväiteid esitanud isikute, sh kaebaja huvidega.

Selliseid põhjendusi ei sisaldu ei kaevatavas haldusaktis ega selle lisades, samuti järelevalvet

teostanud organi poolt antud dokumentides, mistõttu ei nähtu, millistel põhjendustel kaalub

3-13-20

8(12)

käesoleval juhul avalik huvi üles (maaomanike, sh kaebaja) erahuvi ning miks konkreetsel juhul

ei ole vaja kaitsta kaebaja õigusi.

Seisukohta, et planeering ei lahenda ära kompensatsiooni olukorda ja see on vaidlemise põhjus,

on kohtumenetluses väljendanud kaasatud haldusorgan Sauga vald, mitte kaebaja. Kaasatud

haldusorgani poolt kaebuse piiridest väljuvad seisukohad ei oma õiguslikku tähendust ning need

tuleb jätta tähelepanuta. Kohtu vastavad seisukohad on asjasse mittepuutuvad.

Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja kinnistule seatavad piirangud tulenevad Pärnu suure

ümbersõidu osana Sindis Pärnu jõele silla ehitamisest. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise

aspektist ei oma tähendust, kas ja millal algab silla ehitamine. Planeeringu kehtestamise järgselt

on selge, et ehitatav maantee hakkab kulgema üle Koiksoni kinnistu ning PlanS sätete (Plans §

7, § 291) ning Riigikohtu seisukohtade kohaselt on tee asukoht sellisena ka kindlaks määratud.

Seetõttu on ebaõige kohtu väide, et täpne teemaa vajadus määratakse kindlaks alles tee-

ehitusprojektis. Kaebaja õiguste rikkumise seisukohast ei oma tähendust väide, et senist

maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Kaebaja ja tema perekond soovivad kasutada

kõnealuseid kinnistuid pikas perspektiivis. Teemaplaneeringu kohane maantee tükeldab

kaebajale kuuluva kinnistu ja muudab sellest tulenevalt võimatuks kinnistute (nende eraldi

asuma hakkavate osade) edasise sihipärase kasutamise, käsutamise ja valdamise vähemalt seni

toimunud viisil, kitsendades otseselt ja oluliselt omandiõiguse teostamist kaebajale kuuluvate

kinnistute osas ja vähendades olulisel määral kaebaja kinnistute väärtust. Maanteetrassi

rajamine kaebaja kinnistule halvendab otseselt ja oluliselt kinnistul elavate isikute heaolu ja

elukvaliteeti (müra, õhusaaste, ümbruse esteetiline väärtus, privaatsus, liiklus- ja kuritegelike

rünnete oht jms). Isegi olukorras, kus planeeritava maantee ehitus ei ole faktiliselt alanud, on

kaebaja õiguste rikkumine juba aset leidnud temale kahju tekitamisega (kaebajale kuuluvate

Koiksoni ja Kaldavälja kinnistute summaarne turuväärtus on AS Pindi Kinnisvara poolt

teostatud eksperthinnangute kohaselt 200 000 eurot, jättes arvestamata teemaplaneeringust

tuleneva mõju, ning 100 000 eurot, arvestades teemaplaneeringust tulenevat mõju).

Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega viimase subjektiivsete

õiguste rikkumise kohta ja miks käesoleval juhul peab kaebaja erahuvi taanduma avaliku huvi

ees.

15.09.2014 täiendavates seisukohtades leiab apellant, et kui haldusaktiga piiratakse isikute

õigusi ja huve, tuleb vastavad piirangud selgesõnaliselt näidata haldusakti resolutiivosas.

Vaidlustatud korralduse punktis 8 viidatakse üldsõnaliselt maakasutustingimustele,

maakasutustingimuste sisu ehk piirangud kinnistuomanikele avatakse korralduse lisas olevas

seletuskirjas. Sellega on vastustaja rikkunud PS § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõtet.

Korralduse tekstis ega selle lisadokumentides ei ole viiteid seaduslikule alusele, mille alusel

kaebaja kui kinnisomaniku õigusi piiratakse. Sellega on rikutud HMS § 3 lg 1 ja § 56 lg 2,

samuti PS § 3 lg 1 lauses 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõtet. Kaebaja soovib asjas esitada

täiendavad tõendid, millega soovib osundada asjaolule, et vaidlustatud korraldusega

mõjutatakse vahetult tema õigusi ja huve. Esiteks Koiksoni kinnistul asuvate hoonete

asendiskeem, millest nähtub, et vaidlustatud korraldus avaldab vahetut mõju kõigile hoonetele

kaebaja kinnistul. Teiseks Maanteeameti 01.09.2014 kiri nr 15-2/14-00151/624 (kooskõlastus),

millest nähtuvalt avaldab vaidlustatud korraldus apellandi õigustele otsest mõju juba tänasel

päeval.

8. Pärnu maavanem vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle

jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

PlanS ei reguleeri, kuidas järelevalve, sh selle käigus seisukoha esitamine ja isikute

ärakuulamine peaks täpselt toimuma. PlanS § 23 lg 3 p 5 on pädevusnorm, mis annab

3-13-20

9(12)

Siseministeeriumile õiguse maakonnaplaneeringute koostamise käigus isikud ära kuulata ning

esitada nende vastuväidete kohta seisukoht. Viidatud sättes märgitud ärakuulamise vormi ja

muud üksikasjad saab kaalutlusõiguse alusel valida järelevalvet teostav haldusorgan.

Siseministeerium valis kirjaliku menetluse, sest see on lubatav ka haldusakti andmisele või

toimingu menetlemisele eelnevas menetluses. Planeeringu järelevalve ja selle käigus

vastuväitele seisukoha andmine on menetlustoiming, mitte haldusakt, ning ei loo kolmandatele,

haldusvälistele isikutele, õigusi ja kohustusi. Planeeringu järelevalve käigus esitatud seisukoht

või järelevalve menetlus ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Väär on apellandi väide, et

järelevalve teostaja ei ole sisuliselt täitnud PlanS-s sätestatud ärakuulamise kohustust, sest

Siseministeerium on järelevalve käigus 16.05.2012 küsinud TK seisukohti ning

Siseministeeriumi 17.08.2012 kirjas nr 13-2/23-1 on fikseeritud Siseministeeriumi seisukoht

vastuväidete osas.

Teemaplaneering on maakonnaplaneering, millega kitsendusi kinnisomandile ei saa seada.

Teemaplaneeringul puudub otsene mõju kinnistuomanikule, sest planeeringuga määratakse

trassikoridor, mitte rajatava maantee täpne asukoht. Seega ei ole maakonnaplaneeringu

kehtestamisel võimalik selle mõju isikute õigustele hinnata, mis tähendab ka seda, et

maakonnaplaneeringus puudub vajadus välja tuua iga isiku huvi, ja maakonnaplaneeringu

täpsusastet arvestades ei olegi seda võimalik tuvastada. Teemaplaneeringu koostamise

tulemusena valitud Via Baltica trassi koridori asukoht on igakülgselt põhjendatud ja

kaalutlusvigadeta. Kaebaja ei ole välja toonud, millised on need konkreetsed põhjendused ja

kaalutlused, mis teemaplaneeringu koostamisel on jäetud arvestamata. Enne tee-ehitusprojekti

koostamist ei ole võimalik hinnata konkreetse teelõigu mõjutuse ulatust kinnistuomanikule,

mistõttu ei riku kaevatav haldusakt otseselt, oluliselt ja ebaproportsionaalselt kaebaja

põhiõigusi.

22.09.2014 täiendavates seisukohtades leiab Pärnu maavanem, et isikute ring, kellega koostöös

planeering koostatakse, on erinevate planeeringute puhul erinev.

9. Maanteeamet vaidleb kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle

jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

Vaidlustatud haldusakt koos seletuskirja ja selle lisadega moodustab ühtse terviku. Üldjuhul

peaksid haldusakti põhjendused sisalduma haldusaktis, kuid erandlikel juhtudel, sh

planeerimismenetluses, kui vastavad põhjendused on mahukad ja sisaldavad jooniseid vms

graafilisi elemente, on õigustatud põhjenduste esitamine muus dokumendis, mis peab olema

haldusakti adressaadile kättesaadav. Antud juhul on nimetatud tingimus täidetud, mistõttu ei ole

põhjust väita, et haldusakt ühtse tervikuna oleks põhjendamata ning on vastuolus HMS §-ga 56.

23.09.2014 täiendavates seisukohtades leiab Maanteeamet, et apellandi poolt viidatud

Maanteeameti 01.09.2014 kirja nr 15-2/14-00151/624 näol on tegemist Maanteeameti poolt

kooskõlastuse andmisega apellandi soovile ehitada ümber tema kinnistul paiknev laut.

Maanteeameti kooskõlastus ei piira kuidagi apellandi õigusi, sest teed täna vastavas asukohas

ei eksisteeri. Maanteeamet andis kõnealuse kooskõlastusega apellandile teada, et tema maja

lähedale tuleb kunagi kaugemas tulevikus tee, kus seetõttu tekib rohkem müra ja vibratsiooni,

mistõttu tuleb hoone rekonstrueerimise käigus arvestada võimaliku saastega tulevikus.

Kooskõlastamise käigus anti hea halduse tavast tulenevalt isikule teada, mis sündmused võivad

tulevikus aset leida.

10. Sauga vald nõustub kirjalikus seisukohas apellatsioonkaebusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-20

10(12)

11. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses taotluse võtta kohtuasja juurde uusi tõendeid.

Kaebaja on esitanud Koiksoni kinnistul asuvate hoonete asendiskeemi, millest kaebaja väitel

nähtub, et vaidlustatud korraldus avaldab vahetut mõju kõigile hoonetele kaebaja kinnistul.

Teiseks on kaebaja esitanud Maanteeameti 01.09.2014 kirja (kooskõlastuse) nr 15-2/14-

00151/624, mis tõendab kaebaja hinnangul seda, et vaidlustatud korraldus avaldab apellandi

õigustele otsest mõju juba tänasel päeval. Vastustaja ei ole uute tõendite esitamisele vastu

vaielnud. Tulenevalt HKMS § 198 lg-st 3 peab ringkonnakohus uute tõendite esitamist

lubatavaks ja võtab need kohtuasja juurde.

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on õiguspärane osas, millega kohus jättis

rahuldamata kaebaja nõude Pärnu maavanema 30.11.2012 kirjaga nr 12-2/2301-2 kaebaja vaide

tagastamise õigusvastasuse tuvastamises. HKMS § 45 lg 1 1. lause piirab tuvastamiskaebuse

esitamise võimalusi, sätestades, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Antud juhul on isik koos tuvastuskaebusega esitanud

tühistamiskaebuse, mis nõude eesmärgi osas on kokkulangev tuvastamiskaebusega (Pärnu

maavanema korralduse nr 529 kehtetuks tunnistamine), mistõttu puudub isikul põhjendatud

huvi eraldiseisvalt Pärnu maavanema vaide tagastamise otsuse kui menetlustoimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks, sest kaebaja eesmärgid on saavutatavad tühistamiskaebuse

menetlemisega.

14. Apellant väidab, et Pärnu maavanema korraldus nr 529 on olulises osas nõuetekohaselt

põhjendamata ja kaalutlusvigadega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Pärnu

maavanema korralduse näol on tegemist maakonnaplaneeringuga, mis PlanS § 7 lg 2 p 2 ja lg

3 p 10 kohaselt on koostatud teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks

põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) paigutuse määramiseks. Antud

planeeringu menetlemisele kohaldub ka PlanS § 291 „Mitut kohalikku omavalitsust läbiva

joonehituse trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisused“.

Maakonnaplaneeringul on kõrgem üldistatuse aste võrreldes üldplaneeringu (PlanS § 8) või

detailplaneeringuga (PlanS § 9). Põhjendatud on vastustaja ning Maanteeameti seisukohad, et

maakonnaplaneeringuga ei seata kinnisomandile konkreetseid maakasutus- ja ehitustingimusi,

maakonnaplaneeringu eesmärgiks on üldiste maa- ja veealade kasutustingimuste määramine

(PlanS § 7 lg 3 p 8), antud juhul Via Baltica maanteeklassi ja trassikoridori asukoha määramine

ning selleks vajaliku maa reserveerimine. Seega on ebaõige apellandi seisukoht, mille kohaselt

peaks maakonnaplaneeringu kehtestamise korralduse resolutsioonis olema ära toodud

konkreetsed kinnisasja kasutamise piirangud. Põhjendatult on vastustaja väitnud, et erinevatel

planeeringu liikidel on diskretsiooni ulatus erinev, mis on sõltuvuses planeeritava ala ulatusest.

Liigilt üldisemas maakonnaplaneeringus ei pea kajastama konkreetseid omandiõiguse

piiranguid kinnistute täpsusega, seda ei nõua PlanS ega ükski teine õigusakt.

15. Vastavalt PlanS § 7 lg-le 5 lähtutakse maakonnaplaneeringu koostamisel reeglina

kehtestatud üldplaneeringust. Antud juhul lähtub Via Baltica asukoht Sauga vallas, sh silla

rajamisel üle Pärnu jõe, Sauga valla 1997. a kehtestatud üldplaneeringust, mida vaidlusaluse

maa-ala osas ei ole hiljem muudetud. Sauga vald on teemaplaneeringu ka kooskõlastanud.

Seega ei ole vaidlustatud maavanema korraldusega pandud kaebajat määramatusse olukorda,

sest kaebaja ei saanud eeldada, et kehtivat üldplaneeringut ei realiseerita. Vastupidiselt, kaebaja

pidi sellega arvestama ning vaidlustatud korraldusega on kaebajale antud teada, millistel

3-13-20

11(12)

tingimustel (liikluskoormuse tõus) ja ajahorisondis teda mõjutav maantee ehitamine võib aset

leida.

