Legislator Case Law & Legislation
3-14-51980/5 AI generated

3-14-51980/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-51980/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

05.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja soovib saada hüvitist summas 3 650 eurot seoses sellega, et temalt on ära võetud spordikotid ja tal ei ole asju kusagil hoida. Need koguvad voodi all tolmu. Kaebaja märgib, et hüvitis on arvestatud aasta eest. A. M. viitab sellele, et ta sai Tartu Vangla 03.09.2014 vastuse nr 1-13/896-2 ja et ta ei ole sellise formaalse vastusega nõus. Kaebuse juurde on

Legislator headnote

AI generated

3-14-51980/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Keywords

AI generated
physiotherapy coverage right to higher insurance cover knee injury benefits cost coverage guarantee health insurance voucher fee disability-related expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-51980 Määruse kuupäev 30.09.2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas

3 650 eurot seonduvalt ära võetud spordikottidega

Resolutsioon

1. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-14-51980;

2. Määrus saata kaebajale koos tõlkega vene keelde;

3. Kaebus tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 05.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.M. „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja soovib saada hüvitist summas 3 650 eurot seoses sellega, et temalt on ära võetud spordikotid ja tal ei ole asju kusagil hoida. Need koguvad voodi all tolmu. Kaebaja märgib, et hüvitis on arvestatud aasta eest. A. M. viitab sellele, et ta sai Tartu Vangla 03.09.2014 vastuse nr 1-13/896-2 ja et ta ei ole sellise formaalse vastusega nõus. Kaebuse juurde on

A. M. lisanud Tartu Vanglale adresseeritud kahju hüvitamise nõude, mis oli vanglas registreeritud 28.08.2014 nr-ga 1-13/896-1.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

3. Kohus edastas 24.09.2014 Tartu Vanglale päringu, paludes edastada kohtule Tartu Vangla vastuse nr 1-13/896-2, et kontrollida kahjunõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Tartu Vangla edastas 26.09.2014 kohtule Tartu Vangla 03.09.2014 otsuse nr 1-13/896-2 (jne), millega on muu hulgas keeldutud kaebaja 28.08.2014 esitatud kuue venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud. Kirjas viidatakse Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lgst 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A. M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.

5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 03.09.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A.

M. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik