2-09-225/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-225 Tsiviilasi XXXosaühingu pankrotimenetlus Menetlustoiming pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik: XXXosaühing (pankrotis, registrikood XXX, asukoht XXX), pankrotihaldur Sirje Tael ( e-post sirje@stael.ee).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXosaühingu (pankrotis, registrikood XX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.

2. XXXosaühingu (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt:

2.1. AS SEB Pank 1 410 eurot (I järk)

2.2 AS SEB Pank 118 237.17 eurot (II järk)

2.3 Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu 3.45 eurot (II järk)

2.4 XXX 19 173.49 eurot (II järk)

2.5 XXX/XXX19 173.49 eurot (II järk)

2.6 XXX/XXX59 118.27 eurot (II järk)

3. Määrata XXXosaühingu (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela tasuks 1 086.77 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja osaühingule XXX (registrikood XXX). Pankrotihalduri tasu mõista välja Sirje Taela kasuks pankrotivara arvelt.

4. Vabastada pankrotihaldur Sirje Tael tema kohustustest XXX osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses pärast XXX osaühingu (pankrotis, registrikood XXX) kustutamist registrist.

2-09-225

2(7)

5. Määrata XXX osaühingu (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks Sirje Tael ( elukoht XXX).

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud

Harju Maakohtu 27.02.2009 määrusega kuulutas kohus välja XXX osaühingu pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohus kinnitas 15.01.2010 määrusega XXX osaühingu (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsuse võlgniku tegevuse lõpetamiseks ja likvideerimiseks pankrotimenetluse lõpuks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 21.10.2009. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 10.07.2013.

PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 15.08.2014. Pankrotihaldur on esitanud taotluse XXX osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega, pankrotihalduri tasu määramiseks, pankrotihalduri vabastamiseks tema kohustuste täitmisest ja dokumentide hoidja määramiseks. XXX osaühingu (pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.08.2014.

Lõpparuande andmed

Andmed pankrotivara laekumiste kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest

Võlgniku ainsaks varaks oli kinnisasi, mis oli kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnas Pärnu maakonna jaoskonnas registriosa numbriga 3368006; katastritunnus 84801:001:1360, suurusega 20 400 m2. Kinnistu oli sihtotstarbelt väikeelamumaa. Kinnistu oli koormatud hüpoteegiga AS SEB kasuks Pandieseme müügist laekus 9 400 eurot.

Muu vara puudub.

Pankrotimenetluses oli raha algjääk summas 1 209.18 eurot

Kokku on pankrotivara 10 609.18 eurot.

Andmed väljamaksete kohta

Vara välistamise taotlusi ei esitatud.

2-09-225

3(7)

Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid antud menetluses ei esinenud.

Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele tehtud ei ole.

Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud on järgmised: - ajutise halduri tasu (bruto) 773.33 eurot; - sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 255.39 eurot; - ajutine bürookulu 144.55 eurot; - bürookulu, kantselei, konsultatsioonid jne 213.91 eurot; - panga teenustasud 2.24 eurot; - Ametlikud teated 63.91 eurot; - Kv.ee-s olevad kuulutused 24.61 eurot; - maamaks 54.48 eurot.

Halduri tasu Menetluses on vahendeid 1 086.77 eurot. Pankrotivara 10 609.18 euro korral oleks halduritasu alammäär PankrS § 651 lg 1 kohaselt 2 228.22 eurot. Vahendeid halduri tasuks ei jätku, mistõttu taotleb haldur määrata tasu summas 1 086.77 eurot.

Kulud koos halduri tasuga moodustavad 2 619.18 eurot.

Võlausaldajate nõuete rahuldus ja saamata jäänud nõuded

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud on järgmised: Võlausaldaja

väljamakstud raha rahuldamisjärk iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) - II

3.45 AS SEB Pank

7 990 I

1 410 AS SEB Pank - II

118 237.17 XXX - II

19 173.49 XXX/XXX - II

19 173.49 XXX/XXX - II

59 118.27

217 115.89

I järgu nõude rahuldamine Pandieseme müügitulem oli 9 400 eurot. AS-i SEB Pank pandiga tagatud nõude rahuldamisjärk oli 9 400 eurot. Pandiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamisjärgust peeti kinni menetluskulud pandieseme müügist 15/100 ulatuses ehk summas 1 410 eurot, milline summa jäi pandiga tagatud nõudest rahuldamata.

II järgu nõuete rahuldamine ja rahuldamata osad Tähtajalistele nõuetele väljamakseid ei tehtud ning tunnustatud nõuded on rahuldamata nõuded.

2-09-225

4(7) Võlausaldaja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) 3.45 AS SEB Pank

118 237.17 XXX

19 173.49 XXX/XXX

19 173.49 XXX/XXX

59 118.27

215 705.89

III järgu nõudeid antud menetluses ei esinenud.

Prognoositavad laekumised ja väljamaksed

Antud pankrotimenetlus on pärast lõpparuande kinnitamist võimalik lõpetada, sest pankrotivara on müüdud

Andmed halduri tasu kohta on kajastatud punktis, mis käsitleb pankrotimenetlusega seotud väljamakseid.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus

Maksejõuetuse põhjusteks ei ole raske juhtimisviga ega ka kuritegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas ülemaailmne majanduskriis. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et arendust, mis plaaniti võlgniku kinnisasjale, ei olnud võimalik majanduskriisist tingituna ellu viia. Kinnisasi osteti 2006. aastal hinnaga 209 914 eurot. Kinnisasi finantseeriti AS SEB Pank ja XXX poolt summas 38 346 euro ulatuses. Rahuldamata nõuded ongi kõrvalnõuetega kinnisvara projekti suunatud rahade kahjum. Kinnisasi realiseeriti hinnaga

9 400 euro, ehk müügihinna ja soetushinna vahe oli 200 000 eurot.

II Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

2-09-225

5(7)

1. Lõpparuande kinnitamine

Pankrotihaldur on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Pankrotivara on müüdud ja raha võlausaldajatele jaotiste alusel välja makstud. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud 9 400 eurot. Kõnealune summa laekus pandieseme müügist. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud.

Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ja 3 nõuetele. Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX osaühingu (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada.

Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta võlgniku maksejõuetuse hindamisel tuvastanud rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Nii ajutise pankrotihalduri kui pankrotihalduri aruandes on maksejõuetuse põhjustena välja toodud ülemaailmne majanduskriis, mille tõttu ei olnud võimalik võlgniku kinnisasjale planeeritud arendust ellu viia. Kohus nimetatud asjaoluga ei nõustu. Kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et majandus toimib tsükliliselt, s.t majandustõusule järgneb langus ja vastupidi, kusjuures selline langus ja tõus ei ole ühesugune, vaid üldjuhul ettearvamatu, mida tuleb majandustegevuse planeerimisel arvestada.

ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab äriühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juriidilise isiku juhtorgani liikmetel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud hoolsuskohustust, kuna pole võlgniku majandustegevuse planeerimisel olnud piisavalt hoolas, pole kogunud nõuetekohaselt informatsiooni ega ole maandanud riske, mis võivad kaasneda äriplaani ebaõnnestumisega. Võlgnik ei ole äriplaani väljatöötamisel arvestanud majandusliku olukorra muutumise võimalusega ja sellest tuleneva võimalusega, et kinnisvara pole võimalik võõrandada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsusja planeerimiskohustust, mille tagajärjel võlgnik muutus maksejõuetuks, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.

2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.

2-09-225

6(7) Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Tael tuleb vabastada tema kohustustest XXX osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses pärast XXX osaühingu (pankrotis) kustutamist registrist. XXX osaühingu (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Sirje Taelal.

3. Pankrotihalduri tasu määramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrkS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

PankrS § 651 lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 10 609.18 eurot halduri tasu alammääraks

2 228.22 eurot ja ülemmääraks 3 313.47 eurot. Kuna vahendeid halduri tasuks alammäära ulatuses ei jätku, on Sirje Tael taotlenud halduri tasu määramist summas 1 086.77 eurot.

Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid, siis on halduri taotlus põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks määrata Sirje Taelale tasuks 1 086.77 eurot.

Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg

1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 1 sätestab, et käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 6, 7, 10, 13 ja 14 nimetatud juhtudel. Maksuja Tolliameti andmetel ei ole osaühing XXX (registrikood XXX) käibemaksukohustuslane. Kohus leiab, et kuigi KMS § 12 lg 1 tuleneb, et pankrotihalduri tasu on maksustatavaks käibeks, millele lisandub käibemaks tulenevalt KMS § 12 lg 1, siis

2-09-225

7(7) käesoleval juhul pankrotihalduri tasule käibemaksu ei lisandu, kuna osaühing XXX ei ole käibemaksukohustuslane.

4. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine

PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile.

Pankrotihaldur on taotlenud XXX osaühingu (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata pankrotihaldur Sirje Tael. Kohus leiab, et kuna pankrotivarasse ei laekunud piisavalt vahendeid, et sellest kanda täiendavalt arhiveerimiskulud ja täiendavate kulutuste kandmine ei oleks võimaldanud teha võlausaldajatele väljamakseid nende nõuete rahuldamiseks, siis leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada, kuna see võimaldab võlgniku dokumendid arhiveerida selliselt, et vajadusel on hiljem võimalik neid välja nõuda.

Merike Varusk Kohtunik