16. PlanS § 291 lg 2 kohaselt tuleb mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi

asukohavalikul kaaluda mitut võimalikku trassi asukohta. Pärnu suure ümbersõidu asukoha osas

kaaluti nelja erinevat alternatiivi, mille puhul kolm alternatiivi (B, C, D) mõjutasid kaebajat

ühtviisi, tulenevalt piiratud võimalustest Pärnu jõe ületamisel. Nõustuda ei saa kaebaja väitega,

et tema erahuvi ei ole kaalutud. Kaebaja erahuvi koos teiste trassi äärde jäävate isikute ja

asumite huvidega on kaalutud KSH käigus. Erinevate alternatiivide kaalumise tulemused on

esitatud KSH aruandes, mis on vaidlustatud korralduse lisa. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga, et valitud planeerimislahenduse puhul ei ole jälgitav, kuidas on valitud lahenduseni

jõutud. KSH aruandes on erinevaid Pärnu suure ümbersõidu alternatiive käsitletud põhjalikult

(sh näiteks lähtuvalt planeeritava maantee mõjust inimeste heaolule, tervisele, varale ja

turvalisusele)

ning erinevaid

kriteeriume kogumis

hinnates

analüüsitud

erinevate

trassialternatiivide mõju. Planeeringu kehtestamisel on lähtutud alternatiivist B, mis KSH

tulemusena osutus kõige otstarbekamaks. Ringkonnakohus leiab, et maavanem ei ole

kaalutlusõiguse piire ületanud ning on teemaplaneeringus valitud lahendust piisavalt

põhjendanud. Planeeringut ei ole võimalik realiseerida viisil, et kehtetuks tunnistatakse lõik

planeeringust (kaebaja kinnistut puudutavas osas). Ringkonnakohus peab usutavaks vastustaja

selgitusi selle kohta, et ühe trassikoridori lõigu nihutamine kaebaja poolt soovitud viisil (tema

kinnistut välistades) ei ole, arvestades maantee ehitamise norme ja muid tingimusi, millele

vastustaja on osundanud esimese astme kohtumenetluses (nt keskkonnakaitselised piirangud),

võimalik.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale on planeerimismenetluses tagatud

õigus olla ära kuulatud. PlanS § 23 lg 2 p 5 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses

planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu

koostamist korraldava maavanema ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui

planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Ärakuulamine HMS § 40 lg 1 kohaselt

toimub kirjalikus, suulises või mõnes muus sobivas vormis. Kuna PlanS ei kirjuta ette, et

ärakuulamine peab toimuma just suulises vormis, sai regionaalminister ärakuulamise vormi ja

muud üksikasjad otsustada kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Regionaalminister määras

ärakuulamiseks kirjaliku vormi, paludes kaebajal esitada kirjalikult oma seisukoht, kas Pärnu

Maavalitsuse 21.04.2011 kirjas nr 9-7/437 toodud selgitused on piisavad või jääb kaebaja oma

vastuväites esitatud seisukoha juurde (kd I, tl 178). Kaebaja vastas 23.05.2012, et jääb oma

seisukohtade juurde ega esitanud täiendavat infot või ettepanekuid, kuidas eriarvamusi

lahendada. Sellele järgnevalt otsustas regionaalminister kujundada seisukoha olemasoleva

materjali pinnalt, esitades oma seisukoha kaebaja vastuväite kohta järelevalvemenetluse

kokkuvõttes ning kirjas kaebajale. Tulenevalt PlanS § 23 lg-st 4 pidanuks järelevalve teostaja

oma kirjaliku seisukoha vastuväite kohta esitama kahe nädala jooksul pärast poole

ärakuulamist. Regionaalminister ei vastanud kaebajale PlanS § 23 lg-s 4 nimetatud tähtaja

jooksul, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist rikkumisega, mis võinuks

mõjutada asja otsustamist, st planeeringu kehtestamist (HMS § 58).

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb TK apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 01.04.2014 otsus muutmata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus kandis TK

menetluskulusid kokku 2715 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 2700 eurot – kd I tl

200-201). Apellatsioonimenetluses on TK kandnud menetluskulusid kokku 2415 eurot (sh

riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 2400 eurot). Apellandi menetluskulud kahes kohtuastmes on

3-13-20

12(12)

seega kokku 5130 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti TK kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Pärnu maavanem ei ole esimese ega

teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks